3-05-1266/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1266 Haldusasi OÜ Scooter kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.08.2005 maksuotsuse nr 12-5/8 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.detsember 2006 Menetlusosalised OÜ Scooter esindajad Nadeźda Tofantśuk ja vandeadvokaat Dragan Perovic Maksu- ja Tolliameti esindajad Dmitri Jermohhin ja Agris Peedu RESOLUTSIOON Jätta OÜ Scooter kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 05.01.
2. ASJAOLUD Maksu- ja Tolliameti kontrolli osakonna II kontrolli talituse pearevident D.Jermohhin kontrollis revisjoni käigus OÜ Scooter perioodil 01.01.-31.12.2003 arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni- ja töötuskindlustusemakse arvestamise ja tasumise õigsust, mille käigus tuvastatud asjaolud fikseeriti MTA 20.07.2005 revisjoniaktis nr
3. OÜ Scooter poolt revisjoniaktile 10.08.2005 esitatud eriarvamuses toodud vastuväited jättis MTA tähelepanuta koostades revisjoniakti alusel 31.08.2005 maksuotsuse nr 12-5/8, millega kohustas OÜ Scooter tasuma täiendavalt käibemaksu 543 491 krooni ja tulumaksu 1 251 823 krooni. Maksu- ja Tolliameti 14.11.2005 vaideotsusega nr 194-1 jäeti OÜ Scooter vaie rahuldamata. 1 KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane ja rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja suhtes toimunud maksumenetluse käigus tegelikult tuvastatud asjaoludega ei ole võimalik põhistada maksuotsuses toodud maksuhalduri seisukohti ja hinnanguid ega määrata maksuotsuses toodud maksusummat. Samuti on maksuhaldur hinnanud kogutud tõendeid valikuliselt ja ebaõigelt ning teinud sellest johtuvalt väärad oletuslikud järeldused. Maksuhaldur on leidnud, et OÜ Varaspets näol ei olnud tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga ning seetõttu ei saanud toimuda tehinguid ega kaupade liikumist kaebaja ja OÜ Varaspets vahel. Kaebaja leiab, et tal ei lasunud kohustust kontrollida, kas OÜ Varaspets kauba müüjana käitub õiguspäraselt maksu- ja äriõiguslikes suhetes. Maksuhaldur leiab maksuotsuse p-s 1.3, et kuna A.S.i poolt antud selgituste kohaselt ei ole ta OÜ Varaspets ja OÜ Scooter vahel 01.03.2003 sõlmitud lepingut nr 13 allkirjastanud ja lepingu sõlmimise ajal oli A.S. OÜ Varaspets ainuke seaduslik esindaja, siis järelikult ei vasta leping tegelikkusele. Kaebajale on jäänud arusaamatuks mõiste „tegelikkusele mittevastav leping“ sisu. Kui maksuhalduri arvates ei ole A.S. lepingut allkirjastanud, vaid seda on teinud A.S.i nimel seni tuvastamata isik, siis ei muuda see olematuks OÜ Varaspets arvetel märgitud kaubatarnete toimumist ja nende eest OÜ-le Varaspets tasumist. Kirjaliku lepingu olemasolu või puudumine ei ole ostu-müügitehingute kehtivuse eelduseks. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 1.2 välja toonud OÜ Varaspets poolt kaebajale väljastatud arvete väljastamise kuupäeva ja tasumise tähtaja seose märkides, et selles osas puudus OÜ-l Varaspets igasugune süsteem, mis ei ole iseloomulik tegutsevale äriühingule. Samuti märgib maksuhaldur, et tegutseva äriühingu jaoks pole loomulik asjaolu, et arvete nr 31,42 ja 156 puhul on tasumise tähtajaks märgitud kuupäev, mida tegelikult pole olemas. Nähtuvalt on arve nr 31 tasumise tähtajaks 27.08.2003 ja arve nr 42 tasumise tähtajaks 13.10.2003, mis on mõlemad reaalselt eksisteerivad kuupäevad. Arvel nr 156 tasumise tähtajaks märgitud 31.11.2003 on tõenäoliselt arve koostaja eksitus. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes ei saa rakendada mingeid maksukoormust suurendavaid meetmeid sõltuvalt asjaolust, et OÜ-l Varaspets puudus arvete tasumise tähtaja suhtes järjepidev süsteem. Veel on maksuhaldur selles maksuotsuse punktis esile toonud asjaolu, et kaebaja on OÜ Varaspets poolt väljastatud arvete tasumisega viivitanud 1 päevast 107 päevani ja leiab, et võrreldes kaebaja sellist käitumist teiste äriühingute poolt esitatud arvete tasumisega, siis pole selline viivitamine kaebajale loomulik. