KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-355 Haldusasi O.V.u kaebus Riigikant

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kirjas nr 8-5.1/06-06892 väljendatud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Nimetatud kiri oli vastus kaebuse esitaja 29.12.2006 pöördumisele.
2. O.V. pöördus 14.02.2006 avaldusega (tlk 2) keskkonnaministri poole ajujahi ajajatelt nõutavate dokumentide küsimuses, tõstatades teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse küsimuse kontrollimaks jahijuhatajate atesteerimise vastavust seadusele. Keskkonnaminister vastas pöördumisele 17.03.2006 kirjaga nr 20-2/2129-2 (tlk 6), milles teatas, et ei pea vajalikuks algatada teenistuslikku järelevalvet. 1
3. 09.10 2006, 30.11.2006 ja 29.12.2006 (tlk 3-5) pöördus kaebuse esitaja Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei poole avaldustega paludes lahendada tema poolt 14.02.2006 keskkonnaministrile esitatud avalduses esitatud taotlused. Riigikantselei on 20.11.2006 kirjaga nr 8-5.1/06-06892 (tlk 10) ning Riigikantselei õigusloomeosakonna 14.12.2006 kirjaga nr 8-5.1/06-06892 (tlk 8) ja 16.01.2007 kirjaga nr 8-5.1/06-06892 (tlk 7) vastanud kaebuse esitaja pöördumistele, selgitades, et keskkonnaminister on põhjendused oma tegevuse õiguspärasuse kohta andnud 17.03.2006 kirjaga nr 20-2/2129-
5. Kaebuse esitaja leiab, et Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kirja nr 8-5.1/0606892 (edaspidi vaidlustatud kiri)
6. ja
7. lõige on õigusvastased järgmistel põhjustel. Vaidlustatud kirjas antud täiendav selgitus Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 77 lõike 1 punkti 1 kohta on selle normi õigeks rakendamiseks väär, kuna nimetatud seaduse
8. peatüki kohane teenistusliku järelevalve ülesanne ja §-s 94 sätestatud järelevalvepädevus jäi Vabariigi Valitsuse poolt tagamata ja teostamata. Seega on kaebuse esitaja 30.11.2006 ja 29.12.2006 avaldustes esitatud taotlused teenistuslik järelevalve korras Vabariigi Valitsuse poolt lahendamata ning sellega on kaebuse esitaja 14.02.2006 avalduse menetlus lõppenud.
9. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 44 lõike 1 punktidele 1 ja 3 on tal õigus haldusmenetluse uuendamisele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema 29.12.2006 avalduses esitatud taotlused olid esitatud ametisoleva ministri tegevuse kohta, vastus vaidlustatud kirjas on aga antud teenistusest vabastatud ministri kohta. Vastus 30.11.2006 avaldusele oli eksitav, seega on kohane HMS § 5 lõikes 2 sätestatut silmas pidades vaidlustada Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kirjas väljendatud toimingud. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on haldusmenetluse uuendamine, mille tulemusena saaks kaebuse esitaja pidada ühisjahti seadusekohase jahist osavõtjate nimekirja alusel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata ja palub jätta selle rahuldamata.
11. Kaebusest jääb ebaselgeks, milles seisneks haldusmenetluse uuendamine ning millist menetluslikku tähendust kaebuse esitaja omistab vaidlustatud kirja osundatud lõikudele. Vaidlustatud kiri on vastus kaebuse esitaja 29.12.2006 kirjale. Samas ei palu kaebuse esitaja oma 29.12.2006 kirjas peaministril ega riigisekretäril teostada teenistuslikku järelevalvet keskkonnaministri tegevuse üle. Seetõttu jäävad esitatud kaebus ning selle täpsustused ebaselgeks.
12. Kaebuse esitaja pöördus 14.02.2006 kirjaga keskkonnaministri poole palvega kontrollida jahijuhatajate atesteerimise vastavust seadusele ja tõkestada õigusvastane ühisjahtide korraldamine. Kaebuse esitaja soovis, et kontrollitaks atesteerimise vastavust lähtudes eeldusest, et jahijuhatajad rakendavad jahiseadust valesti. Kirjavahetusest selgus, et O.V. ja Keskkonnaministeerium on erinevatel seisukohtadel jahiseaduse sätete rakendamise osas. Keskkonnaministeerium on selgitanud O.V.ule jahiseaduse sätteid ning nende rakendamist 17.03.2006 kirjas. Riigisekretär ei ole oma 20.11.2006 kirjaga pidanud vajalikuks algatada teenistuslikku järelevalvet keskkonnaministri tegevuse üle. Kuna kaebuse esitaja ei ole oma 29.12.2006 ja 30.11.2006 kirjades esitanud sisuliselt uusi asjaolusid 09.10.2006 kirjaga võrreldes, on vastus kaebuse esitaja 29.12.2006 ja 30.11.2006 kirjadele antud riigisekretäri 20.11.2006 kirja alusel Riigikantselei õigusloomeosakonna 14.12.2006 ja 16.01.2007 vastuskirjadega, mis selgitavad kaebuse esitajale veelkord riigisekretäri kirja.
13. Jääb arusaamatuks, milles seisneb 16.01.2007 kirja vaidlustatud lõigete õigusvastasus. Kaebuse esitaja on saanud sisulise vastuse nii keskkonnaministri 17.03.2006 kirjaga kui riigisekretäri 20.11.2006 kirjaga. 2
