) sätestab kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korra. Sealhulgas ka uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste esitamise (8. peatükk 5. jagu).
sätestab menetlusosalise ja menetlusvälise isiku õiguse esitada enne süüdistusakti koostamist prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, samuti õiguse esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri menetlustoimingu või määruse peale, sealjuures pärast süüdistusakti kohtusse saatmist edastatakse kaebus kriminaalasja arutavale kohtule.
lõike 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
lõike 2 kohaselt võib kaebuse esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. 2
Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas kaebuse esitaja kaitsja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsusele 06.04.2006.a., Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 26.10.2006 ning kassatsioonkaebus esitati 16.11.2006.a. Seega oli kaebuse esitajal, kui ta leidis, et prokuratuuri poolt tema kaebustele eestikeelsete vastuste andmisel või nende vastuste venekeelsete tõlgete koostamisest ja esitamisest keeldumisel 15.08.2006.a. rikuti tema õigusi kriminaalmenetluses, võimalik seda vaidlustada eeltoodud korras.
lg 1kohaselt on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Teistmisavalduse esitamise õigus
lõike 1 kohaselt on
lõikes 3 sätestatud isikutel, sealhulgas ka advokaadist kaitsjal (
Teistmise alused sätestab
. Seega kaebuse esitaja õiguste rikkumise korral kriminaalmenetluses on nende õiguste kaitseks ette nähtud võimalused
-s ning halduskohtu pädevusse esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu. 5. Kaebuse esitaja väitel põhjustati temale kriminaalmenetluses kahju, kuna prokuratuuri tegevuse tõttu ei olnud tal võimalus end kaitsta. Kuigi kohus on eespool esitanud põhjendused selle kohta, miks kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ei kuulu, mistõttu kohus ei peaks võtma seisukohta kaebuse põhjendatuse osas, peab kohus siiski vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui prokuratuuri keeldumine varasemate vastuskirjade tõlkimisest ja kaebuse esitajale saatmisest oleks käsitletav halduskohtu pädevusse kuuluva toiminguna, ei ole antud juhul kaebuse esitaja väidetav põhjendatud huvi õiguslikult võimalik. HkMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks peab haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. HkMS § 11 lg 3.1 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebuse esitaja kaitseõiguse väidetav rikkumine kriminaalmenetluses ning seeläbi temale põhjustatud kahju , mis järelikult seisneb süüdimõistva kohtuotsuse tegemises kaebuse esitaja suhtes, ei saa olla hüvitatav kaebuse esitaja kasuks rahasumma väljamõistmisega.Sellist võimalust riigivastutuse seadusest ei tulene. Siinkohal märgib kohus, et ka
ei näe uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusega isiku õiguste rikkumise korral esitatud kaebuse läbivaatamise tulemusena ette hüvituse maksmist juhul, kui õiguste rikkumist kõrvaldada enam ei saa. Lea Kuuse Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.