3-08-508/9

3-08-508 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-508 Haldusasi V. V´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Lääne Politseiprefektuuri edutamiskomisjoni 06.02.2008 otsus kaebaja edutamiseks mitte esitamise kohta; - kohustada Lääne Politseiprefektuuri edutamiskomisjoni uuesti läbivaatama kaebaja taotluse tema edutamiseks; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuli 2008 Menetlusosalised Kirjalikus meneltuses Kaebaja V. V ja tema esindaja advokaat Peep Rajavere, Vastustaja Lääne Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta V. V kaebus haldusasjas nr 3-08-508 rahuldamata ja asjas kantud kohtukulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. juulil
4. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 06.02.2007 Lääne Politseiprefektuuri edutamiskomisjoni otsusega otsustati V. V´i edutamiseks mitte esitada (tl 14-14). 1 3-08-508 13.03.2008 esitas V. V kohtule kaebuse Lääne Politseiprefektuuri 06.02.2008 edutamiskomisjoni otsusele (tl 6-10). 03.04.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 31-34). 10.04.2008 esitas kaebaja vastuse vastuväidele ning esitas kohtukulude nimekirja (tl 97-100). 28.04.2008 esitas vastustaja asjas täiendava selgituse (tl 103-104). 16.05.2008 määrusega on otsustatud asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 107-108). 26.05.2008 täpsustas kaebaja oma väiteid (tl 113-114). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt rikub kaevatav otsus kaebaja õigust tõusta ametiastmestikus järgmisele kõrgemale ametiastmele. Edutamata jätmisega jäi ära kaebaja õigustatud ootus enda tunnustamisele ning edutamisega kaasnev palgatõus. Kaebaja hinnangul sisaldab kaevatav otsus ebaõigeid hinnanguid tema senisele teenistusele. Otsuses märgitud mitteedutamise põhjused seavad kahtluse alla tema edutamise võimalused ka tulevikus, sest otsusest ei selgu, mida kaebaja peab edutamiseks tegema. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes antud hinnang on ebaõige, sest tugineb ebaõigetele andmetele ja põhjendustele, otsuse tegemisel on rikutud selle tegemiseks ettenähtud korda ning otsus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele. Vastavalt politseiprefekti kirjale, ei olnud võimalik teda edutada, sest tema töötulemused olid alla keskmise. Samas ei selgu kirjast, millised on keskmised töötulemused. Samuti on kirjas leitud, et lühike teenistusaeg ei võimalda tema töötulemustele objektiivset hinnangut anda. Kaebaja hinnangul ei ole kirjas kajastatud otsus üheselt mõistetav. Kaebaja hinnangul olid edutamiskomisjoni otsuse aluseks olevad andmed valdavalt ebaõiged. Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta
5. aastal lapsepuhkustevahelisel ajal ning aasta jooksul kokku 8 kuud. V. V asus politseiteenistusse 28.10.1998 ning töötas kuni rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseni 05.03.
