← Eesti

2-08-17115/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juulil 2008 Tartu Tsiviilasi OÜ G. pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-08-17115 Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu - võlgnik: OÜ G. , - võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige U.L. , - ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael, , asukoht Uus 11-33, telef 056 503342, 7407610 Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juunil 2008 Protokollija kohtuistungisekretär Evelin Laansalu RESOLUTSIOON Lõpetada OÜ G. (rk 10086729 asukoht Pikk 46, Elva, Tartumaa) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
  3. Ajutisel pankrotihalduril Sirje Tael´al likvideerida OÜ G. kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
  4. Määrata Sirje Tael´ale ajutise halduri tasuks 23 000 ( kakskümmend kolm tuhat) krooni ( bruto) ja menetluskulu hüvisena 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni. Nimetatud rahasummad välja mõista OÜ-lt G. Sirje Tael´a kasuks. Väljamakse teostajal pidada kinni ka seadusega ettenähtud maksud.
  5. Vabastada ajutine pankrotihaldur Sirje Tael tema kohustustest pärast OÜ G. likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.
  6. Määrata U.L. OÜ G. dokumentide hoidjaks.
  7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  8. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. I MENETLUSE KÄIK 1 Võlgnik esitas pankrotiavalduse
  9. mail
  10. a. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik oma võlausaldajatele seisuga
  11. aprill
  12. a 982 716 krooni. Võlgniku vara väärtuseks sama aja seisuga on 12 650 krooni, samuti omab võlgnik nõudeõigusi teiste isikute vastu 31 727 krooni.
  13. mai
  14. a määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ G. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael´a (tl 12). II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
  15. juunil 2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande järgmises:
  16. VÕLGNIKU ÜLDANDMED OÜ G. registreeriti äriregistris 10 09.
  17. a. Enne äriregistrisse kandmist oli ettevõte tegutsenud AS X. nime all. (ettevõtte registri number XXXXXXXX. Põhikirja ei ole muudetud äriregistrisse registreerimise momendist. Osakapital on alates asutamisest 44 000.- krooni. Äriühingu asutajateks olid ja on osanikud kuni käesoelva ajani J.L.( osa 22 000 krooni) ja U.L. (osa 22 000.- krooni). Äriühingu juhatuse liige on olnud kogu aeg U.L. . Äriühingu tegevusaladeks on olnud asutamisest kuni käesoleva ajani: - kondiitritoodete valmistamine ja realiseerimine - toidukaupade jaemüük - alkoholi ja tubakatoodete jaemüük Peamiseks tegevusalaks oli kondiitritoodete valmistamine ja müük . Ajutise menetluse jooksul võlgnik lõpetas majandustegevuse ehk kondiitritoodete valmistamise.
  18. VÕLGNIKU VARAD 2.
  19. RAHA AS Hansapank 1120111933 arvelduskonto jääk 3 639,05 seisuga 09.06.
  20. Kassajääk 13 341,47 krooni , seisuga 09.06.
  21. Kokku raha jääk 16 980,52 krooni. 2.
  22. NÕUDED KOLMANDATE ISIKUTE VASTU Võlgniku andmetel on ostjatelt laekumata 28 699,07 krooni, seisuga 09.05.2008 . Nõuded jagunevad 7 isiku vahel, kuid üks – OÜ T on pankrotis, kelle vastu olev nõue on summas 26 133,40 krooni ( võlgnikul näidatud kolmel erineval real: T 13 823,75 ; Vabaduse 1 , T 7 912,95 ja Variku 8 , T 4 396,70 krooni). Ainus reaalne laekumine on R AS, nõue seisuga 09.06.2008 on 2218,78 krooni, millest üle 1 kuu on 193,12 krooni . Seega 100% kindel laekumine on summale 2025,66 krooni . 2.
  23. PÕHIVARA Võlgniku bilansi kohaselt omab ta seadmeid ja masinaid. Sõidukitest on võlgnikul Peugeot Partner

(1997)turuväärtusega 1000 krooni (avariiline) ja Peugeot Boxer
(1997)turuväärtusega 10 000 krooni. Seadmed on soetatud aastatel 1994 kuni 2000, ning nende turuväärtus on tänaseks 0.- krooni, sest nad on amortiseerinud ning ka moraalselt vananenud. Müügipaviljon ei oma väärtust (ehitatud 1992 müügi otstarbeks , kuni k.o. ajani ei ole müüdud ja seis Pikk 46 hoovil ) , sest seda ei ole võimalik kasutada. Seega põhivara väärtus on 11 000.- krooni (ilma käibemaksuta 9322.- krooni) KOKKU VARAD 30 000 krooni.
