3-08-73/3

3-08-73 Kohtumäärus Pärnus

1. märtsil 2008.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud kirjalikus menetluses läbi A. I`i taotluse ennistada kaebuse esitamise möödalastud tähtaeg, t e g i k i n d l a k s: 11.01.2008 esitas A. I Tallinna Halduskohtule tühistamiskaebuse Pärnu Linnavalitsuse 29.10.2007 korraldusele nr 765 „Pärnu Linnavalitsuse 13.11.2006 korralduse nr 1021 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi: Korraldus). Taotledes kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamist märkis avaldaja, et vaidlustatava akti sai ta kätte novembri alguses 2007 ning kuna tema elukohas Rootsis puudusid omandireformi seadustes orienteeruvad isikud tekkis tal korralduse vaidlustamiseks vajadus sõita Eestisse. Samas kõrge ea ja üldiste terviseprobleemide haigetus kaebaja detsembris bronhiiti mistõttu oli esialgu ajavahemikul 03.- 15-
2. 2007 sunnitud viibima kodusel ravil ning seejärel kuni aastavahetuseni järelravil. Lisaks kulus aega kohtule koos kaebusega vajaliku tõendi laevaomanike repressiooniohus olemise kohta hankimiseks. Kaebusele hiljem täiendavalt lisatud arstitõend kinnitab avaldaja haigestumist tema poolt märgitud ajavahemikult 03.-15.12.
3. Vastustaja tähtaja ennistamise taotlusega ei nõustu. Vastavalt Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi: ORAS) § 19 lg 1 ja Korralduse p-le 3 oli kaebajal halduskohtusse pöördumise tähtajaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuse peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kaevatava Korralduse sai kaebaja kätte 01.11.2007 ning kaebus oli halduskohtusse esitatud 11.01.2008, seega 10 päeva hiljem Korralduse vaidlustamiseks ettenähtud tähtpäevast. Seega on vastustaja seisukoha, et kaebus on esitatud mittetähtaegselt ning tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Vastustaja ei pidanud mõjuvaks põhjuseks kaebaja väidet, et kuna tema elukohas puuduvad Eesti seadustes kompetentsed isikud, siis pidi ta sõitma Eestisse, et korraldust vaidlustada. Seda seetõttu, et kaebusest sellise pädeva isiku abi kasutamist selle koostamisel ei nähtu ning tänapäeva tehnoloogiat arvestades ei takistanud miski vastava konsultatsiooni saamist läbi muude infokanalite ilma personaalselt Eestis kohal viibimata. Samuti nähtub, et kaebusele lisatud arhiiviteatis laevaomanike repressiooniohus oleku kohta on kaebajale väljastatud 10.01.2008, s.o. 2 päeva pärast vastavat teabenõuet. Seega ei saa pidada tõele vastavaks ka kaebaja väidet, et teatise saamine võttis aega. Vastupidi, mitte ei võtnud aega vastava teatise väljastamine, kuivõrd see väljastati 2 päeva jooksul, vaid kaebajal ei olnudki võimalik vastavat teatist tähtaegselt esitatava kaebuse juurde esitada, kuna vastav päring oli juba iseenesest esitatud pärast vastava tähtaja möödumiste ehk 08.01.
4. Kaebaja haigestumisega seonduvalt märgib Pärnu Linnavalitsuse esindaja järgmist. Esitatud tõendist nähtub, et kaebaja oli haige perioodil 03.-15.12.2007, seega 60 vaidlustamiseks ette nähtud päevast 13 päeva. Kaebus esitati kohtule 11.01.
