2-08-8247 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
(4)2-08-8247 01.10.2007.a 3 000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud pereliikme (abikaasa) kaudu
- aprillil 2008.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Samuti ei ilmunud kostja 09.06.2008.a määratud kohtuistungile, ei teatanud kohtule ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjatele kohtukutses, mis oli kostjale kätte toimetatud 26.05.2008.a pereliikme (abikaasa) kaudu. Kohtuistungil leidis hageja, et asja on võimalik läbi vaadata ilma kostjata ning avaldas, et soovib lapse ülalpidamiseks elatist, mis moodustab ½ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäärast alates 01.10.2007.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära hageja seletused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis 28.06.1992.a tütar A. H.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx; • et Narva Linnakohtu
- juuni 1999.a otsuse tsiviilasjas nr 2-1590/1999 alusel O.H. peab maksma N.H.`le tütre A. H. ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 500 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara, alates 20.05.1999.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28.06.2010.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu
- juuni 1999.a otsusega tsiviilasjas nr 21590/1999; • et Viru Maakohtu
- jaanuari 2008.a otsusega tsiviilasjas 2-07-41776 on O.H.`ilt välja mõistetud elatis lapse A. H., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni igakuiselt alates 01.01.2007.a kuni 01.10.2007 N.H. kasuks; Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni, pool sellest moodustab 1 800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on 2
(4)2-08-8247 lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Vaidlust ei ole, et elatise miinimumsummad lähtudes lapse vajadustest on muutunud seoses elatise väljamõistmise ajaga. Hageja on hagi elatise suurendamiseks esitanud seoses asjaoluga, et väljamõistetud elatisest ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei vaidlustanud lapse vajaduste suuruse üle. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et ta ei ole võimeline täitma laste ülalpidamiskohustust isegi väiksemas suuruses kui sätestatud miinimummäär. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Eelnevalt on tuvastatud, et väljamõistetud elatis on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud muuta Narva Linnakohtu
- juuni 1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1590/1999 O.H.`ilt N.H. kasuks tütre A. H. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt O.H.`ilt hageja N.H. kasuks elatis tütre A. H., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks
- oktoobrist 2007.a kuni
- detsembrini 2007.a summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates
- jaanuarist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre A. H. täisealisuseni, s.o. kuni xxx.a, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma O.H.. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3