KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 6. veebruar 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

§ 113lg 6 ja § 162 lg 1 sätted teenivad nõrgema lepingupoole kaitse eesmärki.

Kostja arvates pooltevaheline kokkulepe viivise kohta määras 180 % ja 360 % aastas tuleb lugeda heade kommetega vastuolus olevaks ja on seega tühine vastavalt TsÜS §

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja peab mõistlikuks tasuda viivist hagejale 6 878.90 krooni. Kuna tasutud on 1 000 krooni, siis on kostja valmis hagejale tasuma 5 878.90 krooni. 27.12.2006 täiendavas vastuses on kostja seisukohal, et kehtiva õiguse järgi ei ole viivis mitte leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend. Kostja sõnul peaks see kinnitama viivise kompensatsioonilist iseloomu, mida kohtul tuleb arvestada ka viivise vähendamisel ja seda põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Viivise mõistliku suuruse määramisel tähendust omavateks kriteeriumisteks on kohustuse täitmise ulatus võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslik seisund. Kostja hinnangul ei oma viivise mõistlikkuse hindamisel tähtsust asjaolu, kas viivise üldsumma on põhivõlast suurem või väiksem. Seega viivisnõude summa võrdlus põhivõla summaga ei anna kostja arvates alust hinnata viivisnõude mõistlikkust. Kostja poolse kohustuse rikkumisega hagejale olulist majanduslikku kahju tekitatud ei ole. Viivise mõistlikuks suuruseks võib lugeda 6 878.90 krooni. Menetluse käik 17.01.2006 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet. Võttes arvesse arvutusviga ning asjaolu, et hageja on tasunud viivistest 1 000 krooni, on hageja nõue kostja vastu 35 175.44 krooni. Hageja vaidleb vastu viiviste vähendamise taotlusele ning leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja jäi kohtuistungil esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Asja lahendamisel omavad tähtsust järgnevad vaidlustamata asjaolud:
2. Osaühing xxx on kostjale tellimislepingute alusel esitanud 28.11.2005 arve nr 260 ja 30.11.2005 arve nr 262 summas 11 947.50 krooni (t lk 9-14). Osaühing xxx loovutas 10.02.2006 tellimislepingutest tuleneva põhinõude koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale (t lk 15).
3. xxx OÜ ja kostja vahel on 15.07.2005 sõlmitud rendileping (t lk 16-18), mille alusel on kostjale esitatud arveid summas 28 401.40 krooni (t lk 19-24). xxx OÜ loovutas 3 14.02.2006 rendilepingust tuleneva põhinõude koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale (t lk 25).
4. Kostja oli kohustuse täitmisega viivituses Osaühingu xxx ja xxx OÜ ees. Põhinõuded summas 11 947.50 krooni ja 24 677.94 krooni on kostja tasunud. Hageja nõuab kostjalt põhinõude ulatuses kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist põhinõuete ulatuses kokku summas 35 175.44 krooni (maha on arvestatud kostja poolt 05.07.2006 tasutud 1 000 krooni).
5. Kostja ei vaidle hageja poolt koostatud viivise arvestusele vastu. Arvestades eelnevalt tasutud 1 000 krooni, on see 35 175.44 krooni (t lk 40). Kostja palub esimese vastuväitena jätta hagi rahuldamata, kuna kokkulepe viiviste kohta on tühine heade kommetega vastuolu tõttu, viidates TsÜS §
6. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Osaühingu xxx lepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud, et iga tasumisega viivitatud päeva eest kohustub tellija tasuma viivist 1 % tähtaegselt tasumata summast päevas (tellimuslepingu tingimus 7). OÜ xxx lepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud, et tähtajaks tasumata arvete korral on rendiandjal õigus sisse nõuda 0,5 % iga viivitatud päeva eest (rendilepingu p 3.1 teine lause). 17.01.2007 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et tema sõlmis nimetatud lepingud ning tutvus lepingu tingimustega (t lk 72). Kohus ei nõustu, et kokkulepped viivise kohta on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised. Viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär (

§ 113lg 1).

Kohus viitab varasemale Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-108-02, milles on sätestatud, et kui viivis ületab ilmselt tekkinud kahju, ei tähenda veel sellise kokkuleppe vastuolu seadusega. Viivise rakendumine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kuidagi kahjustada. Riigikohus on nimetatud otsuses järeldanud, et asjaolusid arvestades võib viivis olla ebaproportsionaalselt kõrge, mistõttu on kohtule antud võimalus viivist vähendada. Seega on ebatõenäoline kohaldada viivise kokkulepete puhul TsÜS § 86 sätestatut, välja arvatud kui ebaproportsionaalselt suur viivise või leppetrahvi määr on sätestatud tüüptingimuses.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja palub teise vastuväitena viivise vähendamist

§ 162

alusel.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kostja on tuginenud asjaolule, et viimaste aastate kohtupraktikas on seisukoht, et viivise mõistlikuks määraks tuleb lugeda olenevalt asjaoludest 19 % - 38 % aastas (t lk 41, 69). Teisi asjaolusid viivise ebamõistliku suuruse kohta ei ole kostja esitanud. Kostja seaduslik esindaja väitis istungil, et nõuete õigeaegne tasumata jätmine sõltus tellijast, kes jättis õigeaegselt kostjale 4 tööde eest tasumata (t lk 57). Halva majandusliku seisundi tõendamiseks kostja tõendeid kohtule ei esitanud. Asjaolu, et nõuded on loovutatud hagejale, ei tähenda, et loovutatud nõuete puhul nõude omandajale kahju ei teki. Kaaludes poolte huve ning arvestades, et viivise nõue ei ületa põhivõlga, kostjaks on juriidiline isik, kes tarbis teenuseid oma majandustegevuse raames (ehitus- ja remonditööd) leiab kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 5