2-08-6011/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-6011 Otsuse kuupäev 06.juuni 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi VK(isikukood XXX, XXX) hagi SK(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.mai 2008 Istungil osalenud isikud Hageja VK, hageja esindaja Marina SimhesKazakova ja kostja SK Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista SK tütre TK(isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.07.2007 kuni 31.12.2007 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) VK kasuks. Välja mõista SKtütre PK (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.07.2007 kuni 31.12.2007 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) VK kasuks. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Poolte abielust on sündinud kaks tütart TK XXX ja P XXX. Poolte abielu on lahutatud . Abielulahutuse järgselt maksis kostja poolte kokkuleppel laste ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus. Hiljem muutusid maksed ebaregulaarseteks. Viimati maksis kostja 2007 juunis 4 000 krooni. Hageja palub välja mõista kummagi tütre ülalpidamiseks elatis PKS § 61 lg-s 4 sätestatud suuruses tagasiulatuvalt alates 1.juulist

1. Kostja arvamus. Kostja tunnistab hagi, kuid ei nõustu elatise suurusega ning elatise välja mõistmisega tagasiulatuvalt. Poolte kokkuleppel jäi pärast abielu lahutamist korter hagejale ning kostja selle eest hüvitist ei saanud. Hageja omaltpoolt ei pidanud nõudma elatist. Kostja on aeg-ajalt materiaalset abi lastele osutanud. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja töötades ekskurssioonibussi juhina. Talvel reeglina kostjal tööd ei ole. 2007.a. sissetulekuks oli 5 310 krooni kuus. Kostja koos isaga on sunnitud üürima eluruumi. Isa eluruumi üür on 2 000 krooni ja kostja üür 2 500 krooni. Kuna isa müüs oma korteri kostja endise perekonna huvides, siis on kostja moraalne kohustus aidata oma isal tasuda eluaseme eest. Kostja materiaalne seisund hetkel on halvem kui hagejal, mistõttu palub kostja elatise väljamõistmisel vähendada selle suurust alla PKS § 61 lg 4 märgitud suuruse. Kostjal on hetkel võimalik kummagi lapse ülalpidamiseks maksta 1 800 krooni kuus. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt paneks kostja väga raskesse materiaalsesse olukorda. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2007 aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni ja alates 01.01.2008 moodustab ½ kuupalga alammäärast 2 175 krooni. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja arutamisel ei ole tuvastatud kostja suhtes PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude esinemine, mistõttu väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatust, puudub alus. Asjaolu, et kostja osutab materiaalset abi oma isale, ei anna alust väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatust. Antud juhul peab kohus primaarseks lapse ülalpidamiskohustust vanema ülalpidamiskohustuse ees. Kostja isa saab riiklikku pensioni ning kui kostja varanduslik seis lubab tal oma isa materiaalselt abistada, siis on see kostja enda otsustada, kuid seda ei saa teha laste ülalpidamiskohustuse arvel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuotsusega väljamõistetavast elatusrahast peale tulumaksu maha arvamist jääb hagejale kätte 1 718,25 krooni ühe lapse kohta, mis on isegi väiksem sellest, mida kostja nõustub maksma Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista 2 elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes näidatud asjaolud. Asja arutamisel ei ole kostja esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et ta on alates 1.juulist 2007 laste ülalpidamiseks elatusraha andnud. Seega on põhjendatud elatusraha väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.juulist
2. Kohus asub seisukohale, et kostja varanduslik seis lubab tal maksta elatist ka tagasiulatuvalt alates 1.juulist
3. Ühisvara jagamisel jäi kostja omandisse sõiduauto XXXX. Enne abielu lahutamist on pooled 2004 müünud kinnistu, millest hageja sai 92 500 krooni (arvelduskonto väljavõte). Hageja seletuse kohaselt sai nimetatud tehingust kostja üle 800 000 krooni. Kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 3