5. Vastustaja on seisukohal, et olenemata kaebaja haigusest ei saa antud asjaolusid arvestades pidada tähtaega möödalastuks mõjuval põhjusel. Halduskohtumenetluse seadus ei ava mõiste „mõjuvad põhjused“ sisu, mistõttu kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel tuleks vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis ja lisaks põhjusliku seose tuvastamisele takistava asjaolu ja mittetähtaegse esitamise vahel tuleb välja selgitada ka selle asjaolu esinemise kestus ehk kas see takistas toimingute teostamist, s.h. kaebuse esitamist, kogu tähtaja vältel või ainult lühendas selle tegemiseks jäävat aega. Kohtu poolt tähtaja ennistamise otsustamisel tuleks lisaks arvesse võtta järgmisi asjaolusid. Kuigi kaebaja oli haigestunud perioodil 03.-15.2007, ei takistanud tal miski tegemast vajalikke toiminguid enne haigestumist ega ka peale haigestumist ehk perioodil, mis jääb 15.12.2007 ja 01.01.2008 vahele. See tähendab, et eelmise lõigu lõpus kirjeldatu kohaselt, on vastustaja arvates tegu asjaoluga, mis ei takistanud toimingu teostamist, vaid ainult lühendas selle tegemiseks jäävat aega. Samuti ei langenud kaebaja haiguse periood ka vahetult kaebuse esitamise tähtaja eelsesse perioodi, mis oleks omanud sellise objektiivse takistuse tähendust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Kaebusest nähtub ka, et kuigi kaebaja järelravi kestis väidetavalt aastavahetuseni, siis kaebusele juurde lisatud Riigiarhiivi teatise saamise on kaebaja esitanud vastava taotluse alles 08.01.2008 ehk kui kaebaja puhul tõepoolest ka oli takistatud kuni aastavahetuseni teatud toimingute tegemine tervislikel põhjustel, siis ka peale tervenemist ei kiirustanud kaebaja kaebuse esitamisega vaid viivitas kaebuse esitamiseks vajalike tõendusmaterjalide muretsemisega veel lisaks 8 päeva ning seega ka kaebuse esitamisega. Kohtu seisukoht ORAS § 19 lg 1 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigust tehtud otsuste peale on kaks kuud arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. A. I sai Korralduse kätte 06.11.2007 (tl. 90, 102), vastustaja poolt märgitud kuupäeval 01.11.2007 postitati Korraldus Pärnu Lepa postkontoris adressaadile saatmiseks. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks
6. jaanuar 2008 kuid tegelikult postitas avaldaja kaebuse alles
7. jaanuaril
8. HKMS § 12 lg 3 alusel võib halduskohus õiguskindluse kaitseks kehtestatud kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuvatel põhjustel. A. I on esile toonud järgmised kaebuse esitamist takistanud asjaolud: puudusid Rootsimaal kompetentsed, Eesti seadustega kursis olevad nõustajad; haigestus kaebaja ajavahemikul
9. – 15.12.2007 bronhiiti ja järelravi kestis aastavahetuseni; samuti võttis aega, et saada koos kaebusega kohtule esitamiseks vajalik arhiiviteatis laevaomanike repressiooniohus olemise kohta. Kohtu arvates ei ole A. I poolt esitatud põhjused piisavad kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks. Arvestades, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigust tehtud otsuste tühistamisnõudega vaidlustamise tähtaeg on 2 tavapärase 30 päeva asemel niigi erandlikult kaks kuud tuleb seda lugeda piisavalt pikaks, et isegi lühiajalise haiguse ja õigusabi hankimise vajaduse korral kaebuse tähtaegne esitamine oleks võimalik. Hinnates haigestumise mõju kaebuse esitamise tähtaegse soorituse võimalikkusele tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, millises ulatuses haigus ja 2 kuune tähtaeg kattusid. Tehtud võrdluse tulemusel selgub, et 2 kuusest tähtajast (61 päeva) haaras haiguse periood ainult 13 päeva ehk ca 1/5 ja kaebajale jäi veel küllaldaselt aega, et jätkata juba alustatud toiminguid hindamaks Korralduse õigusvastasust, õigusabi hankimiseks ning vaidlustuse vormistamiseks. Kuigi ka haigusjärgsel perioodil võis kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemine olla kergelt raskendatud või ebamugavam kui tavaliselt ei ole sellised asjaolud määratletavad mõjuvate põhjustena. Mõjuvad põhjused kohtupraktika poolt sisustatuna on vaid sellised, mis tegid kaebuse esitamise võimatuks või jättes küll põhimõttelise võimaluse soorituse tegemiseks seavad seejuures ohtu inimese tervise (3-3-1-59-00, p 1). A. I ei ole tõendanud, et selline oht oleks ka peale 15.12.2007 esinenud ning pealegi saanuks kaebuse esitamiseks kasutada ka esindaja abi. Kaebaja poolt viidatud kaebuse esitamiseks vajaliku tõendite (arhiiviteatise) hankimist (kolmanda isiku J. Valgemäe kaudu) ei ole aga halduskohtute praktikas järjekindlalt loetud kaebuse esitamisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. See on ka mõistetav kuna seadusega kehtestatud kaebetähtaja järgimist ei kontrollita mitte ainult formalistlikel eesmärkidel vaid ka võrdse kohtlemise ja õiguskindluse printsiipide toimimise tagamiseks. Tõendi esitamata jätmine ei ole ju kaebuse tagasilükkamise põhjuseks HKMS § 10 järgi, tõendeid on võimalik esitada veel järgnevas menetluses. Vastustaja on siinjuures kaebaja põhjendust hinnates õigesti märkinud, et mitte ei võtnud aega vastava arhiiviteate väljastamine, kuivõrd see väljastati kahe päeva jooksul vaid kaebaja ise kolmanda isiku kaudu esitas taotluse alles pärast kaebetähtaja möödumist, suutmata sellist minetust mittekuidagi motiveerida. Seetõttu ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et juba kaebetähtaja jooksul selgitada välja akti vaidlustamise vajalikkus ja vormistada halduskohtusse pöördumiseks vajalik kaebus. Mõjuvate põhjuste puudumise motiivil puudub alus A. I`i poolt möödalastud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 12 lg 3 kohtunik määras
10. Jätta A. I`i taotlus kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 3