14. Esiteks taotles kaebuse esitaja 29.12.2006 kirjas : „…, palun Vabariigi Valitsusel lahendada kiirelt minu 14.02.
15. a avalduse taotlused.”. 14.02.2006 taotluste osas on sisulised selgitused andnud ning taotlused lahendanud keskkonnaminister oma 17.03.2006 kirjaga. Sellele juhiti kaebuse esitaja tähelepanu ka 16.01.2007 vastuskirja vaidlustatud lõikes
16. Võttes arvesse, et vaidlustatud on just 16.01.2007 vastuskirja lõige 2, võib järeldada, et kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et Riigikantselei ja Riigikantselei õigusloomeosakond nõustuvad keskkonnaministri antud selgitustega jahiseaduse rakendamise kohta ning kaebuse esitaja sooviks on, et kohus tuvastaks õigusloomeosakonna nõustumise õigusvastasuse.
17. Teiseks taotles kaebuse esitaja: „Välja nõuda keskkonnaminister Rein Randver’ilt seletus tema tegevuse kohta”. Kaebusest ei selgu, milles seisneb sellele taotlusele antud vastuse õigusvastasus. Lähtudes kaebuse esitaja 09.10.2006 kirjast nõudis riigisekretär keskkonnaministrilt selgitusi oma 01.11.2006 resolutsiooniga. Keskkonnaminister andis oma selgitused 08.11.2006 kirjaga. Kuna kaebuse esitaja oma 29.12.2006 kirjas ei esitanud sisuliselt uusi asjaolusid tema 09.10.2006 kirjaga võrreldes, mis oleksid vajanud keskkonnaministri täiendavaid selgitusi, puudus vajadus keskkonnaministrilt uute selgituste nõudmiseks. Seda on selgitatud vaidlustatud kirja teises lõigus.
18. Kolmandaks taotles kaebuse esitaja: „kaaluda Vabariigi Presidendile ettepaneku esitamist keskkonnaministri vabastamiseks.”. Olles tutvunud keskkonnaministri 17.03.2006 ja 08.11.2006 selgitustega ning jahiseaduse sätetega, leidis riigisekretär oma 20.11.2006 kirjas, et keskkonnaministri tegevus ei ole vastuolus seadustega, seega puudub alus teenistusliku järelevalve algatamiseks ning põhjus keskkonnaministri teenistusest vabastamiseks. Seega õigusloomeosakond vastas kaebuse esitaja 29.12.2006 kirjale ja kirjas toodud palvetele õiguspäraselt. KOHTU PÕHJENDUSED
19. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Eeltoodud põhjusel tuleb kaebus jätta rahuldamata.
20. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Riigikantselei 16.01.2007 kirjas nr 8-5.1/06-06892 väljendatud toimingute vaidlustamiseks. Nimetatud kiri saadeti kaebuse esitajale vastusena tema 29.12.2006 peaministrile ja riigisekretärile ühiselt adresseeritud avaldusele (tlk 5-6). Nimetatud avalduses väljendas kaebuse esitaja oma nördimust selle üle, et Keskkonnaministeeriumi 17.03.2006 kirjaga nr 20-2/2129 on viidud teda eksitusse. Samuti esitab kaebuse esitaja omapoolse tõlgenduse jahiseaduse §-st 45 ja leiab, et jahijuhatajate atesteerimine põhjustab jahiseaduse rikkumist. Kaebuse esitaja palub kirjas lahendada tema 14.02.2006 kirjas esitatud taotlused. Veel palub kaebuse esitaja nõuda välja keskkonnaministrilt seletus tema tegevuse kohta ja kaaluda Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemist keskkonnaministri ametist vabastamiseks.
21. Vaidlustatud kirjas selgitatakse kaebuse esitajale, et talle on antud ammendavad vastused keskkonnaministri 17.03.2006 kirjaga nr 20-2/
22. Kohus märgib, et halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja algselt just viimatinimetatud kirja kui õigusakti tühistamist ja kirjas väljendatud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Viimases kaebuse täpsustuses (27.05.2007, tlk 25) kinnitab kaebuse esitaja üheselt mõistetavalt, et kaebus on esitatud Riigikantselei 16.01.2007 kirja peale. Kohus võttis kaebuse 11.06.2007 määrusega menetlusse taotluses Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kirja nr 8-5.1/06-06892 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja ei ole menetluses kordagi väitnud, et kohus oleks võtnud kaebuse menetlusse tema taotlusi vääralt tõlgendades. Ka ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtu menetluses oleva taotluse muutmise taotlust. Seega on kaebuse esitaja põhjendatud huvi piiritletud vaid 16.01.2007 kirjas väljendatud toimingute õigusvastasuse 3 tuvastamisele ja kaebuse esitaja muude Riigikantselei või Keskkonnaministeeriumi toimingutega seonduvad argumendid ei ole asjassepuutuvad.
23. Kohus on juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu vaidlustatud 16.01.2007 kirja kui toimingu õigusvastasuse taotluse esitamisel oma põhjendatud huvi väljatoomise vajadusele. Ka esimeses 26.03.2007 kaebuse käiguta jätmise määruses selgitas kohus kaebuse esitajale põhjalikult toimingu õigusvastasuse taotluse esitamisel põhjendatud huvi väljatoomise vajadust ja põhjendatud huvi olemust. 17.