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et OÜ-lt Varaspets ostetud metalli puhul oli tegemist realiseeritava kaubaga, mistõttu sõltus arvete reaalne tasumine sellest, millal sisse ostetud metall õnnestus maha müüa. Selline käitumine on kaebaja tegevusalal tavaline ja levinud. Revisjoniakti p 2.2.2 kohaselt ei ole kaebaja tõendanud tehinguid OÜ-ga Frentiks ning tehinguid kaebaja ja OÜ Frentiks vahel ei ole tegelikult toimunud. Ühelegi tõendile seejuures viidatud ei ole, õigusliku alusena tugineb maksuhaldur vaid neljale OÜ Frentiks osas tuvastatud asjaolule, mis on kogumis analoogsed OÜ Varaspets osas käsitletuga. Maksuotsuse p-s 2 on maksuhaldur järeldanud, et kuna A. I. muutis oma tunnistusi J. B. OÜ Frentiks juhatuse liikmeks saamise asjaolude osas, siis järelikult ei ole tema poolt 18.04.2005 antud seletused kogumis arvestatavad ja seda vaatamata asjaolule, et A.I. 16.05.2005 antud ütlused on vastuolus J.B. ja V.T. ütlustega. Kuigi A.I. on 16.05.2005 muutnud oma tunnistusi J.B. OÜ Frentiks juhatuse liikmeks saamise asjaolude suhtes, kuid pole muutnud oma tunnistusi kauba liikumise kohta OÜ Frentiks ja kaebaja vahel. A.I.i poolt 17.04.2005 antud seletustest nähtub, et ta on kaebaja nimel teostanud tehinguid OÜ-ga Frentiks ja samuti isiklikult OÜ Frentiks poolt kaebajale saadetud kaupu vastu võtnud. Vastustaja põhistab maksuotsust veel sellega, et tema hinnangul ei vasta OÜ Varaspets arvetel nr 18,25,31,39,42,66-80,86-89,92-97,132-142,159-170,174-209,218 ja OÜ Frentiks 2 arvetel nr 175,178 ja 181 toodud rekvisiidid tegelikkusele. Kaebaja leiab, et vastavalt sel ajal kehtinud KMS §28, on kõik nimetatud sättes loetletud kohustuslikud vorminõded vaidlusaluste arvete puhul täidetud, mistõttu vastustaja etteheide arvete rekvisiitide väidetavate puuduste osas on asjakohatu. Kaebaja arusaamisel sisustab maksuhaldur oma väidet arvete mittevastavusest asjaoluga, et AS EKE Ärikeskus töötajad M. Ś., E. E. ja A. H. ei ole väidetavalt laadinud kaebaja laos ülalnimetatud arvetel märgitud kaupa, kuivõrd M.Ś.poolt 14.06.2005 maksuhaldurile esitatud nn kaaluja źurnaal neid laadimistöid ei kajasta või siis kajastab osaliselt. Kaebaja hinnangul ei oma maksuhalduri poolt tõendi tähenduses esitatud ning kaaluja źurnaaliks nimetatav vihik kaebaja maksustamise seisukohalt tähendust, kuna sellega ei ole võimalik põhistada kaebaja maksukohustuse suhtes õiguslikku tähtsust omavaid asjaolusid. Antud vihiku puhul ei ole täidetud eeldused, et seda saaks käsitada HKMS §16 lg 1 ettenähtud tõendina, kuna see sisaldab tuvastamata isikute poolt tehtud kirjalikke ülestähendusi, teadmata on antud vihiku väljaandja, selle pidamise ning sinna märkmete tegemise kord. Täiesti selgusetuks jääb seejuures küsimus, kuidas on vihiku anonüümsetest ülestähendustest võimalik teha õiguslikke järeldusi maksumenetluses mitteosalenud E.E. ja A.H. osas või kuidas on vastustaja poolt tõendamisele kuuluv väide, et nimetatud isikud ei ole laadinud kaebaja laos vaidlusalustel arvetel toodud kaupu, üldse seotud käesolevas haldusasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaoludega. Vastustaja on kaaluja źurnaaliga seoses vaid märkinud, et M.Ś. seletuse kohaselt peetakse AS-s EKE Ärikeskus kuupäevaliselt ja kauba liikide järgi arvestust selle üle, kui palju on kaebaja lattu kaupa tulnud ja välja läinud nn kaaluja źurnaalis. Antud väide on eksitav ja väär, kuna sellist seletust ei ole M.Ś. kunagi andnud. M.Ś. 14.06.2005 seletuse kohaselt ei oska ta selgitada, milliseid dokumente vormistati kauba väljastamisel ja vastuvõtmisel kaebaja laos. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole maksumenetluse läbiviimisel revisjoniaktis ja maksuotsuses toodud järelduste põhistamiseks vajalikke tõendeid kogunud rikkudes sellega MKS §11 väljendatud uurimispõhimõtet. Ka ei ole maksuhaldur hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis ja objektiivselt, kajastades maksuotsuses tõendamata hüpoteetilisi oletusi maksumenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude tähenduses ning põhistades nende kaudu kaebajale alusetu maksukohustuse tekitamist. Seadusliku eeldusena tuleb käsitada kaebaja esitatud raamatupidamis- ja muude andmete õigsust, samuti kaebaja poolt tehtud kulutuste pidamist maksuarvestuses mitteesinevaks või mittetoimunuks, kui ei ole võimalik tuvastada tehingu teist poolt, st raha saajat. Antud juhul on raha saajatena tuvastatud OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks. Kaebaja palub kohut tühistada Maksu- ja Tolliameti 31.08.2005 maksuotsus nr 12-5/
