lg 1 ja 2 koostati 14.09.2007 nimetatud kuriteoteate / avalduse alusel teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kuriteoteate kriminaalmenetlusregistris registreerimise tulemusena sai alustamata jäetud kriminaalasja numbriks 07740000173. Kooskõlas
lg 2 ja 3 oli antud teatises kuriteoavalduse esitanud isikule selgitatud tema õigust esitada kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks Riigiprokuratuuris. Nimetatud teatis oli koostatud eesti keeles. Halduskaebuses taotleb kaebuse esitaja A.K vanemprokurör Kalmer Kask poolt 14.09.2007 koostatud teatise kriminaalmenetluse nr 07740000173 alustamata jätmisest (kaebuses nimetatud kui ’Kalmar Kask’i vastus 14.09.2007.a. väljaantud Haldusakt nr. 07740000173 näol) õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja hinnangul pole prokurör täitnud Keeleseaduse § 10 p 1, KMS § 10 p 2 ja Põhiseaduse § 51 lg 2 sätteid ning ei ole kaebuse esitajale andnud venekeelset vastust eestikeelse vastuse kõrval, millega on väidetavalt rikutud eesti keelt mittevaldava kaebuse esitaja võimalusi oma toimingutega täita kriminaalõiguslikke õigusi ja kohustusi. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud sel moel mittevaralist kahju, mille hüvitamist ta taotleb HKMS § 10 p 31 korras. Kaebuse esitaja A. K poolt esitatud kaebuses:
sätestatu kohaselt kuriteokaebuse esitajale saadetud eestikeelne teatis rikub kaebaja inimväärikust, tema põhiseaduslikke õigusi ning kaebaja poolt väljatoodud seaduste sätteid. Vastustaja leiab, et viidates PS § 51 sätestatule, on kaebaja jätnud tähelepanuta PS § 51 lg 2 sätestatud õigusega seonduvad teised PS sätted ning nende alusel antud muud õigusnormid. Ükski põhiõigus ei ole absoluutne ning PS-is sätestatud põhiõiguste piiramine on vastavalt PS § 11 lg 1 lubatud, kui see toimub kooskõlas põhiseadusega. Mitmeid põhiseaduses sätestatud õigusi on piiratud juba PS-es endas sisalduvate normidega ning mitmete põhiõiguste puhul on piiramine võimalik PS-es viidatud alustel ja korras. Ka PS § 51 lg-s 2 sätestatud vähemusrahvuste õigus saada vastuseid vähemusrahvuse keeles pole absoluutne õigus ja see on piiratud PS § 52 ja PS § 6 sätestatuga. Seejuures PS § 52 lg 3 annab seadusandjale voli reguleerida võõrkeelte (sh vähemusrahvuse keelte) kasutamist kohtu- ja kohtueelses menetluses, mis faktiliselt toimub vastavate menetlusseadustikega. Konkreetsel juhul on tegemist olukorraga, mis seondus kohtueelse kriminaalmenetluse alustamise otsustamisega ning on reguleeritud seadusandja poolt kriminaalmenetluse seadustikuga (
-199).
lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel ning
kohustab menetlejat koostama menetlusdokumente eesti keeles.
lg 2 küll sätestab üldnormina, et menetlusosalistele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi, kuid vastustaja hinnangul on tegemist abstraktse sättega, mille kitsam sisu ja mõte ilmneb alles selle hindamisel koostoimes teiste
sätetega. Tõlgendades
lg 2 koostoimes
lg 5,
lg 4-6 ja muude
sätetega, leiab vastustaja, et
lg 2 sätestatud kohustus ei ole kõikehõlmav ning riik on kohustatud tagama menetlusosalisele tõlgi abi suulise tõlke näol vaid menetleja poolt läbi viidava konkreetse menetlustoimingu juures ning andma isikutele menetlusdokumentide kirjalikke tõlkeid vaid seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel. Menetlusseadustik sätestab vaid kahe menetlusdokumendi kohustusliku tõlkimise muusse keelde – need on süüdistusakt (
lg 5 – tõlgib prokuratuur) ja kohtuotsus (
Ülejäänud juhtudel, kui menetlusosaline või kohtumenetluse pool ei valda eesti keelt, tagatakse neile tõlgi abi (
lg 2), milline väljend viitab sellele, et ’tõlgi abi’ väljendub kohapealses suulises tõlkes (näiteks ülekuulamistel vms.). Antud juhul ei olnud kaebajale teatise koostamise näol tegemist menetlustoiminguga, mille juures kaebaja oleks viibinud ning
ei kohusta menetlejat võimalikule kannatanule tema mitteriigikeelse kuriteokaebuse alusel koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist väljastama keeles, milles kuriteokaebus on esitatud või lisama eestikeelsele teatisele kirjalikku tõlget. Seega ei saa vastustaja hinnangul menetlejale ette heita, et see on koostanud menetlusdokumendi eesti keeles. Vastustaja leiab, et selline tõlgendus ei jäta võimalikku kannatanut ebamõistlikult raskesse olukorda, kuna potentsiaalsel kannatanul, kes ei valda riigikeelt või kellel puuduvad kriminaalmenetluses oma õiguse realiseerimiseks piisavad teadmised, on võimalik kas ise võtta endale menetluse keelt valdav esindaja või taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi saamisel on riigi õigusabi osutaval advokaadil võimalik