Tsiviilasi nr 2-08-6146 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2008, Tartus Tsiviilasja number 2-08-6146 Tsiviilasi E.K. hagi V.P. ja T.L. vastu seltsingulepingu olemasolu tuvastamiseks Menetlustoiming Tsiviilasja osaline läbivaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.K. Kostja
(1): V.P. Kostja
(2): T.L. Kostjate esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus , asukoht: Ülikooli 4 Tartu 51003) Kohtuistung
- juuni
- a Protokollija Evelin Laansalu RESOLUTSIOON
- Jätta läbi vaatamata E.K. hagi seltsingulepingu olemasolu tuvastamiseks, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud korteri asukohaga X 5-2, X vald võõrandamislepingu tühisuse tunnustamiseks, kinnistusraamatusse
- jaanuaril
- a tehtud kande muutmiseks ja alternatiivnõudes 500 000 krooni.
- Võtta vastu E.K. loobumine hagist alternatiivnõudes 100 000 krooni (alusetu rikastumine) ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-08-6146 menetlus.
- Tagastada Elga Klimsonile arveldusarvele nr 221013205998 Hansapanka enamtasutud riigilõiv 20 125 (kakskümmend tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni ( riigilõiv 22 750 krooni tasutud E.K. poolt
- märtsil
- a Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2900072699).
- Määruse täitmine p 3 osas panna Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
- Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
- Ülejäänud menetluskulud ( va määruse p 3 sätestatu) jätta poolte endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2). ASJAOLUD
- veebruaril
- a esitatud hagiavalduses on hageja esitanud järgmised nõuded:
- Tuvastada hageja ja kostja V.P. (kostja 1) vahel seltsingulepingu olemasolu.
- Tunnustada kostja 1 ja T.L. (kostja 2) vahel sõlmitud korteri X küla 5- 2 võõrandamislepingu tühisust.
- Muuta kinnistusraamatusse 18.01.2008.a. tehtud kanne, mille järgi on korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja T.L., ning kanda korteriomandi kaasomanikega kinnisturaamatusse hageja ja kostja T.L. (mõlemad ½ mõttelises osas). Alternatiivselt nõuab hageja välja mõista kostjalt 1 kahju hüvitamiseks 500,000.00 krooni hageja kasuks. Juhul kui kohus jätab ka selle nõude rahuldamata, siis nõuab hageja kostjalt 1 viimase alternatiivina 100 000 krooni (alusetu rikastumine). Kostjad ei tunnista esitatud nõudeid ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil loobus hageja alternatiivnõudest 100 000 krooni ( alusetu rikastumine) ja taotles selles osas poole riigilõivu tagastamist. KOHTU SEISUKOHT Toimiku materjalidest nähtub, et hageja ja kostja 1 on elukaaslased ja elavad koos alates
- a. Vaidlusalune korter erastati kostja 1 poolt 1994.a. Pooled vaidlevad selles, kas hageja võis erastamislepingust ja hageja ja kostja 1 vahelistest kokkulepetest tulenevalt olla vaidlusaluse korteriomandi kaasomanik. Seega tuleb antud asjas kohaldada hageja ja kostja 1 vaheliste õigussuhete kindlakstegemiseks tsiviilkoodeksi
- peatüki sätteid (ühine tegutsemine). Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg 1 kohaselt ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul tasuvad lepinguosalised TsK §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on TsK § 440 lg 2 kohaselt nende kaasomandis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr. 3-2-1-142-05 asunud seisukohale, et vallasasjast korteri võõrandamise leping asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab kolleegiumi arvates olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Sellist notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud ühise tegutsemise lepingut korteri kaasomandisse soetamiseks ei ole käesoleva asja materjalide kohaselt sõlmitud. Kui sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kohus asja lahendamisel lähtuda ka hageja väitest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korter vallasasjana ka kaasomandisse soetada ja selleks tuli poolte vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis. TSMS § 423 lg.2 p.2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Seega jätab kohus, välja arvatud alternatiivnõude 100 000 krooni, läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki, milleks see on esitatud. Hageja loobumine hagist 100 000 krooni alternatiivnõudes tuleb vastu võtta ja menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb selles osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 500 000 krooni täismääras 22 750 krooni. 2 Hagihinnalt 100 000 krooni (alternatiivnõue) on riigilõivu täismäär 5250 krooni. Hageja loobus hagist alternatiivnõudes 100 000 krooni, mistõttu tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada sellelt nõudelt tasutud riigilõivust pool so 2625 krooni. Seega tuleb kokku tagastada hagejale riigilõivuna 20 125 krooni. Kostjate esindaja avaldas kohtuistungil, et kostja menetluskulude osas taotlust ei esita, mistõttu tuleb ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik 3