4. VASTUSTAJA SEISUKOHT MTA vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Maksuhaldur on nii revisjoniaktis kui ka maksuotsuses põhjendatult välja toonud ja tuvastanud, et OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks poolt MTA-le esitatud deklaratsioonide järgi töötas kontrollitaval perioodil nimetatud äriühingutes ainult üks inimene (juhatuse liige), et OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks arveldusarvele laekunud raha on sularahas koheselt välja võetud, et OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks ei ole alates asutamisest esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet, et nimetatud äriühingute juhatuse liikmed ei ole äriühingu tegevust juhtinud ning ei ole omanud ega oma äriühingu dokumente, et OÜ Varaspets juhatuse liige A.S. ei ole sõlminud kaebajaga 01.03.2003 lepingut ning lepingul olev allkiri ei kuulu temale ja et ta ei ole arveid väljastanud, et OÜ Frentiks juhatuse liige J.B. ei ole arveid väljastanud ning arvetel olev allkiri ei kuulu temale ja et ta pole kedagi volitanud esindama OÜ-d Frentiks ja et kaebaja ja OÜ Frentiks vahel ei ole sõlmitud kirjalikke koostöölepinguid. 3 Arvestades kogutud tõendeid kogumis, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks puhul ei olnud tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega ning seetõttu ei saanud toimuda tehinguid ega kaupade liikumist kaebaja ja nimetatud äriühingute vahel. Analüüsides J.B., A.I., A.S.i kui ka V. ja N.T. seletusi maksuhaldurile, nähtub nende seletuste vastuolulisus. Vaidemenetluse ajal saatis maksuhaldur korraldused suulise teabe andmiseks nii A.I.ile kui ka A.S.ile. Kumbki aga maksuametisse ei ilmunud. MTA-le laekus 29.09.2005, s.o. vahetult enne vaide saabumist, omakäeline avaldus, millele oli kirjutatud A.I.i nimi. Avalduses kirjutatakse, et allakirjutanu võtab tagasi kõik eelnevad ütlused, kuna tunneb süümepiinu. MTA ei saa antud avaldust võtta objektiivse tõendusmaterjalina, kuna avaldus ei sisaldanud isiku kontaktandmeid. Samuti nähtub taoliselt ütluste muutmisest, et antud avaldus ei ole tehtud isiku vaba tahte alusel, vaid teda on avalduse kirjutamisel mõjutatud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka I. I. poolt maksuhaldurile 26.08.2005 antud seletus, milles nähtub, et A.I.it käidi korduvalt Käravetes otsimas ja et teda ähvardati juhul, kui ta A. üles ei leia, maha lasta. Samad kolm isikud käisid tema juures veel ka 23.08.2005 hilisel õhtul ning käskisid A.le edasi öelda, et ta kaoks kuskile niimoodi ära, et teda keegi üles ei leia. I.I. arvates oli üks isikutest V.T.. Kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Varaspets juhatuse liige A.S. oli isiklikult seotud V.T.ga ning tegutses OÜ Varaspets vormistamisel enda nimele V.T. juhiste alusel ning andis äriühinguga seotud dokumendid üle V.T.le. MTA on seisukohal, et OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks nimel väljastatud arvete koostamise eesmärgiks oli kaebajale võimaluse loomine arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks kaebaja poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust ning kaebajale tegelikult suuremate kulutuste tekitamine, mis omakorda võimaldas maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimise kaebaja poolt. Käibemaksu osas märgib maksuhaldur, et müüja isiku tuvastamine on käibemaksu puhul oluline, sest ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks ning ostja tasub koos kauba hinnaga käibemaksu mitte vahetult riigile vaid müüjale, kes on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Tõendite analüüsis on toodud esile, et arvetel näidatud kogused, kuupäevad ei klapi kaaluja źurnaalides toodud kirjetega. Võttes veel arvesse asjaolu, et A.S. ja J.B. on kinnitanud, et arved pole nende poolt väljastatud ega allkirjastatud, tuleb asuda seisukohale, et arved on fiktiivsed. Nimetatud arved ei ole nõuetekohased, mistõttu ei teki nende alusel ka käibemaksu mahaarvamise õigust. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kuludokumendil tuleb märkida tehingu sisu ja selle märkimata jätmine või väär märkimine on reeglina oluline vorminõude rikkumine, mille tõttu ei saa kulutust maksumaksja tulust maha arvata. Olukorras, kus selgub, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb selgitada, kas ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Tingimus „pidi teadma“ tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist polnud tegeliku müüjaga. Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, tuleb kohaldada 01.01.2000 jõustunud TMS §51 lg 1 ja lg 2 p 3 ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige. Kui ostja aga põhjendatult eeldas, et tegemist on tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus alusetu. Antud asjas nähtub ja seda eelkõige I.I. seletusest, et kaebaja teadis, et tegemist ei ole tegelike müüjatega. Üks isikutest, kes ähvardamas käis, oli V.T. (OÜ Scooter osaniku ja juhataja abikaasa ning OÜ Scooter töötaja). Samuti nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja ei tea äriühingutest ja tehingutest mitte midagi. Seega on täidetud tingimus „teadis või pidi teadma“, mistõttu on õige ka maksuotsus tulumaksu määramise osas. 4 Maksuhaldur leiab, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud seisukohad ja tõendid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistajate V.T. ja M. Ś. ütlused ning uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Vaidlustatud maksuotsusega määrati kaebajale täiendavalt tasumisele käibemaksu 543 491 kr ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 251 823 kr. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Scooter tegevus perioodil 01.01.-31.12.2003 ei olnud kooskõlas alates 31.12.2002 kuni 31.03.2003 ja 01.04.2003 kuni 31.12.2003 kehtinud KMS §20 lg 1 ning 31.12.2002 kuni 31.03.2003 ja 01.04.2003 kuni 31.12.2003 kehtinud KMS §20 lg 3 p 1, samuti TMS §51 lg 1 ja §54 lg 2 ja
5. Maksuotsuses leiti, et tehinguid kaebaja ja OÜ Frentiks (kuni 14.04.2003 nimega OÜ Progarden) ja OÜ Varaspets (kuni 11.08.2004 nimega OÜ Hanzard) vahel ei toimunud, nimetatud äriühingute arvetel kajastatud kaupu ei ole kaebaja ja nimetatud äriühingute vahel liikunud ning viidatud äriühingute nimel esitatud arvete alusel kajastatud kulutused ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud. Tulenevalt KMS §20 lg 3 p 1 (redaktsioon kuni 31.12.2003) peavad mõlemad tehingu pooled olema sisendkäibemaksu mahaarvamiseks maksukohustuslased ning ostja poolt mahaarvatav sisendkäibemaks peab olema vastavuses müüjal tekkiva käibemaksukohustusega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et maksuotsuses nimetatud äriühingud olid käibemaksukohustuslased ja et vormiliselt olid OÜ Hanzard ja OÜ Progarden poolt kaebajale esitatud arved nõuetekohased. Arved on kaebaja tasunud sularahata arveldustega ülalnimetatud äriühingute pangakontodele. 2.Käibemaksukohustuslasel on õigus arvestatud käibemaksust maha arvata teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks (KMS §20 lg 1 ja lg 3 p 1 2003.a. kehtinud redaktsioonis). Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse küsimuses on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 06.03.2004 otsuses nr 3-4-1-1-02 leidnud, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-50-03 on märgitud, et heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Käesolevas haldusasjas ei ole maksuhaldur kaebajat maksupettuses osalemises süüdistanud ning puuduvad ka sellekohased tõendid. 3.Ainuüksi asjaoludest, et OÜ Hanzard ja OÜ Progarden olid registreeritud käibemaksukohustuslastena ja et vormiliselt olid kaebajale esitatud arved nõuetekohased, ei piisa KMS §20 lg 1 rakendamiseks. Ainuüksi arve ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks. Kaup või teenus, millelt tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvatakse, peab olema tegelikult soetatud. Mahaarvamise aluseks on majandustehing – kauba või teenuse tegelik soetamine. Riigikohus on märkinud 06.03.2002 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-6-02 p-s 16, et „kui ostja arvab käibemaksu maha tehingult, mida pole toimunud, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud KMS §18 lg 1 p 1 või 18 lg 6 kohaselt, sest kaupa või teenust pole soetatud või puudub nõuetekohane arve“. Kaebaja on metalli ostu-müügiga tegelev äriühing. Kaebaja on arvanud oma arvestatud käibemaksust maha OÜ Hanzard ja OÜ Progarden nimel väljastatud arvete alusel 5 sisendkäibemaksu 2003.a. summas 543 491 kr. Maksuhaldur on leidnud, et tehinguid nimetatud äriühingutega ei ole üldse toimunud. 4.Järgnevalt vaatleb kohus OÜ Hanzard kohta tuvastatud andmeid eraldi. OÜ Hanzard kohta on tõendamist leidnud järgmised asjaolud. OÜ Hanzard juhatuse liige perioodil 05.03.2003 kuni 11.08.2004 oli A.S.. OÜ Hanzard on kaebajale väljastanud arveid perioodil 24.03-28.11.
