KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- juuli 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-641 Tsiviilasi T.S. hagi E.N. vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. S., isikukood xxxxxxxx, eluk. Rxxxx xx-x, Pxxxxxx linn Kostja E. N, isikukood xxxxxxxx, eluk. Lxxxx x, Sxxxx linn, Pxxxxxxx Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses Rahuldada T. S. hagi. Välja mõista E. N’elt elatise võlgnevus perioodi 09.01.2008 – 08.07.2008.a eest summas 26 762 (kakskümmend kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) krooni T. S’e kasuks laste E. N’e (sünd. xx.xx.xxxx) ja T. N’e (sünd. xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks. Välja mõista elatis 3000 (kolm tuhat) krooni igakuuliselt lapse E.N’e (sünd. xx.xx.xx) ülalpidamiseks T. S.’e kasuks alates
- juulist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista elatis 3000 (kolm tuhat) krooni igakuuliselt lapse T. N’e (sünd. xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks T. S’e kasuks alates
- juulist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates
- juulist 2008.a väljamõistetava elatise osas tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätta kostja kanda. RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtule 09.01.2008.a esitatud hagi (tl 1) ning eelmenetluses antud vastuste ja selgituste (tl 28, 39 ja 61) kohaselt palub hageja T.S. välja mõista kostjalt E.N.’elt poolte ühiste laste E. N’e ja T. N’e (mõlemad sünd. 16.08.2005, sünnitunnistused tl 2 ja 3) ülalpidamiseks elatise Tsiviilasi nr 2-08-641 kummagi lapse kohta 3000 krooni kuus alates hagi esitamisest. Lapsed elavad koos hagejaga üürikorteris (üürileping tl 29-31) ja on tema kasvatada, kusjuures kostja osavõtt laste ülalpidamisest on olnud selgelt ebapiisav (vt kostja väidete osa). Laste kasvatamisel kulub kummalegi lapsele igakuiselt 1000 krooni riietele, 1400 krooni toidule, muu eluks vajaliku (hügieenitarbed, tervishoid) jaoks 700 krooni ja lasteaiamaksuna (esitatud kviitungid tl 40-42) 700-800 krooni ehk kokku 3900 krooni kuus. Hageja igakuine sissetulek on 1800 krooni lastetoetust (tl 4), muu vara puudub. Hageja andmetel töötab kostja OÜ-s Omecar kuupalgaga 4260 krooni, millele lisanduvad komandeeringutasud koos palgaga kogusummas ligi 29 000 krooni, lisaks kuulub kostjale kinnisvara Viljandimaal. Hageja arvestab nõude esitamisel poolte varalise seisundiga. Hageja taotlusel on komandeeringutasude suuruse selgitamiseks kohus nõudnud Hansapangast ja SEB Pangast välja kostja kontode väljavõtted perioodi 01.07.2007 – 01.01.2008.a kohta (tl 52-60). Kostja vastuväited, esitatud tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja E. N. tunnistab oma kirjalikus vastuses (tl 11) ja teistes menetlusdokumentides (tl 18 ja 36) hagi osaliselt. Kostja leiab, et tema varalise seisundi juures on ta võimeline tasuma elatist 1440 krooni kuus ehk 720 krooni kummalegi lapsele. Kostja töötasuks on netopalk 4260 krooni (Maksu- ja Tolliameti tõend tl 12, palgatõend tl 19), millele lisandub komandeeringutasu (tööandja tõend tl 20). E. N. kuulub kinnisvara Vxxxxxxxxx (esitatud kinke- ja asjaõigusleping tl 24-27). Kostja on toetanud laste ülalpidamist 2008.aastal 1500 krooniga sularahas jaanuaris, sama summaga lasteriiete osas veebruaris, 1420 krooniga ülekandega märtsis, 1938 krooniga riiete osas aprillis (kviitungid tl 37-38) ning 1440-krooniste ülekannetega mais ja juunis (tl 42 ja 63). Hageja ei vaidle nimetatud summade saamisele ja lastele vajalike riietuse ostmisele vastu. Kostja väitel on tema ülalpidamisel lisaks tütar E. N. (sünd. xx.xx.xxxx.a, sünnitunnistus tl 13). Hageja selle väitega ei nõustu ning kinnitab, et E. N. elab koos temaga. Kostja ei ole oma tütre kasvatamisel ega ülalpidamisel alates 01.01.2008.a kuidagi osalenud, on olnud tema suhtes vägivaldne ning kohtule on Sindi Linnavalitsuse poolt esitatud avaldus hageja eestkostjaks määramiseks (selle kohta võttis kohus toimikusse vastava kohtuasja määruse). Kohtu järeldused, kohaldatavad õigusaktid Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ei või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2008.aastal on 4350:2 = 2175 krooni. Kohus võib PkS § 61 lg 5 ja 6 nimetatud juhtudel elatiseks määrata ka väiksema summa (kui kohustatud vanemal on teine ülalpeetav, ta on töövõimetu, lapsel endal on piisav sissetulek või on muud mõjuvad põhjused). Laste vajaduste osas ei ole kostja ühtki vastuväidet esitanud, mistõttu tuleb need summas 3900 krooni kuus hageja esitatud arvestuse kohaselt lugeda tõendatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse faktilise asjaolu osas omaksvõttu, kui 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-641 vastaspool ei vaidlusta seda selgesõnaliselt ning see tulene ka tema muudest avaldustest. Kostja põhiliseks vastuväiteks on olnud tema enda varaline seisund, mis ei võimaldavat nõutavat elatist maksta. Hageja varalise seisundi osas ei ole kostja samuti ühtki vastuväidet esitanud ning hageja on esitatud dokumentaalsete tõenditega piisavalt põhistanud oma suutmatust laste ülalpidamise kuludega ise toime tulla. Hageja on kodune, üürib korterit ja tema sissetulekuks on lastetoetus. On imekspandav, kuidas hageja üldse suudab kolme lapse ülalpidamisega ja korteri üürimisega hakkama saada. Kostja varalise seisundi osas märgib kohus järgmist: - kostja ise on esitanud kohtule lepingu, mille kohaselt on ta 2000.aastal omandanud kinke teel kinnistu Vxxxxxxxxxxx. Tegemist on maatulundusmaaga (seega mitte hoonestatud kinnistuga) pindalaga 18,1 ha. Vastavalt nimetatud kinkelepingu punktidele 2.1.
- ja 2.1.
- on kinnistu koormamata teiste isikute õigustega; - kostja netotöötasu on Omecar OÜ tõendi (tl 19) kohaselt alates maist 2004.a 4320 krooni, brutotöötasuna on tööandja deklareerinud 2007.aastal kostja töötasuks 5000 krooni kuus (tl 12). Sarnast summat kinnitavad ka kostja pangakontode väljavõtted, mille kohaselt on tema Hansapanga ja SEB Panga kontodele alates juulist 2007.a kuni vähemalt aprillini 2008.a kantud töötasuna 4239 krooni kuus; - samas ilmneb kostja pangakonto väljavõtetest, et põhilise osa kostja sissetulekust moodustab komandeeringutasu (kontole kantuna lühenditega „kom. tasu“ ja „kom. Avanss“). Selles osas lahkneb kostja tööandja esitatud tõend oluliselt kontodelt nähtuvast – nimelt on tööandja väitel kostjale 2007.a II poolaastal komandeeringutasudena makstud 84 706.30 krooni, kontodelt aga nähtub selle perioodi eest 147 234.30 krooni maksmine. Ka 2008.aasta eest (nähtub SEB Panga väljavõttest) on kostja esimese nelja kuuga saanud komandeeringu eest 80 666.50 krooni. Kohus lähtub varalise seisundi hindamisel siiski konto väljavõtetest kui tegelikke sissetulekuid ja kulutusi kajastavatest tõenditest. Samadest väljavõtetest on selgelt tuvastatav, et kostja komandeeringutasust (mis on tööandja tõendi kohaselt 500 krooni päeva eest ning mõeldud komandeeringus olles vajalike sularahakulutuste tegemiseks, kui firma krediitkaardiga ei ole võimalik maksta) kulub vaid tühine osa välisriigis tehtavatele maksetele. Need maksed jäävad harilikult 5 – 15 euro piiridesse ja kogusummas on sellised maksed 2007.a II poolaastal ca 30 000 krooni. Eelnevast järeldab kohus, et kostja tegelik sissetulek, millest võiks maha arvata lähetustega otseselt seotud kulutused, on ca 20 000 krooni kuus; - kostja ei ole tõendanud lapse E. N. ülalpidamist. Hageja esitatud üürileping ning Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-12731 tehtud määrus kinnitavad, et laps on tegelikult hageja ülalpidamisel ja elab koos temaga. Ka hageja konto väljavõtetest ei tulene ühtki ülekannet E. N. või hagejale E. N. ülalpidamise tarvis. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on täielikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja varaline seisund on hagejaga võrreldes sootuks parem ning ta on võimeline laste vajadusi arvestades nõutavat elatist kummalegi lapsele tasuma. 6000 krooni kahele lapsele kokku ei tee kostja olukorda tema sissetulekut silmas pidades oluliselt halvemaks, pealegi kuulub kostjale 18,1 ha maatulundusmaad, mida on ilmselt võimalik kas panna vilja teenima või võõrandada. Elatise väljamõistmisel peab kohus arvestama menetluse ajal juba tasutud summasid, mistõttu tuleb otsuse lihtsama täidetavuse huvides ajavahemiku 09.01.2008 – 08.07.2008.a ehk kuue kuu eest mõista elatisena välja 6000 x 6 – (2x1500 + 1420 + 1938 + 2x1440) = 26 762 krooni ning alates 09.07.2008.a 3000 krooni kummagi lapse kohta. TsMS § 468 lg 1 ja 3 lubab kohtul tunnistada omal algatusel viivitamata täidetavaks elatise 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-641 väljamõistmise otsus hagejale hädavajalikus ulatuses, mida kohus hageja varalist seisundit ja menetluse kestust (kostja on menetluse kestel ehk ligemale 7 kuu jooksul toetanud laste ülalpidamist ca 4 korda väiksemas määras kui kohus käesoleva otsusega õigeks peab) silmas pidades alates 09.07.2008.a väljamõistetava elatise osas ka teeb. Varasema perioodi elatise võla osas kohus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist vajalikuks ei pea. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, sest kostja ei ole soovinud näidata oma tegelikku sissetulekut ja vara, mis on igati piisav lastele nõutava ja vajaliku elatise maksmiseks, milline tegevus on põhjustanud ka käesoleva menetluse. Toomas Talviste Kohtunik 4
(4)