KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmann

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) protsendina põhinõudest alates 05.02.2007.a kuni põhinõude täitmiseni AS`i H kasuks.

1. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
2. Menetluskulud jätta täies ulatuses MS`i kanda. Edasikaebamise kord
3. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
4. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034799018 või Hansapangas nr. 221013921094 märkides viitenumbriks
5. Menetluse käik 05.02.2007.a esitas AS H kohtule hagi MS`i vastu 53 191,69 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H ja MS 23.11.2005.a laenulepingu nr 05-245326-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 50 000,00 Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas. Seisuga 30.01.2007.a on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 53 191,69 krooni (põhiosa võlgnevus 45 792,45 krooni, intress 6 355,46 krooni, leppetrahv 521,48 krooni ja viivis 522,30 krooni). Hageja alustas intressi arvestamist 23.11.2005.a ning lõpetas intressi arvestamise 08.01.2007.a. Viivist hakkas hageja arvestama 09.01.2006.a ning lõpetas viivise arvestamise 30.01.2007.a. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 53 191,69 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka viivise

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 2 750,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas 04.02.2008.a Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 60 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p-de 1, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 158lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud 2

§ 159

lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 53 191,69 krooni (põhiosa võlgnevus 45 792,45 krooni, intress 6 355,46 krooni, leppetrahv 521,48 krooni ja viivis 522,30 krooni). Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määra (EKP intressimäär + 7% aastas) alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt

§ 113lg-le 1 ja Ts

MS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest, s.o 05.02.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3