KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamisel korrigeerib kohus kompromissis sisalduvat maksegraafikut ning vähendab graafikujärgset viimast osamakset 1 487.91 kroonilt 714.51 kroonini, nii et koos üheksa osamaksega summas 1 500 krooni moodustaks tasumisele kuuluv summa kokkulepitud 14 214.51 krooni. Kuna viimase osamakse suuruse korrigeerimisel kostja koguvõlgnevuse summa võrreldes kokkulepituga ei muutu, ei mõjuta kohtupoolne viimase osamakse suuruse parandus kompromissi sisu. Vastavalt
lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Harju Maakohtu andmetel xxx maksnud rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 20.11.2007. a riigilõivu 650 krooni selgitusega „xxx“. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud lõivu tagastamiseks, seega tuleb hagejale tagastada 325 krooni.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kõik kohtu määratavad võimalikud kohtukulud jäävad kostja kanda. Gerty Pau Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.