Obsah (7)

§ 468§ 630§ 442§ 444§ 173§ 162§ 165

2-07-42399 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-42399

§ 468lõike 1 punkti 1 alusel viivitamatult täitmisele.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulud Menetluskulud jätta solidaarselt S.J. ja OÜ T. kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-5, 51-52, 71) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ T. 29.01.

1. a „Lisa kokkuleppe nr 1 töövõtulepingu nr 2609606 muutmiseks“ selle kohta, et OÜ T. teostab hagejale uute välisuste ukseplokkide paigaldus-viimistluse koos vanade uksekomplektide demontaažiga ja fonolukkude ning igasse korterisse telefonide paigalduse kogumaksumusega 155 353 krooni. Tööde algustähtajaks määrati 29.01.
2. a ning lõpptähtajaks hiljemalt 29.04.
3. a. Hageja kandis tööde teostamiseks OÜ-le T. üle 129 000 krooni. Töid teostati aga 56 341 krooni ulatuses. OÜ T. võlgnevus hagejale on 72 659 krooni. Hageja ja OÜ T. vahel 28.05.
4. a sõlmitud kokkuleppest nähtub, et seoses töövõtulepingu ülesütlemisega kohustub OÜ T. tagastama hagejale võlgnetava summa ühe kuu jooksul kokkuleppe sõlmimisest ning et OÜ T. juhatuse liige S.J. käendab isiklikult võlgnetava summa 72 659 krooni tasumist. Kuivõrd hagi aluseks on 28.05.
5. a sõlmitud kokkuleppest tulenev nõue S.J. ja OÜ T. vastu ning T.T. ei olnud mainitud kokkuleppe osaline, tuleb võlgnetav summa välja mõista kostjatelt. Hageja leiab, et olukord, kus juriidilise isiku osa müüja on eelnevalt vähendanud müüdava osa väärtust sellega, et on jätnud raamatupidamises kajastamata osa majandustehinguid, on käsitletav iseseisva teona ja kostjatel on võimalus tekitatud kahju hüvitamist nõuda olenemata käesoleva protsessi tulemusest. Kolmanda isiku kaasamise taotlusega on kostjad hagi sisuliselt õigeks võtnud. Hageja palub kostjatelt 72 659 krooni väljamõistmist hageja kasuks. KOSTJATE VASTUS (tl 45, 58) Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, leides, et hagejale tekkinud kahjusumma arvestamisel tuleb lähtuda tööde lõpetamiseks vajalikust rahasummast, mitte lepingu hinnast. Tööde lõpetamiseks tuleb OÜ-le N tasuda 99 264 krooni, millest arvestatakse maha kostja poolt tasutud 55 000 krooni, hageja poolt kostjale tasumata viimane osamakse 26 000 krooni ning kostja poolt kantud kulud summas 6 341 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele summas 11 923 krooni. Kostja märgib, et hageja nõude aluseks on ka pooltevahelised töövõtulepingud, mitte üksnes töövõtulepingu lõpetamise kokkulepe. Vastuse kohaselt oli T.T. OÜ T. omanik ja juhatuse liige 05.09.
6. a, mil hageja teostas OÜ-le T. ettemaksu summas 54 000 krooni. Pooltevahelise töövõtulepingu alusel saadud 54 000 krooni on T.T. valduses ega ole kunagi jõudnud kostjateni. T.T. kaasamine kolmanda isikuna ei vabasta kostjaid nende kohustusest, kuid võimaldab kohtumenetluse optimeerimise huvides lahendada omavahel seotud õigusvaidlused. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT (tl 72-73) 25.03.
7. a esitas T.T. kohtule seisukoha tema protsessi kaasamise kohta kolmanda isikuna, milles leidis, et ei näe põhjust osalemiseks protsessis, sest tema ei olnud 28.05.
8. a KÜ X 57 ja S.J. poolt sõlmitud kokkuleppe osaline. KOHTUISTUNG (tl 95-96)
9. mail
10. a toimunud kohtuistungil võtsid kostjad hagi õigeks täies ulatuses, leides, et kolmanda isiku ja kostjate vahelist suhet tuleb arutada eraldiseisva asjana. Menetlusosalised nõustusid kohtu poolt hagi õigeksvõtul tehtava kohtuotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED Kostjad tunnustasid kohtuistungil hageja nõuet, seega on kostjad hagi õigeks võtnud.

§ 444

lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lõige 1). Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lõige 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lõige 1). Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165

lõige 3).

§ 162

lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt. Kohtunik