) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja müüs kostjale arvetele märgitud kütuse ning kostja võttis kauba vastu. Hagiavalduses nimetatud nõudesumma 156655.10 krooni koosneb põhinõudest summas 78366.80 krooni ja viivisest summas 78288.30 krooni. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on nõue pärast kostjapoolset tasaarvestuse tegemist 19.04.2007 ja kas hagi on aegunud. Poolte vahel sõlmitud vedelkütuse ostu-müügi lepingu punkti 4.1.2. kohaselt vastutab müüja müüdava kauba kvaliteedi eest, punkti 4.2.7 kohaselt kui ostjal on pretensioone tarnitud kauba kvaliteedi ja koguse osas, kohustub ostja sellest kirjalikult teatama müüjale allkirja vastu mitte hiljem kui 48 tunni jooksul peale kauba väljastamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensioone vastavalt lepingus kokkulepitule või vastavalt
§-le 220 lg 1 mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama. Kostja esitatud tõenditest, mis on tasaarvestuse aluseks – I Autoteeninduse arvetest nr S-90,
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivise arvestamise periood ja viivitatud päevade arv on arve 33287 osas periood 07.01.2004 kuni 05.12.2004, so 333 päeva x 90,78 krooni/ päevas = 30229,74 krooni; arve 33314 osas periood 22.01.2004 kuni 20.12.2004, so 333 päeva x 121,46 krooni/ päevas = 40446,18 krooni; arve 33341 osas periood 05.02.2004 kuni 03.01.2005, so 333 päeva x 22,86 krooni/ päevas = 7612,38 krooni. Viivisvõlgnevuse kogusumma on 78288.30 krooni. Seega kuulub väljamõistmisele põhivõlg 78366.80 krooni ja viivis summas 78288.30 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada kütuse väljastamisel, mistõttu on hagi aegunud, vaid on seisukohal, et hagi ei ole aegunud sest hageja sai õiguste rikkumisest teada pärast seda kui arved muutusid sissenõutavaks ja kostja jättis need tasumata, arve nr 33287 esitati kostjale 31.12.2003.a. ja muutus sissenõutavaks 07.01.2004.a., arve nr 33314 esitati kostjale 15.01.2004.a. ja muutus sissenõutavaks 22.01.2004.a. ning arve nr 33341 esitati kostjale 31.01.2004.a. ja muutus sissenõutavaks 05.02.2004.a. Seega ei ole hagi aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 kohaselt kannab hageja kohtukulud kostja. Kohtunik: /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.