lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hagi on selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Asjaõigusseaduse § 80 lg 2 kohaselt on asja omanikul õigus nõuda asja ebaseadusliku valduse lõpetamist. Kostjad kasutavad ebaseaduslikult eluruumi asukohaga Xx-x, X, x vald, Harju maakond. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 järgi võib kasutaja eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Vastavalt VÕS § 393 lg-le 3 kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja on hageja ja kostjate vahel olnud lepingu üles öelnud ja alates 01.01.2008 palunud eluruumi valduse vabastada. Kostjad ei ole ülesütlemisavaldusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõppeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Asjaõigusseaduse § 34 lg 1 järgi on valdus ebaseaduslik kui see ei põhine õiguslikul alusel. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kuna hagejad on kostjatega sõlmitud eseme tasuta kasutamise lepingu sisuliselt üles öelnud (hageja on ülesütlemise avalduse ise küll tähistanud kui üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus) ja kostjad ei ole ülesütlemisele vastuväiteid esitanud, tuleb hagi rahuldada ja tunnustada Xx-x, X asuva eluruumi valduse rikkumise ebaseaduslikkust kostjate poolt ning nõuda Xx-x, X asuv eluruum välja kostjate ebaseaduslikust valdusest. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.
RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 jõustunud
-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on
p 1 kohaselt riigilõiv, mida hageja on hagi esitamisel tasunud 21.09.2004 summas 3 500 krooni ja 16.11.2007 täiendavalt 3 500 krooni, kokku 7 000 krooni. Hageja on esitatud hagis taotlenud kohtukulude jätmist kostja kanda. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 7 000 krooni. Samuti
lg 3 1 alusel 590 krooni (295 x 2) 03.12.2007 ja 19.12.2007 hageja poolt tasutud menetlusdokumendi kohtutäituri kaudu kättetoimetamise tasu Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.