Obsah (7)

§ 108§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113§ 82

2-07-33497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2008 Tartu Kohtumaja Tsiviil

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.2.

1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil Maja 19-17 Vasula küla, 60502 Tartu vald Tartumaa. Täiendavast aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt tingimuste punktile 3.2.
3. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste punktile 3.
4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste punktile 5.
5. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja tingimuste punktis 5.13 kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.

1. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 1 710,86 krooni, viivised summas 1 577,98 krooni, kokku 3 288,84 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohtul ei õnnestunud toimetada materjale hageja poolt märgitud aadressil ega ka Rahvastikuregistris kehtival aadressil. Õiendist (tl 27) selgus, et 06.11.07.a. selgus dokumentide viimisel K.T. aadressil Vaba 5-3, Tartu, et K.T. elab ammu Iirimaal. Kohtule sai teatavaks kostja aadress Iirimaal ning07.01.2008.a. edastas kohus läbi EV Justiitsministeeriumi õigusbaitaotluse Iirimaa kompetentsele kohtule. Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talitluse juhata kirjast (28.03.2008.a.) nähtub, et dokumendid edastati K.T. Iirimaa Kildare pädeva õigusasutuse poolt
2. jaanuaril 2008.a. Seega tuleb lugeda dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja raha maksmise kohustus tulenes hageja ja kostja vahelisest lepingust.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi K.T. vastu 3 288,84 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3