← Eesti

3-08-950/19

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-950 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus E.N.i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – E.N. (sünd. xx xx xxxx Armeenias, Armaviri linnas). Kohtuistungi toimumise aeg Videokonverents 09.07.2008 Resolutsioon Pikendada E.N.i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega kuni 09.08.2008. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 26.09.2005 tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet A. (sünnijärgne nimi E.) N.´ile ettekirjutuse nr 1009546407 Eestist lahkumiseks. 14.12.2005 on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teinud väljasaatmisotsuse nr 1009546407, mille kohaselt A. (E.) N. Eestist vabatahtlikult ei ole lahkunud, mistõttu KMA otsustas A. (E.) N. Eestist välja saata. 16.12.2005 Pärnu Maakohtu otsusega on A.(E.) N.´le mõistetud karistuseks neli kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga. 03.03.2006 määrusega loobuti A. (E.) N.´le Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisest kontrollnõuete rikkumise eest alates tema Eesti Vabariigist väljasaatmise päevast. 17.03.2006 esitas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet taotluse A. (E.) N.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. 17.03.2006 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-547 rahuldati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus ning A. (E.) N.´i paigutati väljasaatmiskeskusesse. 04.10.2006 saadeti A. (E.) N. Eestist välja oma kodakondsusjärgsesse riiki ja kehtestati tema suhtes Eestisse sissesõidukeeld. 12.05.2008 pidas Lääne Politseiprefektuur kinni Armeenia kodaniku E. (A.) N.´i. 14.05.2008 esitas Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lääne regionaalosakond taotluse E. (A.) N.´i väljasaatmisekeskusesse paigutamiseks, kuna isiku väljasaatmist Eestist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul. 14.05.2008 Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja määrusega rahuldati KMA taotlus ja E.N. paigutati kuni väljasaatmiseni väljasaatmiskeskusesse kaheks kuuks. 07.07.2008 KMA esitas halduskohtule taotluse E.N.i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et KMA taotlus E.N.i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks on Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele mööndusega, et taotletava kahe kuu pikendamise asemel kohus peab mõistlikuks pikendada isiku väljasaatmiskeskuses viibimist ühe kuu võrra. E.N.il puuduvad jätkuvalt Välismaalaste seaduse (VMS) §51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. VMS §51 alusel on Eestis viibimise seaduslikuks aluseks kehtiv viisa või elamisluba. E.N. on Armeenia kodanik ning temal on kehtiv Armeenia pass. E.N. avaldas kohtule, et on nõus Armeeniasse väljasaatmisega, seega formaalsed takistused isiku Eestist väljasaatmiseks Armeeniasse puuduvad. Samas E.N. avaldas soovi naasta Läti Vabariiki oma abikaasa juurde, kes elab Lätis (Valka linn) ja omab seal alalist elamis-ja tööluba, mida väidetavalt omab ka E.N.. Isiku väljasaatmine on seda kiirem, mida aktiivsemalt E.N. täidab seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust. E.N. omab Eestisse sissesõidukeeldu, seega Eestisse saabumisel kuulub ta väljasaatmisele. E.N.i suhtes on alates 04.10.2006 kehtestatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki tähtajaga 10 aastat. Kohus on seisukohal, et väidetavalt Lätis läbiviidav E.N.i elamisloa tühistamismenetlus, mille kohta andmed kohtul puuduvad, on vaid KMA esindaja paljasõnaline väide, ei ole takistuseks E.N.i väljasaatmiseks tema kodakondsusriiki Armeeniasse, kus tal elavad vanemad ja õde. E.N.il on kehtiv Armeenia pass olemas ning ta teatas kohtule, et ei ole Armeeniasse väljasaatmise vastu, kuid eelistab siiski Läti Vabariiki, mille alaline elanik ta on ning kus tal on pere ja kus omab kehtivat elamisluba. Isik avaldas protesti väljasaatmiskeskuses viibimise kohta, kuna soovib enda väljasaatmist kas Armeeniasse või Lätisse. KMA peab korraldama isiku väljasaatmise kas Armeenia Vabariiki või Läti Vabariiki. KMA ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et E.N.i suhtes on Lätis algatatud elamisloa tühistamismenetlus. Samas ei ole teada, kui palju võib selline menetlus aega võtta jne. Hetkel E.N.il on kehtiv elamisluba Lätis, mis võimaldab tema väljasaatmise Läti Vabariiki, mis iseenesest ei ole takistuseks Lätis elamisloa tühistamismenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et Läti KMA poolt E.N.ile väljastatud elamisloa tühistamismenetluse algatamise kaalumine (mis tähendab, et seda menetlust ei ole veel alustatudki) ei ole takistuseks E.N.i väljasaatmisele Eesti Vabariigist. Isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamine on erandlik meede, mis oluliselt piirab isiku liikumisvabadust, seega peab olema põhjendatud, otstarbekas ja eesmärgipärane. Väljasaatmiskeskusesse paigutatakse isik, kelle väljasaatmist ei ole võimalik teostada 48 tunni jooksul vastavalt VSS §-le 18 lg 1, mille kohaselt väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Üldjuhul viibivad väljasaatmiskeskuses isikud, kellel puuduvad kehtivad reisidokumendid jms ning nende väljasaatmine seeläbi seaduses ettenähtud 48 tunni jooksul ei ole võimalik. Käesoleval juhul on E.N.il kõik vajalikud dokumendid tema Eestist väljasaatmiseks olemas, seega puuduvad seadusest tulenevad takistused isiku väljasaatmiseks kas tema kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, mille alaline elanik ta on ja kus asub tema pere. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et E.N.i väljasaatmise korraldamiseks on mõistlik pikendada tema väljasaatmiskeskuses viibimise aega ühe kuu võrra, mis on mõistlik aeg tema väljasaatmise läbiviimiseks, mis aga ei tähenda, et seda ei võiks teha ka lühema aja jooksul. Väljasaatmise täideviimise võimaluse korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada tema suhtes väljasaatmismenetluse läbiviimiseks. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.