2-08-18949/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-18949 Tsiviilasi L A hagi H L vastu 16 580.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L A, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xxx xx, kostja H L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx x xx, kostja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Resolutsioon Lõpetada menetlus L A hagis H L vastu 16 580.- krooni väljamõistmiseks Kinnitada L A ja H L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: H L kohustub tasuma 21 553.- krooni LAle MT matusekulude katteks koos menetluskuludega kokku. Nimetatud summa koosneb matusekuludest 16 580.krooni, tasust õigusabi eest 4248.- krooni, riigilõivust 50% 625.- krooni, sõidukuludest 100.- krooni. HL on kompromissi kinnitamise hetkel 21 553.- krooni LAle tasunud. Tagastada Eesti Vabariigil L Ale (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx) 625.- krooni riigilõivu. L A on tasunud riigilõivu 1250.- krooni 21.04.2008 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja on oma ema M T, kes suri 17.05.2007, seadusjärgne pärija, kes kandis kõik ema matusekulud. Hageja ema M T elas xxxxxxxxxxx xxxxx xx asuvas kahekorruselises elamus koos kostjaga viimased üheksa aastat enne oma surma. Kostja oli M T elukaaslane, kelle nimele oli tehtud ka 30.08.1999 Rapla notar Ülo Lohki poolt kinnitatud notariaalne testament. Testamendis nimetas M T kostjat kogu oma vara pärijaks, ükskõik kus see asub või millest koosneb. Seega sai kostja päranduseks hageja emale kuulunud elamu, kus ta hetkel elab, samuti kogu vallasvara ja koduse sisustuse esemed. Hagejale ei jäetud päranduseks aga midagi. MT matused toimusid 23.05.
2. Matused korraldas hageja , kuna testamendijärgseks pärijaks olev kostja, vaatamata seadusest tulenevale kohustusele, seda ei teinud. Kostja ei käinud isegi matustel. Paar nädalat peale matuseid kostjat külastades küsis hageja perekonnale kuuluvaid pilte ja tuletades samas kostjale meelde, et tema kui testamendijärgne pärija, peaks kandma ise kõik matusekulud. Kostja aga keeldus kulusid hüvitamast, teatades hagejale, et kuna viimane sai pangast raha, siis peaks sellest piisama. Hageja ema kontol oli pangas vaid 336.- kr, nimetatud summaga ainult ei olnud hagejal küll võimalik matuseid korraldada. 28.09.2008 esitas hageja Rapla notar Kille Piiburile avalduse M T pärandi vastuvõtmiseks ning avaldas soovi, et testamendijärgsele pärijale ei väljastaks notar pärimisõiguse tunnistust, kuna avaldaja soovib esitada kohtule avalduse testamendi vaidlustamiseks. 29.01.2008 kirjaga teatas notar Pille Piibur, et väljastab testamendijärgsele pärijale pärimisõiguse tunnistuse, kui hageja ei esita 1 kuu jooksul koopiat kohtule esitatud avaldusest kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Hageja ei ole kohtule avaldust esitanud, millest tulenevalt on notar juba tänaseks väljastanud kostjale pärimisõiguse tunnistuse. Hageja korraldas M T matused ning kandis kõik matusekulud. Kokku moodustavad hageja poolt kantud matusekulud 19 516.- kr. Kuna hageja on kandnud kõik pärandaja matusekulud, mida seadusest tulenevalt peaks kandma kostja, kes keeldub vabatahtlikult kulude hüvitamisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Pärimisseaduse § 131 lg 1; VÕS §-de 127 lg 1, lg 5; 1043 alusel kostjalt välja mõista 16 580.-kr ning kohtul teha menetluskulude jaotus. Pooled sõlmisid kompromissi: H L kohustub tasuma 21 553.- krooni L Ale MTmatusekulude katteks koos menetluskuludega kokku. Nimetatud summa koosneb matusekuludest 16 580.krooni, tasust õigusabi eest 4248.- krooni, riigilõiv 50% 625.- krooni, sõidukulud 100.- krooni. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik