lg 1, 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 12.02.2008 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 22.02.2008 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne vastab
§-le 162 lg 2. Lõpparuandele on lisatud lõppbilanss. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne OÜ S. pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.
lg 4, 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. I Andmed pankrotivara laekumiste kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest
ANDMED LAEKUMISTE KOHTA Antud pankrotimenetluses olid varade reaalne turuväärtus ca 16 tuhat krooni. Varaks oli rahaliste vahendite jääk summas 14 040,07 krooni. Kokku on olnud pankrotivarasse laekunud 309 350,47 krooni, mis on kajastatud tabelis
1 p.3 ja 4 alusel) 3 Väljamaksed on seotud juriidilise isiku kui ettevõtte likvideerimisega, vara hoidmisega ning pankrotimenetluse teenendamisega eesmärgil võimalikult rohkem rahuldada võlausaldaja nõuet.
Äriühing oli tegutsenud aastast 2002 negatiivse netovaraga ning ei osanikud ega juhatus ei olnud teinud midagi selleks, et netovara tõsta. Maksejõuetu äriühing ei tohi tegutseda. Ajutine haldur esitas ajutises aruandes ettevõtte tegutsemise maksejõuetuna ning kohus esitas andmed Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Kriminaalasi alustati, kuid lõpetati avaliku huvi puudumise tõttu KMS 202 kohaselt trahvides M.S. t 10 000.- ja S.K. i 10 000.- krooniga riigituludesse. IV Halduri tasu
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra” (Kord) § 3 lg 1 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus pankrotivara suurusest ja iseloomust; 4 võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust; pankrotimenetluse ulatusest; pankrotihalduri kutseoskusest, mis on vajalik pankrotivara valitsemiseks, ja pankrotivara valitsemise sihipärasusest ja tulemuslikkusest. Pankrotihaldur on esitanud halduritasu taotluse summas 22 468 krooni (keerulise määra puhul oleks 81 702.06 kroonise pankrotivara puhul halduri tasu 28 595.72 krooni ning reegelmäär 16340.41 krooni, aritmeetiline keskmine 22468.1 krooni). Arvestades asjaolu, et üle poole pankrotivarast laekus juhatuse liikme kahju hüvitise nõudest, on õigustatud keerulise määra osaline rakendamine ehk tasu suurus oleks 22 468 krooni. Tasu taotletavas määras on toetanud võlgniku juhatuse liige. Kohus leiab, et arvestades Korra §-s 4 lg 3, lg 6 sätestatut, pankrotihalduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi, tuleb määrata Sirje Taelale pankrotihalduri tasu 22 468 krooni. Halduri tasu arvestus halduritasu fond sisaldab ka sotsiaalmaksu. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.