Hageja esitas maakohtule nõude lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja tõi hagi alusena välja, et kostja on rikkunud poolte vahel 22.01.2003 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ja pole laadinud Muuga sadamas laevadele kivisütt lepingus kokkulepitud ajaga ja mahtudes, mille tõttu on hagejal tekkinud kahju seisuaja ületamise tasude maksmisel laeva Fedor Varaksin laadimisel 9 318,17 USD, laeva Karma laadimisel 4 000 USD ja laeva Grigoriy Aleksandrov laadimisel 19 491,72 USD. 8 201,40 USD osas on hageja nõude omandanud äriühingult Nordblom Trading SA, kellele on kahju tekkinud seoses üleseisuajaga laeva Weston laadimisel Muuga sadamas. Kostja ei vaielnud vastu, et ta on laadimisaega ületanud, kuid väitis, et kahju tekitamine ei 5
lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab eelmenetluses kohus välja hageja nõuded ja kostja seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Seega tuli eelmenetluses maakohtus selgitada, milline õigussuhe on poolte vahel ja milliseid õigusnorme vaidluse lahendamisel kohaldada, millised asjaolud on vaidluse lahendamisel olulised ja milline on poolte tõendamiskoormis. Vajadusel tuli maakohtul eelmenetlust juhtides teha pooltele ettepanek asjas oluliste väidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kolleegiumi arvates alles pärast õigussuhte määratlemist on eelmenetluses võimalik määrata asjaolud, mille olemasolu või puudumist peavad pooled tõendama ja milliste tõenditega pooled oma väiteid ja vastuväiteid tõendavad. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusest ei selgu, milline õigussuhe poolte vahel oli ja milliseid õigusnorme pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada. Eelmenetluses peetud istungite protokollidest ei tulene, et maakohus oleks seda pooltega arutanud ja teinud ettepaneku esitada õiguslikud väited. 15.01.2007 on maakohus selgitanud hagejale, et ta peab määratlema, kas ta nõuab leppetrahvi või kahju hüvitamist, millele vastuseks on hageja 23.02.2007 esitanud hagiavalduse, mille kohaselt nõuab ta lepingu rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist, selgitades, et pooltevaheline leping reguleerib töövõtusuhteid, kauba vedamisel tekkinud suhteid ja laoteenuse osutamist. 19.03.2007 eelistungil on maakohus ainult määranud, et hageja peab väljendama oma nõude kroonides. 17.04.2007 toimunud eelistungil on maakohus arutanud asja sisuliselt eelistungi jätkuna, vaatamata sellele, et eelmenetluse ülesanded olid täitmata. Vaidluse sisu kohta märgib kolleegium, et vaidlust ei olnud poolte vahel, et teenuste osutamist laevadele Fedor Varaksin, Karma ja Grigoriy Aleksandrov söe laadimisel reguleeris poolte vahel 22.01.2003 sõlmitud leping nr 220103T. Pooltevahelise lepingu p 1 kohaselt oli kostja ülesandeks tagada hagejale kuuluva söe vedamine Eesti piirist Muuga sadamani, selle mahalaadimine raudteelt, säilitamine, laevadele laadimine ja muu eeltoodud teenustega seonduv, mida kostja pidi tegema vastavalt hageja juhistele. Tulenevalt lepingu esemest on kolleegiumi arvates pooltevaheline leping käsundusleping ja kohaldamisele kuulus võlaõigusseaduse ptk 35. Lepingu p-s 2.1.4 on pooled kokku leppinud, et kostja laadib sütt 10 000 tonnise ja suurema kandevõimega laevadele intensiivsusega 8 000 tonni ööpäevas ja väiksema kui 10 000 tonnise kandevõimega laevade lastimisel on laadimisnorm 6 000 tonni ööpäevas. Vaidlust ei ole, et kostja on laevade lastimisel lepingut rikkunud ja pole kinni pidanud laadimisnormist. Vaidlust ei ole ka selles, et eeltoodud laevade osas on olnud Muuga sadamas üleseisuaeg, kuid üleseisuaja eest makstavas tasus ei ole lepingus kokku lepitud. Samas ei tähenda kolleegiumi arvates kokkuleppe puudumine seda, et hagejal ei oleks võimalik kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda kahju hüvitamist. Selleks pidi hageja tõendama lisaks kostja poolt lepingu rikkumisele, et tal on tekkinud kahju ja selle suuruse ning põhjusliku seose tekkinud kahju ja kostja lepingu rikkumise vahel. Hageja selgitas, et ta on tasunud kauba saajatele äriühingutele Flame S.A ja Energi Randers Supply A/S üleseisuaja eest, tehes nendega tasaarvestuse ja laeva Weston üleseisuaja eest on tasunud nõude loovutaja Nordsjofrakt AB-le. Maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud, et hagejale on tekkinud kahju kostja lepingu rikkumise tõttu. Samas ei ole kohus hinnanud tasaarvestuse kokkulepetes ja tasumist tõendavates dokumentides sisalduvat, mille kohaselt on hageja tasunud võlga kolmandatele isikutele just hagis toodud laevade üleseisuaja eest Muuga sadamas ega põhjendanud, miks ei pea ta esitatud tõendeid piisavaks. Eelmenetluse dokumentidest ei tulene, et maakohus oleks teinud hagejale ettepaneku esitada kahju suuruse ja põhjusliku seose kohta täiendavaid tõendeid või palunud tal määratleda, millised õigussuhted olid hagejal või nõude loovutanud äriühingul isikutega, kellele on üleseisuaja eest tasutud. 6
lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja analüüsima tõendeid. Kuna maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid määras, mis võimaldab nõude lahendamise, siis on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata.
lg 1 p 5 järgi tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja seal esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda parandada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtul ei ole võimalik eelmenetlust läbi viia ja selgitada välja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, kuna eeltoodu rikuks olulises määras poolte kaebeõigust. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Gaida Kivinurm Margo Klaar Urmas Reinola. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.