saada seaduses sätestatud korras riigilt hüvitust ka kantud tõlkekulude eest. 3 3-07-1970 Eeltoodust tulenevalt ei oma antud juhul mingisugust tähtsust küsimus sellest, milline on Jõhvi linna kui omavalitsusüksuse rahvuslik koosseis, millise omavalitsusüksuse territooriumil või millises paikkonnas tegutseb ja asub Viru Ringkonnaprokuratuur või ka see, kas A.K poolt kaebuses väidetu Jõhvi rahvusliku koosseisu kohta tuleb tunnustada üldtunnustatud asjaoluks või mitte. Vastustaja hinnangul pole eelpooltoodud põhjustel A.K süüdistused KeeleS ja PS sätete rikkumisest kaebuses kirjeldatud asjaoludel asjakohased ning seega pole Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevus õigusvastane ega ebaseaduslik. Kuna puudub rikkumine, siis on alusetu rääkida ka kahju tekitamisest ja selle kaebajale hüvitamisest. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb haldusasja 3-07-1970 toimiku materjalidele. Kaebaja on halduskohtule esitanud tuvastamis- ja kahju hüvitamise kaebuse. Kaevatavaks toiminguks on Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask poolt 14.09.2007 koostatud teatis kriminaalmenetluse nr 07740000173 alustamata jätmisest (kaebuses nimetatud kui ’Kalmar Kask’i vastus 14.09.2007.a. välja antud haldusakt nr. 07740000173 näol). Kaebaja hinnangul pole prokurör täitnud Keeleseaduse § 10 p 1, KMS § 10 p 2 ja Põhiseaduse § 51 lg 2 sätteid, kuna pole kaebuse esitajale andnud venekeelset vastust eestikeelse vastuse kõrval, millega on väidetavalt rikutud eesti keelt mittevaldava kaebuse esitaja võimalusi oma toimingutega täita kriminaalõiguslikke õigusi ja kohustusi. Halduskaebuses on oluline leida vastus küsimusele, kas Viru Ringkonnaprokuratuur ja vanemprokurör on kohustatud tõlkima prokuratuuri enda koostatud dokumente teistesse keeltesse. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent- selle võõrandamatu osa, ilma milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab põhiseaduse üldsäte § 6, et Eesti riigikeel on eesti keel. Eelnevale toetudes sätestab ka PS § 52 lg 1, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. PS § 51 lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Kõnealused põhiseaduse sätted on osaks Eesti põhiseaduslikust korrast ning PS § 54 lõikest 1 ja §-st 55 tulenevalt on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud neid oma tegevuses järgima. 4 3-07-1970 RKPJKo 05.02.1998 lahendis nr 3-4-1-1-98 on Riigikohus sedastanud, et /…/ eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. PS § 1 deklareerib, et Eesti on demokraatlik vabariik. Demokraatia täidab oma eesmärki siis, kui ta toimib. Demokraatia toimimise üks tingimus on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi. Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud. Riigikohus on PS § 14 tuletanud õiguse heale haldusele. Hea halduse põhimõte on nö katusmõiste, mis hõlmab mitmeid olulisi alapõhimõtteid, mida kõik haldusorganid on oma igapäevatöös kohustatud järgima: lihtsust, kiirust, isikute kaasamist ja ärakuulamist, abivalmidust, erapooletust, avaliku võimu tegevuse läbipaistvust … Nimetatud hea halduse põhimõtted on olulised ka isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle otsustamisel. PS § 46 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjadega ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, vastamise korra sätestab seadus. PS § 46 eesmärgiks on lisaks pöördumisõigusele ka tagada märgukirjadele ja avaldustele vastuste saamine. Üksnes vastuse saamine annab ka pöördumisele mõtte. PS § 46 lauses 2 sätestatud kohustus näha vastamise kord ette seadusega kohustab samuti kaudselt pöördumisele vastama, sest seadusega saab sätestada üksnes vastamise menetlusliku korra., mitte aga pöördumisõiguse st vastamise tingimusi. Keeleseaduse ( KeeleS) kui keeleküsimusi reguleeriva eriseaduse § 3 lõike 1 järgi on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutusete asjaajamiskeel eesti keel. KeeleS § 8 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, va KeeleS § 10 sätestatud juhul ( omavalitsusüksuses vähemusrahvuse keele korral). Seega on seadusega jäetud haldusorganile kaalutlusõigus muukeelsete pöördumiste vastuvõtmise otsustamisel. Erinevalt haldusorgani poolt isiku pöördumiste vastuvõtmisest ei näe keeleseadus ette erinorme isikule haldusorgani poolt kirjaliku vastamise keelt, sh vastamise tõlget. Antud juhul ei ole tegemist KeeleS § -s 10 sätestatud vähemusrahvuse keeles vastamisega eesti keele kõrval. Seega kehtib üldine eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles. Haldusmenetluse keel on tulenevalt HMS § 20 lõikest 1 eesti keel ning sama sätte lõike 2 järgi kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Seega laienevad haldusmenetlusele pea kõik eelnevalt kirjeldatud keeleseaduses keele kasutamise kohta sätestatud põhimõtted. HMS § 21 lg 1 täpsustab lisaks, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Viidatud sätte lg 2 näeb ette, et tõlgi kasutamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seadusega või määrusega 5 3-07-1970 ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Seega tõlgi kaasamise eelduseks on menetlusosalise taotlus, kes peab aga arvestama sellega, et tõlgi kaasamise kulud kannab eelduslikult tema. Siiski on haldusorganile jäetud otsustusvabadus st kaalutlusõigus ning ta võib kanda tõlgi kulud ise. Käesoleval juhul oli vastustajal kaalutlusõigus suhtlemise keele valikul ( võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel ). Halduskohus leiab, et vabaduses viibival isikul on küllalt lai võimalus valida endale usalduslik isik, kes talle avalduse või vastuse tõlgib ja selgitab selle sisu ( kinnipidamisasutustes viibival isikul on selline valikuvabadus oluliselt piiratum). Antud juhul ei ole tegu kinnipidamisasutuses viibiva isikuga, vaid vabaduses viibiva isikuga. Ka õiguskantsler on rõhutanud, et peab eesti keele kui riigikeele kaitset eesti kultuuri osana äärmiselt oluliseks põhiseaduslikuks eesmärgiks. Ametlikus asjaajamises eesti keele kasutamine on muu hulgas motivaatoriks Eestis elavatele välismaalastele eesti keele õppimiseks. Seadusandja ei anna vastuse tõlkimiseks seadusenormi ning HMS jätab siin kaalutlusõiguse. Õige on vastustaja väide, et konkreetsel juhul on tegemist olukorraga, mis seondus kohtueelse kriminaalmenetluse alustamise otsustamisega ning on reguleeritud seadusandja poolt kriminaalmenetluse seadustikuga (
-199).
lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel ning
kohustab menetlejat koostama menetlusdokumente eesti keeles.
lg 2 küll sätestab üldnormina, et menetlusosalistele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi, kuid vastustaja hinnangul on tegemist abstraktse sättega, mille kitsam sisu ja mõte ilmneb alles selle hindamisel koostoimes teiste
sätetega. Tõlgendades
lg 2 koostoimes
lg 5,
lg 4-6 ja muude
sätetega, leiab vastustaja õigesti, et
lg 2 sätestatud kohustus ei ole kõikehõlmav ning riik on kohustatud tagama menetlusosalisele tõlgi abi suulise tõlke näol vaid menetleja poolt läbi viidava konkreetse menetlustoimingu juures ning andma isikutele menetlusdokumentide kirjalikke tõlkeid vaid seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel. Menetlusseadustik sätestab vaid kahe menetlusdokumendi kohustusliku tõlkimise muusse keelde: 1) süüdistusakt (
lg 5 – tõlgib prokuratuur); 2) kohtuotsus (
Ülejäänud juhtudel, kui menetlusosaline või kohtumenetluse pool ei valda eesti keelt, tagatakse neile tõlgi abi (
lg 2), milline väljend viitab sellele, et „tõlgi abi“ väljendub kohapealses suulises tõlkes (näiteks ülekuulamistel vms.). Halduskohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul ei olnud kaebajale teatise koostamise näol tegemist menetlustoiminguga, mille juures kaebaja oleks viibinud ning
ei kohusta menetlejat võimalikule kannatanule tema mitteriigikeelse kuriteokaebuse alusel koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist väljastama keeles milles kuriteokaebus on esitatud või lisama eestikeelsele teatisele kirjalikku tõlget. Seega ei saa ka vastustajale ette heita, et see on koostanud menetlusdokumendi eesti keeles. Halduskohtu hinnangul ei jäta selline tõlgendus võimalikku kaebuse esitajat ( kannatanut) ebamõistlikult raskesse olukorda, kuna kaebajal, kes ei valda riigikeelt või kelle puuduvad kriminaalmenetluses oma õiguse realiseerimiseks piisavad teadmised, on võimalik kas ise võtta 6 3-07-1970 endale menetluse keelt valdav esindaja või taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi saamisel on riigi õigusabi osutaval advokaadil võimalik saada seaduses sätestatud korras riigilt hüvitust ka kantud tõlkekulude eest. Halduskohus leiab, et A.K kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale ja mittevaralise kahju nõue kohtu äranägemisel rahuldamiseks alust ei ole ning seetõttu ei anna halduskohus hinnangut ka kaebuse esitaja väidetele seadusesätte põhiseadusevastasuse ja Jõhvi linna püsielanike kohta, kas pooled neist on vähemusrahvusest, kelle emakeeleks on vene keel või mitte. Kuna kaebaja kaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad tema halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 07.08.2008.a Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2008.a otsusega nr 3-07-1970. Ülle Polluks Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.