← Eesti

2-08-8219/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-8219 Otsuse avalikult 04.

  1. a, kohtukantselei kaudu teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni Epp Haabsaar kohtumaja kohtunik Kohtuasi Hageja RL (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi kostja PP(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu elatise väljamõistmiseks ja põlvnemise tuvastamiseks Kohtuistungi aeg 16.05.
  2. a Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Lugeda tuvastatuks, et RL(isikukood XXX), P L (isikukood XXX) ja R O L (isikukood XXX) põlvnevad kostja P P (isikukood XXX) Eksperdi tasu 2737.50 krooni, mis kuulub Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele, panna kostja kanda. Otsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul selle jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad: Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja laste R L (isikukood XXX), P L (isikukood XXX) ja R O L (isikukood XXX) bioloogiline isa. Eeltoodust lähtuvalt palus hageja tuvastada, et lapsed põlvnevad kostjast. Samuti palus hageja kostjalt elatusraha välja mõista Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Elatusraha osas sõlmisid pooled kompromissi. Kohtu põhjendused Lähtuvalt sünniaktist on ülalloetletud laste ema hageja. Isa kanne puudub. Kostja võttis hagi menetluse käigus õigeks. PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eksperdi tasu suurus oli 5475 krooni, kusjuures hageja oli selle tasumisest vabastatud. Kohtu hinnangul ei ole õiglane, kui Eesti Vabariik eksperdi tasu tervikuna enda kanda võtab. Kogu summa kostja kanda jätmine on samuti ebaõiglane ning laste huvidega (avalike huvidega) vastuolus, sest kostja majanduslikud võimalused on kesised. Kohtunik Epp Haabsaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.