Obsah (9)

§ 630§ 631§ 444§ 440§ 468§ 162§ 174§ 173§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 20. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-12424 AS SEB Pank versus Tauno Lie

) §-st 434, tegi kohus otsustused.

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista solidaarselt Tauno Liesmendilt ja Anneli Liesmendilt põhivõlgnevus 29391 krooni 08 senti, intress 2562 krooni 52 senti ja viivis 196 krooni 52 senti AS SEB Pank kasuks.
2. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostjate kanda ja välja mõista solidaarselt Tauno Liesmendilt ja Anneli Liesmendilt 1750 krooni menetluskulu AS SEB Pank kasuks.
3. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. 4.

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. 5.

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Asjaolud Kohus on andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata. Kostjad on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud.
3. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtul rajaneva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 440

lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt

§ 440

lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt

§ 444

lg-le 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seoses sellega, et kostjad on hagi õigeks võtnud, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt hagi rahuldada.

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. 3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 1750 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda.

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna õigeksvõtu kohtuotsus on apellatsioonkaebuse esitamata jätmisel menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades

§ 173

lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista õigeksvõtu kohtuotsusega solidaarselt kostjatelt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 1750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 178

lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates. Kalev Kuningas Kohtunik