RS) § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne
lg 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 11 614,83 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on esitanud nõude põhivõlgnevuse 4545,34 krooni, viivise 2069,49 krooni ja leppetrahvi 5000 krooni saamiseks. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt TsMS § 133 lg 2 esimesest lausest ei arvestata hagihinda arvutades 2 kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kohtukulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 esimesele lausele liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Vastavalt TsMS § 136 lg 1 määrab kohus tsiviilasja hinna, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 350 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi (5000 krooni) nõude näol ei ole tegemist kõrvalnõuetega TsMS § 133 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõuet tuleb käsitleda iseseisva nõudena ning seda tuleb vastavalt TsMS § 134 lg-le 1 arvestada hagihinna määramisel. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks kokku 9545,34 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel tuleb tsiviilasjalt hinnaga 10 000 krooni tasuda riigilõivu 750 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem. Kuna hagi rahuldatakse tuleb ettenähtust vähem tasutud riigilõiv summas 400 krooni välja mõista kostjalt riigituludesse. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.