6. Äriregistri andmetel pole äriühing seisuga 30.06.2005 esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Perioodil märts 2003 kuni november 2003 töötas äriühingus tema poolt MTA-le esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonide järgi ainult A.S. ning käibemaksu deklaratsioonide järgi moodustas äriühingu käive perioodil märts 2003 kuni november 2003 3 117 735 kr. Kogu OÜ Hanzard kontole laekunud raha Hansapangas oli sealt koheselt sularahas väljavõetud. A.S. on 20.04.2005 maksuhaldurile antud seletuses väitnud, et OÜ Hanzard juhatuse liikmeks saamist pakkus talle A. I., keda ta tunneb ammu. A.I. ütles talle, et hakkab kogu äriühingu tegevust ise juhtima ning tema ei pea midagi tegema. Äriühing vormistati A.S.i nimele ja et A.I. lubas talle selle eest raha maksta, kuid ei maksnud. A.S. ei ole kedagi volitanud esindama OÜ Hanzard tehingutes teiste isikutega. A.S. kinnitab, et ta on käinud A.I. soovitusel mingi äriühingu kontoris, mis asus Vana-Narva mnt-l, Maardus ning rääkinud seal Vladimiri nimelise isikuga. Ta avas arveldusarve Hansapangas ning andis sularahaautomaadi kaardi ja internetipanga kasutamiseks vajalikud kasutajatunnused ning paroolid üle A.I.le. Pangas kirjutas ta ka avalduse, mille kohaselt tema allkiri ei ole kehtiv ilma OÜ Hanzard templita ja et sellise nõude mõte seisnes selles, et tempel pidi olema Aleksei käes aga allkirju pidi anda tema, s.o. S.. Koos S.ga käis pangas A.I., kelle käes oli OÜ Hanzard tempel ja kes andis pangale templi näidise. A.S. on seletanud, et ta ei tea OÜ Hanzard tegevusest mitte midagi ja ta ei ole kunagi kuulnud OÜ Scooter nime, ei tunne N.T. nimelist isikut, on kuulnud V.T. nime, sest see isik pidi I.le tellimusi andma. A.S. ei ole OÜ Hanzard nimel tehinguid teostanud, mingisuguseid lepinguid OÜ-ga Scooter ei ole sõlminud, 01.03.2003 ostumüügilepingul nr 31 ei ole tema allkiri, OÜ-ga Scooter ei ole suhelnud, ta ei ole väljastanud OÜ Hanzard nimel arveid OÜ-le Scooter, ta ei ole lähetanud arvetel nimetatud kaupa OÜ-le Scooter (I kd, lk 146-159). 08.06.2005 maksuhaldurile antud seletuses kinnitab A.S. ülalnimetatut lisades täiendavalt, et ta ei ole MTA-le esitanud OÜ Hanzard maksudeklaratsioone ega neile alla kirjutanud, samuti ei ole ta alla kirjutanud tühjadele deklaratsioonidele (I kd, lk 164,165). OÜ Hanzard kohta on OÜ Scooter töötajad ja seaduslik esindaja väitnud järgmist. N.T., kes on OÜ Scooter juhatuse liige, on maksuhaldurile 31.03.2005 antud seletuses väitnud, et koostöö OÜ-ga Hanzard algas märtsis 2003, et kuni veebruarini 2003 esindas OÜ Scooter tehingutes Hanzardiga kommertsdirektor A.I. ja peale seda esindas tema (I kd, lk 192). Kohtuistungil väitis N.T., et ta ei teadnud, kes müüs OÜ-s Hanzard kaupa, et ta ei olnud kohtunud Hanzardi töötajatega, A.S.i nimest sai teada maksumenetluse käigus ja et tema ei ole A.S.iga suhelnud. Maksuhaldurile 02.05.2005 antud seletuses on N.T. väitnud, et ta ei mäleta, mis aadressile saatis ta OÜ Hanzard ja OÜ Scooter vahel 01.03.2003 sõlmitud lepingu, et ta ei oska öelda, kes lepingule OÜ Hanzard poolt alla kirjutas, et tõenäoliselt Hanzardi omanik, et tema ei ole suhelnud OÜ-ga Hanzard ja et Hanzardiga suhtles V.T., et täiesti normaalne on olukord, et firma ei tea midagi tehingute kohta oma koostööpartneritega, kuna tihti tehakse äri nii, et ostja ei näe kunagi müüjat ja vastupidi, et Scooter lihtsalt väljastab arve ning ostja tasub selle eest ja vastupidi (I kd, lk 221,222). V.T., kes on OÜ Scooter töötaja ja N.T. abikaasa, on maksuhaldurile 02.05.2005 antud seletuses väitnud, et ta tunneb S., et too oli OÜ Hanzard esindaja, et ta tutvus S.ga siis, kui 6 viimane tuli neile metalli pakkuma, et ta suhtles S.ga telefoni teel, täpset telefoninumbrit ei mäleta, et ta on S.le helistanud nii mobiililt, kodu telefonilt ja võib-olla ka mõnelt muult numbrilt, et ta täpselt ei mäleta (I kd, lk 236,237). Maksuhaldurile 10.06.2005 antud seletuses