2000/35/EÜ, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul sätestab viivise arvestamise printsiibid, millega liikmesriigid peavad oma seadused kooskõlastama. Hageja on seisukohal, et kuna osundatud
s toodud põhimõtted on liikmesriikide õiguses kohaldamiseks kohustuslikud, tuleb ka käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda samadest põhimõtetest.
p 1 alap a) kohaselt tuleb maksta intressi alates maksetähtaja lõppemisele järgnevast päevast. Hageja poolt 2004.a esitatud arvetel ei ole maksekuupäeva märgitud, kuid kauba saatmise aluseks olevatel tellimuse kinnitustel on märgitud, et maksmine toimub koheselt peale kauba kättesaamist. Seega , kuna täpset maksekuupäeva ei ole märgitud, tuleb
p 1 alap-de b) i ja ii järgi hakata viiviseis arvestama 30 päeva peale seda, kui ostja arve või kauba kätte sai.
p 1 d) järgi kujuneb 2004.a juulis kohaldatavaks intressimääraks 9% ning 2006.a märtsis kohaldatavaks intressimääraks 9,75% aastas. Juhindudes
s toodud 30 päevasest tähtajast tuleb hakata viivist arvestama alates kaubapartii tarne 30 päeva möödumisest. Arvutuste lihtsustamiseks ei pea hageja vajalikuks arvestada viivist igalt arvelt eraldi, vaid arvestab maksetähtaja vastava tellimuse viimase partii kostjale tarnimise aja järgi, vähendades sellega nõutava viivise kogusummat kostja kasuks. Niisiis nõuab hageja tasumata summadelt viivist alljärgneva arvutuse alusel: arve nr 162 väljastamise kuupäeva 13.05.2004 summas 39 375.- EUR-i, tasumise tähtaeg 13.06.2004; arve nr 167 väljastamise kuupäev 14.06.2004 summas 30 350 EUR-i, tasumise tähtaeg 14.07.2004; arve nr 168 väljastamise kuupäev 14.06.2004 summas 35 000.- EUR-i, tasumise tähtaeg 14.07.2004; arve nr 169 väljastamise kuupäev 14.06.2004 summas 35 000.- EUR-i, tasumise tähtaeg 14.07.2004. Kostja tasus osundatud arvete eest üksnes 89 625 EUR-i ning alles 07.03.2005, jättes 50 000.EUR-i üldse tasumata. Seega tuleb hilinemisega tasutud summalt arvestada tasumisega viivitamise eest viivist kuni 07.03.2005 ning täielikult tasumata osalt kuni käesoleva hetkeni. Viimane maksetähtaeg oli 14.07.2004, mis tähendab, et tasudes 89 625 EUR-i alles 07.03.2005, viivitas kostja selle summa tasumisega 235 päeva: 0,09x89625=8066,25 EUR-i aastas ehk 22,1 EUR-i päevas; 235x22,1EUR-i=5193,50 EUR-i. 50 000 EUR-i tasumata jätmisest tuleneb viivisesumma alljärgnevalt: 0,09x50 000=4500 EUR-i aastas ehk 12,33 EUR-i päevas; seisuga 06.08.2007 on viivitatud 1117 päeva x 12,33 EUR-i = 13 772,6 EUR-i. Viivise summa on seega 06.08.2007 seisuga 5193 + 13 772,6 = 18 965,60 EUR-i. Hageja leiab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2000/35/EÜ Art 3 p 1 alapunktiga a) tuleb kõnelaust viivist summas 12,33 EUR-i päevas arvestada edasiulatuvalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Arve nr 660024 väljastamise kuupäev 27.02.2006 summas 37 950 EUR-i, tasumise tähtaeg 29.02.2006; arve nr 660026 väljastamise kuupäev 01.03.2006 summas 37 496,25 EUR-i. Osundatud maksetähtajast kuni käesoleva hetkeni on möödunud 493 päeva, mis tähendab, et viivise summa on 06.08.2007 seisuga 493x20,15=9934 EUR-i. Hageja leiab, et ka osundatud arvete tasumisega viivitamise eest tuleb arvestada viivist 20,15 EUR-i päevas kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kokku moodustab hageja poolt nõutav viivise summa seisuga 06.08.2007 niisiis 28 899,60 EUR-i. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Saks palub ÜRO Konventsiooni Artiklite 62, 74, 78 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõla summas 125 446,25 EUR-i, s.o 1 962 807,30 kr; 2) viivise summas 28 899,60 EUR-i, s.o 452 180,50 kr; 3) viivise edasiulatuvalt 32,48 EUR-i päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.03.2008. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Hagiavaldus oli kostjale edastatud Justiitsministeeriumi kaudu. Justiitsministeeriumi teatel edastas kohtutäitur dokumendid kostjale postiga 12.12.2007, kuna isiklikult ei õnnestunud tal kostja esindajaga kohtuda. Kohtuotsuse põhjendus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta Art 31 p b sätestab, et kui müüja pole kohustatud tarnima kaupa mõnes teises kindlaksmääratud kohas, seisnevad tema tarnekohustused kui juhtudel, mille kohta ei kehti eelmine alapunkt, puudutab leping kindlate individuaalsete tunnustega kaupa või individualiseerimata kaupa, mida tuleb võtta kindlatest varudest või valmistada või toota ja pooled lepingu sõlmimise hetkel teadsid, et kaup asub või tuleb valmistada või toota kindlaksmääratud kohas, - kauba andmises ostja käsutusse selles kohas. CISG art 53 sätestab, et ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. CISG art 61 p 1 alap a sätestab, et kui ostja ei täida mõnda kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib müüja teostada 62-65.artiklites ettenähtud õigust. CISG art 62 sätestab, et müüja võib ostjalt nõuda hinna tasumist, tarne vastuvõtmist või muude kohustuste täitmist, juhul kui müüja pole pöördunud õiguskaitsevahendi poole. CISG art 74 sätestab, et kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga, mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma. CISG art 78 sätestab, kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda 74.artikli alusel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2000/35/EÜ 29.06.2000 hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul Art 3 p 1 alap a sätestab, et liikmesriigid tagavad punkti d kohast intressi tuleb maksta alates päevast, mis järgneb lepingus fikseeritud maksekuupäevale või maksetähtaja lõpule.
art 3 p 1 alap b alap-d i ja 11 sätestavad, et kui maksekuupäev või tähtaeg ei ole lepingus kindlaks määratud, tuleb intressi hakata maksma automaatselt ilma, et selleks oleks vaja meeldetuletust 30 päeva pärast kuupäeva, mil võlgnik sai kätte arve või samaväärse maksetaotluse või kui arve või samaväärse maksetaotluse kättesaamise kuupäev ei ole kindel, siis 30 päeva pärast kauba või teenuste kättesaamist.
p 1 alap d sätestab, et hilinenud maksmise intressimäär, mille võlgnik peab tasuma, on Euroopa Keskpanga enne kõnelause poolaasta esimest kalendripäeva toimunud hiliseimate refinantseerimistoimingute puhul kohaldatud intressimäära ja vähemalt seitsme protsendipunkti summa, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.