  1. VÕLGNIKU VÕLAD Pandiga /hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole. Võlad hankijatele kokku 3 323.- krooni Maksu-ja Tolliameti nõue seisuga
  2. mai
  3. a seisuga on 396 003 krooni, millest 265964.krooni on põhivõlg ja 103039.- krooni on intressivõlg. 2 Töötajate nõuded: 4 töötaja nõuded summas 43 135.- krooni. Antud nõuded on alates 2008 aasta algusest. Nõudele lisanduvad menetluse käigus töölepingu lõpetamise hüvitised ja kasutamata puhkusehüvitis. Laenud: 540 000.- krooni J.L. (võlgniku osanik ). Muud kohustused: kohtutäituri tasud 31 893,03 krooni ja Rahandusministeeriumile 2000 krooni. KOHUSTUSED KOKKU 1 016 354 krooni.
  4. VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE PÕHJUSTEST Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kondiitritoodete valmistamine ja müük. Kuni 01.01.2007 kaubeldi ka alkohoolsete jookidega. Ajutine haldur analüüsis 2004, 2005 ja 2006 aasta varade ja kohustuste suhet ning võttis vaatluse alla ettevõtte kasumiaruande aegread. Äriühingu netovara oli võlgniku aruandluse alusel positiivne ka
  5. a lõppedes. Samas kui korrigeerida bilansiridasid ja lülitada osanike antud laen kohustuste hulka , on ettevõtte netovara negatiivne. korrigeeritud 2004 2005 2006 Raha 226 488 245 875 430 618 Ostjatelt laekumata arved 22 836 25 639 28 925 Varud 35 336 35 336 35 336 Põhivara 12 369 12 369 12 369 Vara kokku 297 029 319 219 507 248 Laenud Ostjate ettemaksed Võlad hankijatele Maksuvõlad Palgavõlad Intressivõlad Lühiajalised laenud Kohustused kokku 63 744 109 987 41 843 9 499 30 330 85 654 40 798 31 327 236 772 45 087 225 073 380 000 536 782 649 500 962 686 71 956 -217 563 -455 438 Maksuvõlad on hüppeliselt kasvanud 2006 aasta lõpuks. Etttevõtte bilansiread aga ei ole korrektsed, sest kohustuste poole peal ei kajasta laenud, mida ettevõtte omanik on äriühingule andnud. Laen kajastub kasumiaruanne ridade tulude poole peal, mis muudab ettevõtte tegevuse kasumlikuks arvnäitajates. Võlgniku enda andmetel, kus laen on pandud tulude alla, moodustab laen 2006 a ettevõtte tuludest juba 1/
  6. Kui võrrelda kulude ridadel olevaid ainult selliseid kuluartikleid nagu kaubad, toore, materjal ning tööjõukulu, siis on näha, et need kaks kululiiki ei ole müügikäibega kaetud. realiseerimise netokäive Kaubad, toore, materjal Tööjõu kulud Kulud kokku Realiseerimine - teatud. Kulu 2004 1 625 666 1 280 181 535 980 1 816 161 2005 1 413 668 1 136 586 487 491 1 624 077 2006 951 886 833 569 521 700 1 355 269 -190 495 -210 409 -403 383 3 Tabelist on näha, et ettevõtte igapäevase majandustegevus raames ei ole suudetud katta ettevõtte majandustegevuse pidamiseks olevaid kõige olulisemaid kulusid, ning osanikud on andnud ettevõttele kogu aeg täiendavaid rahalisi vahendeid, et ettevõtete elus hoida. Aastal 2007 ei ole äriühing mitte ükski kuu suutnud tegutseda kasumiga. Ettevõtte valmistas ja müüs enda valmistatud kondiitritooteid. Müügikohad olid Elvas ja Tartu Turul. Alates 01.01.2007 jäi ainult üks müügikoht Tartu Turul (ehitises Soola 8). Kuni 01.01.2007 müüdi ka Elva müügikohas alkoholi, kuid kuna maksuamet sulges arveldusarved, siis tuli lõpetada ka alkohoolsete jookide müük, Elva müügikoht suleti. Ülejäänud toodangut müüdi kauplustele, suurim turustuspartner oli R AS. Alates
  7. jaanuarist
  8. a ei ole võlgnik makse märkimisväärselt vabatahtlikult tasunud. Võlgnik ei ole sellest ajast kordagi tasutud käibemaksu, tulumaksu on 2006 a tasutud ca 18 000 krooni.
