← Eesti

2-08-6206/1

Obsah (7)§ 407§ 367§ 468§ 173§ 163§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) §-st

  1. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 17.07.
  2. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused 15.02.2008 esitas osaühing xxx kohtule hagi xxx vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tagastamata saadud laenu ja tasumata intressi. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja rikkumisega seoses hagejale tekkinud kulu, samuti alates hagi esitamisest viivise protsendina tagastamata summalt. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-08-6206 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb kohustuse rikkumise korral kostjal tasuda hagejale leppetrahvi 25% tagastamata laenusummalt.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ning leppetrahvi osas, mistõttu selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega seotud hageja kulu hüvitamise nõude 500 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 500 krooni ei ületa viivist 1 961 krooni. (Riigikohtu 19.12.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 p 14)

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 1 alusel 10 % ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.