← Eesti

2-07-44509/4

Obsah (13)§ 203§ 136§ 179§ 206§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 204

2-07-44509 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07

) § 168 lg-le 1. Koosolekud on jäänud läbi viimata osanike mitteilmumise tõttu. Kuivõrd äriühingul puudub selle registreerimisest arvates igasugune majandustegevus ja ülejäänud osanikud (peale avaldaja) on kaotanud huvi ja ei ole üles näidanud tahet osaleda äriühingu majandustegevuse käivitamises ning OÜ xxx osakapital on alla seadusega lubatud miinimumi, palub avaldaja rahuldada avalduse äriühingu sundlõpetamise kohta. 15.01.2008.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, nõudes ühtlasi Harju Maakohtu registriosakonnalt välja koopiad OÜ xxx äri- ja registritoimikust. 26.05.2008.a kuulas kohus ära avaldaja, kes jäi avalduses esitatud taotluste juurde ning selgitas täiendavalt avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Ärakuulamisele olid samuti kutsutud xxx ja xxx ning kohtukutsed ärakuulamisele kätte toimetatud. xxx on 12.05.2008.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitanud avaldaja poolt esitatud väidete õigsust ning palunud avalduse rahuldada. Samuti on xxx palunud viia ärakuulamise läbi tema osavõtuta, kuna viibib pikemaajaliselt väliskomandeeringus. Ärakuulatav xxx ei ole kohtule teatanud kõnealusele ärakuulamisele mitteilmumise põhjustest ega taotlenud menetlustoimingu edasilükkamist. 27.05.2008.a on kohtule saabunud xxx kirjalik nõusolek likvideerijaks määramise kohta, milles muu hulgas sisaldub kinnitus, et likvideerijaks määramise korral xxx likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu saada ei soovi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. OÜ xxx tuleb sundlõpetada ning sellega seoses määrata osaühingule likvideerija. Vastavalt

§ 203

lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi

§-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

§ 203

lg-st 2 tulenevalt võib osaühingu sundlõpetamise avalduse esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Juhul kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud kooskõlas

§-ga 176 otsustama osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus 2 vastaks eelnimetatud nõuetele, otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ xxx osakapitali suurus 40 000 krooni, mis on

§ 136järgi osaühingu osakapitali miinimumsuurus.

OÜ xxx juhatuse poolt registripidajale esitatud 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruannete põhjal otsustades osaühingu netovara suurus

§-s 176 sisalduvatele nõuetele ei vasta. Mõlemas aruandes on osaühingu omakapitali suuruseks märgitud 0 krooni. Kohus märgib, et osundatud aruanded ei ole osaühingu osanike poolt küll kinnitatud nagu seda näeb ette

§ 179lg 3.

Samuti jäävad kohtule õiguslikult arusaamatuks avaldaja väited osamaksete väljavõtmise (osanikele tagastamise) kohta. Kohtu hinnangul on selline tegevus väljaspool juriidilise isiku likvideerimismenetlust ebaseaduslik. Samas puuduvad kohtul andmed, mis võimaldaksid teha järeldust vara olemasolu kohta OÜ-l xxx 40 000 krooni (s.o

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus) ulatuses. Kohtule teadaolevalt ei ole OÜ xxx osanikud vastu võtnud ühtegi

§-s 176 nimetatud otsustest. Seega esinevad alused OÜ xxx sundlõpetamiseks. xxx oli sundlõpetamise avalduse esitamise hetkel OÜ xxx juhatuse liige ning on käesoleva ajani osaühingu osanik. Seega on ta õigustatud

§ 203lg 2 kohaselt avaldust esitama. Lisaks on kohtul nii viitmatinimetatud sättest kui Ts

MS 629 lg-st 1 tulenevalt õigus sundlõpetamise menetluse algatamiseks ja sundlõpetamise otsustamiseks omal algatusel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud käesoleval juhul täiendava tähtaja määramine sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks (

§ 203lg 3).

Tsiviilasja menetluse käigus tuvastatu põhjal võib eeldada, et OÜ-s xxx ei ole kunagi reaalset majandustegevust toimunud ning osanikel puudub huvi äriühingu majandustegevuse käivitamiseks ka tulevikus. Lähtudes eeltoodust, tuleb OÜ-s xxx sundlõpetada. Vastavalt

§-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks

§ 206lg-s 3 ja Ts

MS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerija(d). Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt

§ 206

lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud xxx Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt

§ 206

lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks xxx. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (

§ 209

lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); 3 • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusest lähtuvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). 15.01.2008.a määrusega on kohus lugenud ekslikult käesolevas asjas menetlusosalisteks (puudutatud isikuteks) teiste hulgas xxx, xxx xxx ning piiratud vastutusega ühingu " xxx" (asukoht Riia, Läti Vabariik). Arvestades nii TsMS § 606 lg-s 2 kui TsMS § 629 lg-s 5 sätestatut, loetletud isikuid käesolevas menetluses menetlusosalistena käsitleda ei saa. Vastavalt TsMS § 478 lg-le 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx (TsMS § 606 lg 1 ja § 629 lg 4). Juhindudes

§ 204

lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2). Indrek Parrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.