  9. TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED Pankrotiseaduse tähenduses tagasivõitmise aluseid ei esine. Juhatuse liige ei ole täitnud äriseadustiku olevaid nõuet esitada maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult pankrotiavaldus. Juhatus pidi aru saama, et ettevõte ei tööta kasumiga juba 2006 aastal. Juhatuse liikme seletuste kohaselt lubas kolmas isik ettevõttesse investeerida. Investeering oleks lubanud muretseda paremad tootmisvahendid, investor lubas ka toodangu turustamiseks kontakte suurte jaemüügikettidega. Toimusid läbirääkimised, kuid investeeringut siiski ei toimunud. Ajutine haldur leiab, et juhatus ei saa lootma jääda lubatustele, mis peaks ettevõtte makseraskustest välja tooma, vaid peab analüüsima ettevõtte suutlikust tasuda ettevõtte kohustuste eest. Võlgniku kohustused maksuameti ees olid ajas kasvavad. Maksuamet alustas 2006 aasta lõpus inkasso korras enda nõude sissenõudmist, arestiti ka arveldusarved maksuameti kasuks. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liige oleks pidanud pankrotivaldusega kohtusse pöörduma hiljemalt 2007 aasta kevadel, sest sel ajal pidi juhatuse liige arusaama, et maksuvõlad on ajas kasvavad ning ei suudeta ka kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid, et ümber korraldada ettevõtte tegevus kasumiga tegevuseks. Perioodist
  10. a on maksuvõlad kasvanud suurusjärgus 90 000.- krooni, antud summat saaks lugeda äriühingule tekitatud kahjuks. Ajutine haldur leiab, et antud nõude menetlemine suurusjärgus 90 000.- krooni pankrotimenetluses on ääretult kulukas ja analüüsi rohke ning protsessiökonoomikast lähtudes , ei ole ainult maksuameti kaitseks 90 000.- kroonise nõude pärast mõtekas välja kuulutada pankroti ja esitada kahju hüvitise nõue juhatuse liikme vastu.
  11. RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD Osanik/juhatuse liige on jätnud täitamata Äriseadustiku § 176 p.3 ja § 180 lg. 5 tulenevad nõuded (äriühingu maksejõuetus on alates 01.01.2007 ). Pankrotiavalduse esitamata jätmine ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine on Karistusseadustiku § 380 ja 385 ¹ järgi karistatav tegu. Ajutine haldur on seisukohal , et võlgniku juhatuse liikme süü ei ole nii suur ning seetõttu ei ole antud juhatuse liikme poolt toimepandud formaalsed kuriteod avaliku menetlushuviga . Juhatuse liikme süü hindamisel on oluliseks asjaolu, et kahju, mis seeläbi tekkis on väike. Ajutine haldur viitab KrMS § 202 kus on võimalus kriminaalmenetlus lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui kuriteo toimepanija süü ei ole suur. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood, ning ettevõtte tegevusega ei ole võimalik katta kohustuste summat. Ettevõte on tegevuse lõpetanud. võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Ei esine tagasivõitmise võimalusi, kuigi keeruka revisjoni tulemusel võivad esineda nõuded juhatuse liikmete vastu hoolsuskohustuse täitmata jätmisest. Võlgniku maksejõuetuse põhjused on nii välised kui sisemised. Välised: suurte jaekettide tulek turule, sisemised: ei suudetud 4 turustusahelas kujundada ümber müügihindasid ega jälgitud tulude ja kulude suhet. Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. III KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku esindaja aruandele ja halduri järeldustele vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungi järgselt tasus võlgniku juhatuse liige Makus- ja tolliametile maksuvõla katteks 50 000 krooni. Maksuamet on kohtule teatanud, et on menetluse raugemisega nõus. IV KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et menetluses on piisavalt vahendeid ajutise halduri tasustamiseks ja menetluskulude sh likvideerimiskulude katteks, kuid puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse põhjuseks on nii suurte jaekettide tulek turule kui ka suutmatus kujundada müügiahelas ümber müügihindasid ja jälgida tulude ja kulude suhet. Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Maksejõuetuse põhjused ei anna alust järeldusele, et maksejõuetuse on põhjustatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Analüüsides võlausaldajate nimekirja nähtub, et suuremateks võlausaldajateks on osanik J.L., Maksu- ja Tolliamet ning töötajad. Töötajatele maksab seadusega ettenähtud hüvituse Töötukassa. Kõige suurem lähikondseks mitteolev võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, põhivõlg 265 964 krooni, kellele U.L on tasunud ise ajutise menetluse ajal 50 000 krooni, mistõttu on vähenenud ka võimalik nõudeõigus tema vastu seoses pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega. Kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse finantseerimisest ei ole kohtu teada huvitatud ka ülejäänud võlausaldajad, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ G. kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ G. dokumendid anda hoiule U.L. ile. V MENETLUSKULUD Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse (tl. 57-58), milles palub määrata enda tasu suuruseks 23 töötunni eest 23 000 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 1180 krooni. Kokku 24 180 krooni. Võlgniku esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada võlgniku vara arvelt. Tasu määramisel arvestab kohus ka halduri tööd likvideerijana: halduril tuleb likvideerijana taotleda töötajatele Tõöötukassast hüvitused ja müüa võlgnikule kuuluvad sõidukid. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.