Obsah (4)

§ 46§ 135§ 8§ 43

3-08-261 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 30. juunil 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja A. M ja vastustaja, Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse e

) §-dele 46, 67 ja § 135 lõikele 1 koostoimes Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) §-ga 5 lg 2 p 2, samuti

§-le 8 lg 1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS) §-le 34 lg 1.

§ 46

käsitleb maksuhalduri haldusaktile esitatavaid nõudeid ning § 67 sunniraha rakendamise õigust.

§ 135lg 1 lubab sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldada At

SS-s sätestatut, AtSS § 5 lg 2 p 2 järgi aga võib sunnivahendit rakendada ka kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise eest.

§ 8

lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. TsÜS § 34 lg 1 loeb juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Maksuhalduri vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt oli OÜ-l R kohustus esitada Lääne maksu- ja tollikeskusele korralduses nr 12-2.1/10 nimetatud ettevõtte käibe- ja tulumaksu arvestamist kajastavad raamatupidamise algdokumendid (sh panga- ja kassadokumendid, arved, lepingud, pearaamat, arved, lepingud, pearaamat, koondid jms), mis on vajalikud nende maksude arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks perioodil 01.05.2006 – 30.09.2006 tähtajaga 25.10.2008 kell 10.00 hoolimata juhatuse liikme töövõimetuslehel viibimisest. Vastustaja leidis, et juhatuse liikme haigus sai olla objektiivseks põhjuseks vaid sama 02.01.2008 korraldusega nr 12-2.1/10 osaühingule pealepandud selgituste andmise kohustuse edasilükkamisel kuid dokumente võis haigestunud juhatuse liikme asemel esitada ka mõni osaühingu 10 põhikohaga töötaja hulgast. Kaebuse kohaselt kohustas vastustaja oma 02.01.2008 korraldusega nr 12-2.1/10 OÜ-d R esitama 09.01.2008 kell 10.00 maksuhaldurile Lääne maksu- ja tollikeskuses: 1) käibe- ja tulumaksu arvestamist kajastavad raamatupidamise algdokumendid perioodi mai kuni september 2006 kohta; 2) samuti andma teavet maksumenetluses tähendust omavata asjaolude kohta. Seoses tütre haigestumisega tuulerõugetesse taotles kaebaja 08.01.2008 ajapikendust korralduse täitmiseks, misjärel uueks tähtajaks määrati 16.01.2008 kell 10.00; tulenevalt tütre jätkuvast haigusest pikendas maksuhaldur korralduse täitmist veel kord kuni 25.01.2008 suurendades aga ühtlasi oma varasema korralduse nr 12-2.1/0 muutmise teel määratava sunniraha ulatust 10 000 kroonini [5000 krooni dokumentide esitamata jätmise puhul ning 5000 krooni teabe andmiseks ilmumata jätmisel]. Lääne maksu- ja tollikeskus hoiatas, et sunniraha võidakse rakendada ka juhatuse liikme A. M suhtes. 25.01.2008 saatis avaldaja maksuhaldurile faksiga teate, et peale tütre põetamist on ta ise ägedalt haigestunud ja viibib alates 24.01.2008 töövõimetuslehel. Hooldusleht tütre põetamiseks oli väljastatud perioodiks 08.01-21.01.2008, töövõimetusleht hõlmas ajavahemikku kuni 31.01.2008. Maksuhaldur tähtaegu rohkem ei pikendanud andes 30.01.2008.a. vaidlustatud korralduse kus asus seisukohale, et OÜ-l R oli kohustus esitada talle nõutud algdokumendid olenemata juhatuse liikme töövõimetuslehel viibimisest, kasutades selleks oma töötajaid. Vaid selgituste andmise edasilükkamisel, milline kohustus lasus personaalselt A. Mil, oli haigus edasilükkamise objektiivseks põhjuseks. Kaebuse järgi, kuna A. M on OÜ R ainus seaduslik esindaja ja osaühingul puuduvad tehnilised töötajad ning töölistelt ei ole võimalik nõuda vajalike dokumentide komplekteerimist ja esitamist, ei saa avaldaja maksuhalduri seisukohaga nõustuda. Samuti tuleb üheselt mõistetavalt mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingule ilmumata jäämisel lugeda kaebaja viibimist hoolduslehel alaealise tütre eest hoolitsemiseks ning sellele järgnenud kaebaja enda haigestumist. Seetõttu kaebaja leiab vaidlustatud korralduse sunniraha tasumise kohta olevat põhjendamatu ja kaebaja õigusi seaduslikule ja heale haldusele rikkuva. Kohtuistungil nõustus A. M väitega, et hea raamatupidamistava vastaselt ei hoidnud ta raamatupidamise dokumente korrastatult ja koondatult nende kiiret esitamist võimaldaval kujul kuid jäi endiselt seisukohale, et hoolimata koduse abikaasa olemasolust takistas haige tütre põetamine tal ükskõik milliste toimingute tegemist maksuhalduri korralduse tähtaegseks täitmiseks. Vastustaja arvates kaebuse seisukohad ja väited ei anna alust haldusakti tühistamiseks. Vaieldes vastu kaebaja hinnangule, mille kohaselt ainult juhatuse ainsal liikmel isiklikult oli piisav kompetents komplekteerida maksuhalduri nõutud raamatupidamisdokumendid viitab Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja

§ 8lõikele 1.

