Obsah (5)

§ 468§ 630§ 442§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-07-17899 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-17899 T

§ 468lg 1 p 1 alusel viivitamatult täitmisele.

Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Otsus toimetada kätte pooltele. Kohtukulud Menetluskulud jätta Eesti Liikluskindlustuse Fondi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kõigepealt esitas hageja hagi I.V. vastu 33 110,50 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.07.2006 kell 13.30 liiklusõnnetus Tartus, Jaama ja Raatuse tänavate ristmikul, kus põrkasid kokku vasakpööret sooritav I.V. juhitud sõiduk MB E220 (reg nr XXX XXX ) ja temast möödasõidul olev Signe Treieri juhitud sõiduk VW Golf (reg nr XXX XXX). Juhtumit käsitles Salva Kindlustuse AS, kes leidis, et liikluskahju põhjustamise eest vastutab I.V. ning edastas materjalid Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i. Kuna esitatud materjalide põhjal oli I.V. tsiviilvastutus liiklusõnnetuse hetkel kindlustamata, sest liikluskindlustuse leping Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i ja I.V. vahel oli sõlmitud peale liiklusõnnetust (poliisi kehtivusaja algus oli 14.07.2006 kell 13.37, s.o 7 minutit pärast pärast osapoolte poolt deklareeritud liiklusõnnetuse toimumise aega). Seega edastas Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS materjalid edasiseks käsitlemiseks hagejale, sest LKindlS § 6 lg 1 p 2 kohaselt hüvitab hageja liikluskahjud, mis on tekitatud sõidukitega, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal ei olnud kehtivat lepingut ning omab õigust vastavalt LKindIS § 48 lg l p l ja § 48 lg 3 liikluskahju põhjustanud sõiduki valdajalt tagasi nõuda liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. Hageja tunnistas juhtumi liikluskindlustusjuhtumiks ja hüvitas 18.10.2007 kannatanule omavastutuse summas 3000 krooni. Salva Kindlustuse AS hüvitas kasko kindlustuse alusel Urmas Treierile tekitatud kahju summas 28 443 krooni ja Signe Treierile sõiduki teisaldamiseks kantud kulutused summas 400 krooni ning esitas 19.03.2007 hagejale nõude summas 28 843 krooni, mille hageja ka 21.03.

1. a hüvitas. Hageja käsitluskulude suuruseks oli 1 267,50 krooni. 26.05.2008 toimunud kohtuistungil selgus tunnistaja Signe Treieri ütlustest, et osapoolte poolt deklareeritud liiklusõnnetuse kellaaeg ei ole õige. Sama kinnitasid ka I.V. esindaja poolt esitatud ARKi õiend, mille kohaselt registreeriti sõiduk MB E220 I.V. nimele kell 13.39, ja politseiõiend, mille kohaselt toimus vaidlusalune liiklusõnnetus kell 13.
2. Seejärel esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks, kuna I.V. tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse poolt ning vastavalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. 27.05.
3. a määrustega rahuldas kohus hageja taotluse ja lõpetas I.V. vastu esitatud nõude osas menetluse (tlk 78-79). KOSTJA VASTUS Kostja (Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS) esindaja tunnistas hagi ning ei vaielnud sellele vastu (tlk 87). Kostja leiab, et on leidnud tõendamist, et osapoolte deklareeritud liiklusõnnetuse kellaaeg oli vale. Samuti leidis tõendamist asjaolu, et eelnimetatud liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas I.V. kehtivat liikluskindlustuse poliisi. Seega leiab kostja esindaja, et hageja nõue on õigustatud ning kostja on kohustatud hüvitama hagejale 33 110,50 krooni. Samas ei nõustu kostja hüvitama hagejale riigilõivu summas 2 000 krooni, sest kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja leiab, et I.V. on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest ta deklareeris kellaaja valesti ning ei reageerinud hageja tagasinõudele, mis esitati enne Tartu Maakohtusse hagi esitamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on oma vastuses hagile hageja nõudeid tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kulutused liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 6 lg 1 p 2 alusel. Kuna aga leidis tuvastamist asjaolu, et I.V. omas kehtivat liikluskindlustuse poliisi, siis LKindlS 7 lg 1 esimese lause kohaselt oli kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041, mille järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi, on hagejal õigus kostjalt nõuda 33 110,50 krooni hüvitamist. Seega rahuldab kohus hageja nõude Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu 33 110,50 krooni nõudes. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, kui leidis tõendamist, et I.V. omas kehtivat liikluskindlustuse poliisi. Kuna kostja lähtus kahjuteates kahjujuhtumi kohta märgitud kellaajast, siis on kostja käitunud korrektselt ega ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et hageja kannab menetluskulud ise. Seda, kas hagejal on õigus menetluskulusid I.V. nõuda, kohus välja selgitama ei hakka, sest 27.05.2008. a määrusega jäeti hageja menetluskulusid tema enda kanda. Peet Teidearu Kohtunik