§ 7

lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10

lg 3 kohaselt tuleb kaebuses välja tuua, milles selline põhjendatud huvi seisneb. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle toiminguga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab seda, et toimingul, mille õigusvastasuse tuvastamist isik taotleb, peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude (haldusorgani kohustamiseks, avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamiseks, vms) esitamisel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi toimingu õigusvastasuses veenduda.

1. Istungil selgitas kaebuse esitaja, et tema eesmärk on tõendada kohtumenetluses, et haldusorganite tegevus haldusmenetluses on pettus. Samas ei olnud võimalik tuvastada, millist õiguslikku kasu selline tõdemus kaebuse esitajale annaks. Kaebuse esitaja kinnitas, et tema põhjendatud huvi seisneb selles, et haldusmenetlus uuendataks ja et kohus tuvastaks, et vastavalt HMS § 44 on ilmnenud uued dokumendid, mis ei olnud kaebuse esitajale teada ja mis oleksid käsitletavad menetluse uuendamist tingivate uute asjaoludena. Haldusmenetluseks, mille uuendamist kaebuse esitaja taotleb, oleks tema taotluse alusel algatav teenistuslik järelevalve keskkonnaministri ametitegevuse üle. Vastustaja selgituste kohaselt vastas Riigikantselei kaebuse esitaja taotlusele algatada keskkonnaministri suhtes teenistuslik järelevalve 20.11.2006 kirjaga nr 8-5.1/06-06892 (tlk 10) ja et uusi asjaolusid võrreldes eelmiste avaldustega kaebuse esitaja välja toonud ei ole. Käesoleva haldusasja esemeks ei ole aga Riigikantselei 20.11.2006 kirjas väljatoodud seisukohad. Seda ka mitte juhul, kui Riigikantselei nendele seisukohtadele oma hilisemas (16.01.2007) kirjas viitas või neid ka osaliselt üle kordas. Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt tuleb haldustoiminguid lugeda õiguspärasteks senikaua, kui haldusorgan ise või halduskohus ei ole neid toiminguid õigusvastasteks tunnistanud. Seega on nii keskkonnaministeeriumi 17.03.2006 kui Riigikantselei 20.11.2006 kirjades väljendatud seisukohad õiguspärased. Liiatigi ei tulene ühestki õigusnormist kaebuse esitajale subjektiivset õigust taotleda ministri suhtes teenistusliku järelevalve algatamist. Seega ei saa käesoleval juhul olla kaebuse esitaja põhjendatud huviks soov uuendada haldusmenetlus tema taotluses keskkonnaministri üle järelevalve teostamiseks.
2. Kaebuse esitaja istungil antud kinnituse kohaselt oli kaebuse kohtusse esitamisel tema põhjendatud huviks haldusmenetluse uuendamine ja ta pööras oma tähelepanu ainult keskkonnaministri pettusele. Peale riigisekretäri resolutsioonist (tlk 41) teadasaamist soovib kaebuse esitaja aga tõendada, et ka Riigikantselei ja õigusloomeosakonna tegevus on pettus. Kaebuse esitaja hinnangul on oluline ka see, et kaebuse esitaja andis lahendada olukorra otseselt Vabariigi Valitsusele, aga lahendas olukorra Riigikantselei õigusloomeosakond. Kohus leiab, et eelnimetatud põhjendused ei ole kaebuse esitaja põhjendatud huviks

§ 7lõike 1 tähenduses.