on V.T. väitnud, et ta ei oska kommenteerida S. väidet, et talle (S.le) pole keegi 2003.a. jooksul helistanud, et alati ei olegi tema S.le helistanud, et kui helistati Hanzardist, siis ta eeldas, et helistajaks on S., kuid et see võis ka keegi teine olla (I kd, lk 242). Maksuhaldurile 07.07.2005 antud seletuses on V.T. väitnud, et ta ütles ekslikult, et on S.le kodu telefonilt helistanud, et tegelikult helistas ta S.le töö lauatelefonilt (I kd, lk 245). Kohtuistungil väitis V.T., et S. tuli nende firmasse ja pakkus metalli müüa, et metalli tõi kohale autojuht, et ta suhtles S.ga telefoni teel, et S.l oli mobiil, et S. muutis oma telefoninumbrit ja uut numbrit ta ei tea, et ta ei tegelenud Hanzardiga ja et ta vaatas arvutist, et S. oli Hanzardi juhatuse liige. A.I., kes töötas kuni 27.jaanuarini 2003 OÜ Scooter kommertsdirektorina, on maksuhaldurile 18.04.2005 antud seletuses väitnud, et peale seda, kui ta lahkus töölt OÜ-st Scooter, kohtas ta A.S.i, kes küsis temalt informatsiooni selle kohta, kellele saab hea hinnaga metalli müüa ja et ta soovitas talle Scooterit, et ta ei ole OÜ Hanzard kaupa vastu võtnud (I kd, lk 167,168). Maksuhaldurile 16.05.2005 antud seletuses on A.I. väitnud, et ta ei ole kuidagi OÜ-ga Hanzard seotud, et ta on seotud vaid nii palju, et ta soovitas pöörduda S. Scooteri kontorisse ja rääkida Vladimiriga, et on võimalik seoses metalli äriga natuke raha teenida ja et kuidas täpselt raha teenimine välja pidi nägema, selleks ta soovitaski S.il rääkida Vladimiriga (I kd, lk 171,172). Kohus leiab, et ei saa lugeda tehinguid toimunuks äriühinguga, kelle seaduslik esindaja (A.S.) ei ole tehingutest teadlik. A.S. ei tea midagi Hanzardi tegevusest, ta pole midagi kuulnud OÜ Scooter nimest, ta pole alla kirjutanud mingile lepingule, ta pole allkirjastanud ega väljastanud mingeid arveid. Antud juhul ei ole kaebaja vastupidist tõendanud. N.T., kes peaks äriühingu juhatuse liikmena järgima tavapärast hoolsust seonduvalt oma väidetava tehingupartneri kindlakstegemisega, kuulis A.S.i nime alles maksumenetluses. OÜ Hanzard poolt kauba müümist kaebajale ei tõenda ka kohtule esitatud nn kaaluja źurnaalid, mille pidajateks olid AS EKE Ärikeskus laohoidjad. Kaebaja rentis nimetatud äriühingult laoruume ja laohoidjate poolt peetavad kaaluja źurnaalid kajastavad vaid seda, millal on kaebaja laoplatsile mingi kaup maha laaditud või laoplatsilt peale laaditud. Kaaluja źurnaalist ei nähtu kaebajale kaupu müünud äriühingute (sh OÜ Hanzard) nimesid. Seega ei tõenda kaaluja źurnaal kaebaja ja OÜ Hanzard vaheliste tehingute toimumist. Ka AS EKE Ärikeskus töötaja M.Ś. väitis kohtuistungil, et źurnaali märgitakse vaid firma nimi, kelle platsile metalli tuuakse või kelle platsilt metall ära viiakse. Seetõttu ei oma käesolevas asjas tegelikult tähtsust need maksuotsuses sisalduvad tähelepanekud, mis puudutavad kaebajale saabunud metalli liikumise kajastamist kaaluja źurnaalis. A.I. tööleping kaebajaga lõppes 27.01.
7. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et veebruaris 2003, mil toimus OÜ Hanzard vormistamine A.S.i nimele, ei omanud A.I. motivatsiooni ja huvi tegeleda äriühingu vormistamisega A.S.i nimele OÜ Scooter huvides, seda enam et A.I. vabastati töölt tööandja algatusel nagu selgus V.T. kohtus antud ütlustest. Seetõttu on usutav, et OÜ Hanzard juhatuse liikmeks saamist pakkus A.S.ile V.T. ja et A.S. andis peale äriühingu oma nimele registreerimist kõik äriühingu dokumendid V.T. kätte. Kohus leiab, et OÜ Hanzard poolt väljastatud arvete näol oli tegemist fabritseeritud ja mitte tegelikke tehinguid kajastavate arvetega. 5.OÜ Progarden (alates 15.04.2003 nimega OÜ Frentiks) kohta on tõendamist leidnud järgmised asjaolud. Äriregistri andmetel oli OÜ Progarden asutatud 28.01.2002 OÜ Volbeko 7 poolt. OÜ Progarden juhatuse liige perioodil 12.03.2002-14.04.2003 oli J. B.. Samuti oli J.B. äriühingu ainuosanik perioodil 28.02.2002-28.03.