Selle sätte kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja, kelleks A. M Äriseadustiku § 181 kohaselt on, peab tagama esindatava Maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Järelikult lasus A. Mil kohustus ülesanne kindlustada OÜ-le R edastatud korralduse täitmine vähemalt dokumentide edastamise osas. Kuna maksumenetluse käigus 07.02.2008 väitis A. M, et teeb äriühingu raamatupidamist ise ning teda abistab A. K 2 ei ole tõene kaebuses toodu, et osaühingul puuduvad tehnilised töötajad. Kaebajal oli võimalus korraldada dokumentide edastamine maksuhaldurile A. K kaudu. Teisalt leiab maksuhaldur, et kui juhatuse liige A. M oli võimeline 25.01.2008 saatma Pärnu postkontorist faksiga avaldust tähtaja pikendamiseks oli ta võimeline koos raamatupidamisdokumentidega ilmuma ka mõnisada meetrite eemal asuvatesse maksuhalduri ruumidesse. Vastustaja ei pea kaebaja vabandusi seoses töövõimetusega maksuhalduri korraldust täita tõsiseltvõetavaks. Vastustaja ei nõusta ka pretensioonidaga haldusakti mõistetavuse kohta.

§ 43

p 2 kohaselt on maksumenetluses menetlusosaliseks isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat). Maksuhalduri haldusaktidele sätestatud nõuded on toodud

§ 46

.

§ 46lg 3 p 4 järgi märgitakse haldusakti adressaadi nimi ja aadress.

Vaidlustatud haldusaktis on haldusakti adressaadi nimeks märgitud A. M ning aadressiks S.

§ 46

lg 3 p 6 kohustab haldusakti märkima haldusaktiga tehtava ettekirjutus või haldusakti andja otsustuse. Haldusakti kohaselt kohustati OÜ R juhatuse liiget A. M tasuma sunniraha 5 000 krooni. Seega on vaidlustatud korraldusest üheselt arusaadav, kes on selle adressaadiks. Kohtuistungil jäi Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde, lisades, et kuivõrd OÜ R oli juba 2006.a. majandusaasta aruande esitanud ei saa väiteid tema 2006. aasta raamatupidamisdokumentide asumisest laialipaisatult erinevates kohtades üldse võtta usaldusväärsena. Samuti liikus A. M tema enda sõnul hoolduslehel olemise ajal koos tütrega mitmel pool ringi ning järelikult oleks olnud võimeline tooma või vähemalt korraldama nõutud dokumentide laekumise maksuhalduri büroosse. Avaldajal on abikaasa, kes saanuks last mõne tunni hoida ajal, kui kaebajal tõepoolest oleks olnud vajadus dokumente oma teistest elukohtadest ja kontoritest hankida. Kohtu seisukoht 02.01.2008 korraldusega nr 12-2.1/10 kohustas Lääne maksu- ja tollikeskus OÜ-d R tähtajaga 09.01.2008 kell 10.00 esitama maksuhaldurile Lääne maksu- ja tollikeskuses ettevõtte käibeja tulumaksu arvestamist kajastavad raamatupidamise algdokumendid perioodi mai kuni september 2006 kohta, samuti andma teavet maksumenetluse tähendust omavatest asjaoludest. Seda tähtaega pikendati järgnevalt maksuhalduri poolt osaühingu juhatuse liikme taotlusel esimest korda 09.01.2006 korraldusega nr 12-4/18 kuni 16.01.2008 kell 10.00 ja teist korda 16.01.2008 korraldusega nr 12-4/45 kuni 25.01.2008 kell 10.00, kusjuures teisel korral tegi Lääne maksu- ja tollikeskus kaebajale viitega

§ 8

lg 1 hoiatuse, et sunniraha võidakse rakendada mitte ainult ettevõtte vaid ka tema juhatuse liikme A. M kui juriidilise isiku kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest vastutava isiku suhtes. Tähtaja pikendamise ajendiks olid mõlemal korral A. M taotlustes toodud põhjendid tema tütre haigestumisest tuulerõugetesse, mida maksuhaldur luges piisavateks. Viimane tähtaeg 25.01.2008 oli seejuures määratud arvestades kaebaja avalduses toodud informatsiooni arsti järgmise visiidi kohta, mis pidi aset leidma 21.01.2008.a. OÜ Mai Perearstid arst E. N otsuse kohaselt suunatigi haige lapse põetamiseks perioodil 08.01.2008 – 21.01.2008 antud hoolduslehe adressaat A. M alates 22.01.2008 tööle ning seega jäi temal oma kohustuste täitmiseks maksuhalduri ees OÜ R juhatuse liikmena vajalike dokumentide kogumiseks enne haigestumist 24.01.2008 aega kaks tööpäeva, s.o