Muuhulgas on vastustaja selgitanud, et Riigikantselei korraldab 4 vastavalt VVS § 77 lõike 1 puntkile 1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ja tehnilist teenindamist, sh kirjadele vastamist. Asja menetlemise käigus ei ole esitatud argumente selle kohta, miks on kaebuse esitajal huviks tõestada Riigikantselei asjaajamise väidetavat õigusvastasust tema 29.12.2006 pöördumisele vastamisel.

1. Kohtu küsimusele, mis muutuks kaebuse esitaja jaoks õiguslikus mõttes, kui vaidlustatud kirja ei oleks, vastas kaebuse esitaja, et ilma kirja olemasoluta oleks ta pöördunud kohtusse juba enne selle kirja saamist. Kohus leiab, et kaebus esitaja ei ole näidanud, kuidas rikkus tema õigusi see, et ta ootas ära 16.01.2007 kirja ja ei pöördunud varem kohtusse. Kaebuse esitajal oli tegelikkuses võimalus pöörduda kohtusse juba oluliselt varem: asja materjalidest nähtuvalt vastati kaebuse esitaja sisulistele taotlustele 17.03.2006 Keskkonnaministeeriumi ja 20.11.2006 Riigikantselei kirjaga. Seega ei saa kaebuse kohtusse esitamist just 16.02.2007 lugeda kaebuse esitaja huve rikkuvaks.
2. Veel väljendas kaebuse esitaja nii kirjalikes materjalides kui ka istungil muret selle üle, et praktikas osaleb ühisjahis isikuid, kellel ei ole jahitunnistust. Ühisjahi läbiviimist juhib jahiseaduse § 45 lõike 1 punkti kohaselt atesteeritud jahijuhataja. Kaebuse esitaja kinnituse kohaselt tal jahijuhataja kvalifikatsioon puudub, seega saaks ta teoreetiliselt osaleda ühisjahis jahist osavõtjana. Kaebuse esitaja väljendas muret selle üle, et andes jahiseaduse § 45 lõike 4 punkti 2 kohaselt jahist osavõtjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nõuete teatavaks tegemise kohta, vastutab ta jahist osavõtjana selle eest, et ühisjahis osaleb jahitunnistuseta isikuid. Samuti ei saa ta täita vastavalt jahiseaduse § 45 lõike 4 puntkile 2 jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi. Vastustaja kinnitusel avaldas kaebuse esitaja poolte vahel 10.07.2007 Riigikantseleis aset leidnud läbirääkimistel, et tema soov on, et kohus annaks jahiseadusele omapoolse tõlgenduse. Kaebuse esitaja taotlevat kohtu hinnangut suurulukite ühisjahi pidamise seaduslikkusele, mitte ei soovi teenistusliku järelevalve teostamist keskkonnaministri tegevuse üle. Istungil kaebuse esitaja neid väiteid siiski ei kinnitanud. Kohus selgitas istungil, et halduskohtus kaebuse läbivaatamise eeldus on kaebuse esitaja õiguste rikkumine või teatud juhtudel (õigusvastasuse tuvastamise nõue) isiku põhjendatud huvi. Kohus annab õigusnormile tõlgenduse vaid nimetatud juhtudel ja esitatud taotluse piires. Vaidlustatud 16.01.2007 kirjas ei anna Riigikantselei oma seisukohta ega tõlgendust jahiseaduse §-le
3. Kaebuse esitaja 29.12.2006 kiri Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile mainib eelnimetatud sätet, ent kaebaja ei esita selles §-le 45 konkreetseid etteheiteid, vaid pigem paar fragmentaarset viidet nimetatud sättele ja selle tõlgendusele oma varasemates avaldustes. Kohus leiab, et vaidlustatud kirjaga seoses ei tekkinud kaebuse esitajal mingit põhjendatud huvi jahiseaduse § 45 rakenduspraktika õiguslikuks analüüsiks. Asja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis 16.01.2007 kirjaga kaebuse esitaja jaoks seoses võimaliku ühisjahtidest osavõtmiseks oleks muutunud või teisalt, kuidas muutuks kaebuse esitaja õiguslik seisund siis, kui vaidlustatud kirja ei oleks olemas. Kohus märgib ka, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud jahijuhatajate atesteerimist (sellele on ta mingil määral viidanud oma 29.12.2006 kirjas Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile).
4. Seega ei nähtu O.V.u kaebusest, milles seisneb tema põhjendatud huvi Riigikantselei 16.01.2007 kirjas väljendatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Ei nähtu kaebuse esitaja isiklikku puutumust ega seda, millise õigusliku kasu vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine talle annaks ehk teisisõnu, kuidas aitaks õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajal edaspidi oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigustatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Seetõttu ei asu kohus kaebust sisuliselt läbi vaatama ja jätab selle rahuldamata. 5
5. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole esitatud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6