8. OÜ Progarden on kaebajale väljastanud arveid perioodil 06.01.-14.02.
9. Äriregistri andmetel pole OÜ Progarden esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Perioodil 01.01.-31.01.2003 oli äriühingul ainult üks töötaja – J.B. ning äriühingu käive oli nimetatud perioodil deklaratsiooni järgi 98 660 kr. Kogu OÜ Progarden kontole laekunud raha Hansapangas ja Ühispangas oli sealt koheselt sularahas välja võetud. J.B. on maksuhaldurile 26.04.2005 antud seletuses väitnud, et ta sai OÜ Progarden juhatuse liikmeks 2002.a., et juhatuse liikmeks saamist pakkus talle A.I., kellega ta kunagi koos töötas trükikojas. I. lubas Progardeni vormistamise eest maksta talle raha, kuid ei maksnud. I. lubas talle, et kõik hakkab korras olema ja et ta hakkab ise firma asju ajama. A.I. sõidutas ta notari juurde ja viibis ka ise notari juures. Kui notari juures olid kõik dokumendid vormistatud, siis ta andis kõik need I. kätte. Notari juurest tulles tuli nende juurde üks mees, keda I. tundis ja andis tema (B.) kätte OÜ Progarden templi ja ta sõitis koos Alekseiga panka, kus vormistati mingid dokumendid, kus oli tema allkirja ja templit vaja. Peale pangas käimist andis ta templi Alekseile üle. Hiljem käis ta Alekseiga pangas veel kaks korda – üks kord internetipanga teenuste kasutamiseks vajalikke dokumente vormistamas ja teine kord sularahaautomaadi kaarti kätte saamas. Kõik internetipanga kasutamiseks vajalikud paroolid ning kasutajatunnused ja sularahaautomaadi kaardi andis ta üle A.I.ile. J.B. ei ole kedagi volitanud esindama P.t tehingutes teiste isikutega, P. mahamüümise otsustas A.I., kes tuli tema juurde ja ütles, et on vaja maha müüa, nimed V. ja N. T. ei ütle talle midagi, äriühingu nimi Scooter ei ütle talle midagi, ta ei ole seotud OÜ-ga Scooter, ta ei ole OÜ Progarden nimel teostanud tehinguid OÜ-ga Scooter, ta ei ole Progardeni nimel müünud/osutanud OÜ-le Scooter mingeid kaupu ega teenuseid, ta ei ole suhelnud OÜ-ga Scooter, ta ei ole OÜ-le Scooter arveid väljastanud ega arvetel nimetatud kaupu Scooterile lähetanud (I kd, lk 180-187). Maksuhaldurile 25.05.2005 antud seletuses on J.B. väitnud, et sel ajal kui ta oli OÜ Progarden juhatuse liige, helistas talle umbes 2-3 korda kuus A.I. ja kutsus teda kasiinosse ja mujale puhkama. Kokkusaamistel kord kuus andis I. talle raha 500 kr, mis pidi olema palk selle eest, et ta oli OÜ Progarden juhatuse liige. Perioodil, kui ta oli OÜ Progarden juhatuse liige, pole temaga peale A.I. keegi ühendust võtnud. Samuti ei ole ta A.I.ga rääkinud metalli ostust/müügist ega nimetatud äriühingutest. Ta ei ole esitanud MTA-le deklaratsioone ega ka neile alla kirjutanud (I kd, lk 189,190). OÜ Progarden kohta on OÜ Scooter töötajad ja seaduslik esindaja väitnud järgmist. A.I.väitel on võimalik, et tema leidis OÜ Progarden, tõenäoliselt telefoni teel, ta on isiklikult võtnud vastu kaupu OÜ Progarden poolt Scooteri laos Vana-Narva mnt-l, kaupa toonud autojuhtide nimesid ta ei mäleta, kui aga telliti kaupa, siis esindas P. B. (seletus I kd, lk 167-169). 16.05.2005 on A.I. maksuhaldurile väitnud, et ta tunneb J.B., kuna käis koos temaga notari juures vormistamas OÜ Progarden ostu ja et notari kulude katteks andis talle raha V.T.. Peale pangas käimist andis ta kõik OÜ Progarden ostu-müügi- ja pangadokumendid V.T. kätte OÜ Scooter kontoris. A.I. arvas, et sellist skeemi oli V.T.l vaja selle jaoks, et metall, mis n.ö. „mustalt“ sisse osteti, oli vaja legaalseks teha. A.I. ei ole J.B.le raha pakkunud, vaid öelnud Jürile edasi vaid seda, mida talle Vladimir rääkis ja et Vladimir lubas, et Jüri saab selle eest raha, samuti lubas Vladimir, et äriühingu raamatupidamisega hakkab kõik korras olema (seletus I kd, lk 171,172). V.T. väitel ei ole tema andnud A.I.le ülesannet osta OÜ Progarden ja vormistada see võõra isiku nimele, tema käes pole olnud OÜ Progarden dokumente, sh pangadokumente, nimi J.B. on talle tuttav, kuna ta on Progardeni esindaja, ta ei ole lubanud J.B.le raha maksta ja et ta nägi viimati J.B. 2003.a. (seletus I kd, lk 239,240). Kohtuistungil väitis V.T., et on J.B.ga üks kord kohtunud, et I. näitas teda. Kui I. vallandati töölt, siis lõpetati B.ga suhtlemine. I.iga 8 lõpetati töö seetõttu, et ta hakkas hasartmänge mängima ja ei suutnud enam töötada. I. müüs oma Tallinnas olevad korterid, võttis pangalaenu ja ostis korteri Keila-Joale ja siis kadus. Keegi ei tea, kus ta on. Pangast helistati ja teatati, et I. on pangale võlgu. N.T. väitel tegeles Progardeniga A.I., ta ei mäleta, kes Progardenist võttis vastu tellimusi, ta ei tea Progardeni kontaktandmeid ja millisel aadressil asub Progardeni