1. ja
2. jaanuar. Tegelikult A. M nõutud dokumente Lääne maksu- ja tollikeskusele tähtajaks ei esitanud teatades vastustajale faksi teel 25.01.2008 saadetud avalduses (tl 41), et tulenevalt 3 haiguse ägedast iseloomust pole tal võimalik korraldust nii ruttu täita, mistõttu soovib tähtaja veelkordset pikendamist. Reageerides OÜ R poolt oma kohustuste täitamata jätmisele ja kaebaja 25.01.2008 taotlusele andis maksuhaldur 30.01.2008 välja vaidlustatud korralduse milles leidis, et ettevõtte juhatuse liikme haigus on tõepoolest objektiivseks asjaoluks, kuid seda ainult teabe andmise kohustuse edasilükkamisel, mitte dokumentide esitamisel. Maksuhalduri argumentide kohaselt võis dokumente esitada igaüks ettevõtte kümnest põhikohaga töötajast, mitte ainult juhatuse liige isiklikult. Seega taandub vaidlus küsimusele, kas OÜ R juhatuse liikmel oli, arvestades tema tütre ja tema enda haigust kui põhjendatud takistusest kohustuse tähtaegseks täitmiseks maksuhalduri poolt nõutud dokumentide esitamine 25-ndaks jaanuariks 2008 võimalik või kui vastus sellele küsimusele on negatiivne, siis kas seda kohustust said juhatuse liikme asemel täita teised osaühingu töötajad või tema poolt määratud isikud. Tõusetunud probleemi lahendamisel tuleb tähale panna, et maksuhalduri korraldus dokumentide esitamiseks OÜ-le R anti juba 02.01.2008 ning kaebaja sai selle ka posti teel koheselt kätte mistõttu ta võis juba enne tütre haigestumist ja tema põetamisele asumist 08.01.2008 hakata vajaminevat dokumentatsiooni ise koguma või siis anda korraldusi ja võtta kasutusele organisatoorseid meetmeid Lääne maksu- ja tollikeskuse nõude rahuldamise tagamiseks. Seega oli kaebajal maksuhalduri poolt antud ülesande täitmiseks töö õigel organiseerimisel, aga selline A. M kohustus tulenes

§ 8lg-st 1, aega isegi kuni 14 tööpäeva, millest 22.

ja 23. jaanuari võis ta pühendada kogutud materjali süstematiseerimisele isiklikult, kui ka arvestada, et vastuolus Raamatupidamise seaduse (RPS) § §-s 4 toodud raamatupidamise korraldamise põhinõuetega ja hea raamatupidamistavaga ei olnud kaebaja juhtida olnud ettevõtte raamatupidamine korraldatud viisil, mis tagaks aktuaalse informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul juba eelnevalt korrastatud kujul. Arvestades, et nõutud materjal hõlmas ainult viie kuu raamatupidamisdokumente mis lõpuks ka viide tavalisse kiletaskusse organiseeriti ning nad asusid kaebaja elukohtades või (kodu)kontorites ei saanud maksuhalduri püstitatud ülesande täitmine olla kaebajale ülejõu käiv. Lääne maksuja tollikeskus ei kohustanud kogutud materjal esitama A. M isiklikult; seda võis tema eest hiljemalt 25.01.2008 teha iga OÜ R töötaja või muu selleks määratud isik. Mis puutub väitesse vaidlustatud haldusakti ebaselgusest adressaadi osas, siis sõnastab 30.01.2008 korraldus üheseltmõistetavalt , et maksuhaldur suunab selle „A. Mile (…) kui OÜ R juhatuse liikmele“. Selline formuleering välistab kaebaja kahtlustatud mitmetimõistetavuse haldusaktiga määratud kohustatud subjekti kohta. Vaidlust ei ole, et kõik sunniraha määramise tavapärased eeldused eksisteerivad:

1. a)ettekirjutus, mille täitmata jätmise eest sunniraha määrati, on kehtiv;
2. b)hoiatus sunniraha kohaldamiseks OÜ R juhatuse liikmele on tehtud;
3. c)kohustus, mille täitmise tagamiseks sunniraha rakendati, ei olnud enne sunniraha määramist täidetud. AtSS § 5 lg 2 p 2 järgi võib sunnivahendit rakendada ka kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise eest. Neil asjaoludel tuleb A. M kaebus jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti mistõttu kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebaja kasuks väljamõistmisele ei kuulu. 4 Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta A. M kaebus rahuldamata ja kantud kohtukulud välja mõistmata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 5