kontor ja ladu, ta ei tea Progardeni esindajate nimesid (seletused I kd, lk 192,194). Kohus jääb siingi oma seisukoha juurde, et ei saa lugeda tehinguid toimunuks äriühinguga, kelle seaduslik esindaja (J.B.) ei ole tehingutest teadlik. J.B. ei tea äriühingut nimega Scooter, talle ei ütle midagi nimed N.ja V.T., ta ei ole kedagi teist volitanud esindama Progardenit tehingutes teiste isikutega, ta ei ole OÜ-le Scooter arveid väljastanud ja arvetel olev allkiri ei kuulu temale, ta ei ole esitanud MTA-le maksudeklaratsioone. Kaebaja seaduslik esindaja ei osanud öelda, kes esindas Progardenit tehingutes kaebajaga, ei teadnud Progardeni kontaktandmeid ega asukohta ja seda vaatamata sellele, et väidetav koostöö Progardeniga algas juba 2001 (samas loodi äriühing alles 2002.a.). Usutavad on A.I. maksumenetluses esitatud seletused, et ta sai Progardeni ostu vormistamiseks notari juures raha V.T.t ning pärast pangas konto avamist andis kõik Progardeniga seotud dokumendid V.T. kätte. Arvestades asjaolu, et V.T. on äriühingu juhatuse liikme ja ainuosaniku N.T. abikaasa, ei ole V.T. maksumenetluses antud seletused ja kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et MTA-le laekus 29.09.2005, s.o. vahetult enne kaebaja vaide saabumist, omakäeline avaldus, millele on kirjutatud A.I. nimi. Avalduses kirjutatakse, et allakirjutanu võtab tagasi kõik eelnevad ütlused, kuna tunneb süümepiinu (I kd, lk 174,175). Kuna avaldus ei sisaldanud isiku kontaktandmeid, samuti puudus ümbrikul saatja nimi ja aadress, ei olnud MTA-l võimalik täpsustada avalduses väidetut. Ka kohtu poolt saadetud kohtukutse A.I.le tagastati kohtule tähtaja möödumise tõttu. MTA väidetel on A.I. alates 07.03.2006 tagaotsitav. Samas kui eeldada, et avalduse on kirjutanud A.I., võib tema ütluste muutmisest teha järelduse, et teda on mõjutatud avalduse kirjutamisel. Et A.I. võib olla mõjutatud, kinnitab I. I. poolt maksuhaldurile 26.08.2005 antud seletus, millest nähtub, et A.I. käidi korduvalt tema elukohas Käravetes otsimas. Seletuses seisab, „mind said need inimesed esimest korda kätte 20.08.2005 ning ütlesid, et tahavad rääkida A.ga. A. kodus ei olnud ning need tundmatud isikud hakkasid mind ähvardama, et kui ma neile A. üles ei leia, siis lasevad mind maha. Järgmine kord tulid samad isikud minu juurde 23.08.2005 hilisel õhtul ning tahtsid jälle A.ga rääkida. A.kodus ei olnud ning isikud käskisid mul Al.le edasi öelda, et tema kaoks kuskile niimoodi ära, et teda keegi üles ei leia. Arvan, et üks nendest oli V. T.. Ei ole teda aastaid näinud, kuid tunnen teda 11 aastat. Ta oli lühikest kasvu, hallide juuste ning keskelt oli pea kiilakas. Tema minuga ei rääkinud vaid oli väljas auto juures“ (I kd, lk 249,250). Isiku kirjeldus vastab kohtuistungil osalenud V.T.le. Kohus leiab, et OÜ Progarden poolt väljastatud arvete näol oli tegemist fabritseeritud ja mitte tegelikke tehinguid kajastavate arvetega. Äriühingu poolt tehtuks ei saa pidada tehinguid, mille on teinud tuvastamata isikud sellesama äriühingu nime kasutades. 6.Kohus leiab, et antud asjas on leidnud tõendamist, et OÜ Hanzard ja OÜ Progarden juhatuse liikmed A.S. ja J.B. ei ole arvetel nimetatud kaupade müümisega kaebajale seotud. Maksumenetluses ja kohtumenetluses ei ole selgunud, kes tegelikult kaebajale arvetel nimetatud kaupa müüsid. Seega ei ole võimalik ka nende tundmatute isikute seostamine OÜga Hanzard ja OÜ-ga Progarden. 9 Maksumaksjal lasub MKS §150 lg 1 tulenevalt kohustus tõendada, et maks määrati valesti. Kohus leiab tuginedes asjas kogutud tõenditele, et kaebajal puudus alus arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata, kuna ta ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et maksuhaldur on juurdemaksmisele kuuluva käibemaksu määramisel tuginenud ebaõigetele andmetele. Käesoleval juhul kõnealused arved väljastanud isikud ei ole tuvastatavad kaebaja poolt esitatud tõendite alusel, mistõttu ei ole tõendatud ka OÜ-te Hanzard ja Progarden rekvisiitidega arvetel kajastatud majandustehingute tegelik toimumine. 7.Tulumaksu määramine nimetatud arvete alusel üle kantud summade osas on põhjendatud, sest esitatud arvete alusel pole võimalik tuvastada, kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel. Käesolevas haldusasjas on tulumaksu määramise osas aluseks asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust ning tulumaks sellistelt väljamaksetelt on määratud põhjendatult. Eeltoodut arvestades on MTA 31.08.2005 maksuotsus nr 12-5/8 seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas kantud kohtukulude hüvitamist ei ole kaebaja taotlenud. Marion Vakker Kohtunik 10