6. Antud ajavahemikku ei ole kaevatava otsuse tegemisel arvestatud. Üldine teenistusstaaź on kaebajal üle kümne aasta ning see peaks kaebaja hinnangul olema piisav, et saada ülevaade kaebaja isikuomadustest ja kutseoskustest. Haigete laste kodus hooldamist kaebuses märgitud ajavahemikul ei saa lugeda tööd takistavaks asjaoluks. Samuti on põhjendamatu teha kaebajale etteheiteid kõrgkoolis õppimiseks õppepuhkustel viibimist. Edutamiseks vajalik teenistustaaź on kaebajal olemas. Edutamiseks koostatud materjalidest ei selgu, milline töötulemusi kajastav arvuline näitaja on alla keskmise. Kõik väljatoodud arvud on selgitatavad kaebaja ametikoha, töökohustuste, tööjaotuskavaga. Seoses tööjaotuse muutmisega ei ole enam kaebaja tööülesandeks materjalide vormistamine prokuratuurile nende kohtusse saatmiseks ning kaebaja ei lahenda enam liiklussüütegusid. Samuti tuleb arvestada seda, et kaebaja tegeleb alaealiste kriminaalasjadega, kes ei ole veel jõudnud kriminaalvastutuse ikka ning kriminaalasi tuleb lõpetada. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et komisjoni poolt hinnatud statistika ei iseloomusta objektiivselt kaebaja tööpanust. Komisjon jättis kaebaja tööpanuse hindamisel arvestamata vahetu ülemuse koostatud ettekande, mille kohaselt ei jää kaebaja oma töötulemuste osas alla teistele kolleegidele. Kaebaja väidetel keelduti kaevatava otsusega tema edutamisest, kuid kaevatavast otsusest ei selgu asjaolusid, mille järgimisel oleks tal võimalik tulevikus edutatud saada. Kaebaja hinnangul on tal olemas edutamiseks vajalik teenistusstaaź, haridus, sooritanud pädevustesti ja vajalikud füüsilised katsed, vahetu ülemus on esitanud positiivse iseloomustuse ning toetanud tema edutamist. Kaebaja hinnangul ei ole kaevatava otsuse tegemisel järgitud kaalutlusotsuse kohaldamise tingimusi. Komisjon ei ole hinnanud vahetu ülemuse ettekannet ning jätnud sisuliselt tutvumata statistikat selgitava ettekandega, jättes sellega kandidaadi hindamata. Seetõttu on kaevatav otsus nõuetekohaselt motiveerimata. Kaebaja väidetel on kaevatava otsuse tegemisel oluliselt 2 3-08-508 rikutud selle vastuvõtmiseks ettenähtud menetluskorda ning kaevatav otsus ei vasta motiivide puudumise tõttu seadusega sätestatud nõuetele ning tuleb tühistada. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et tema suhtes koostatud iseloomustus ei olnud lakooniline, vaid tegu oli kaebaja teenistuskäiku ja iseloomuomadusi piisava põhjalikkusega kajastava dokumendiga ning kaebajal ei olnud põhjust ettekandele vastulauset esitada. Ettekanne ei sisalda andmeid tööalaste näitajate osas ning kaebajal ei olnud põhjust ettekannet ka tööalaste näitajate osas vaidlustada. Samuti ei vaidlustanud kaebaja koduleheküljel olevaid tööalaseid näitajaid, sest need olid samuti õiged, kuid komisjon vaatas vale näitajat. Komisjonile avaldati andmed ebaõigest veerust. Eksitav on ka väide, et kaebaja tuli lapsepuhkuselt
7. aastal. Ebaõiged olid ka kaebaja suhtes protokollis kajastatud andmed tööst eemale oleku aja suhtes, kaebaja viibis protokollis kajastatud 2 kuust ka korralisel puhkusel. Kaebaja selgitusel oli komisjoni istungil struktuurüksuse juhi ettekanne tema suhtes soosiv ning seetõttu puudus teistel juhtidel vajadus ka sellele arvamusele vastu vaielda. Kaebaja väidetel pidi Haapsalu Politseijaoskonna sisene töökorraldus ja selle muutmine olema teada ka komisjoni liikmetele. Kaebajale saadetud teatis ei sisaldanud mingeid juhiseid edaspidise teenistuse korraldamiseks. Prefekti 22.02.2008 kirja ei ole kaebajale saadetud, vaid sellega kohustati struktuurüksuse juhte koostama ametnike näitajate parandamiseks vastavaid tegevusplaane. Kaebaja vastuses vastuväidetele on kaebaja seisukohal, et vastustaja viidatud telefonivestlus arengukava osas toimus alles pärast vastuväidete kohtule esitamist. Arengukava koostamiseks pöördus kaebaja ise ülemkomissari poole ning alles tema initsiatiivil hakati seda koostama. Vastustaja poolt on töötaja panuse kirjeldamine organisatsiooni töös üldsõnaline ja deklaratiivne ning ei ole vastustaja poolt mingil moel seotud kaebaja tegevusega. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastavate õigusaktidega on kehtestatud kandidaadi edutamise hindamiseks objektiivsed näitajad, mis kajastuvad ametniku isiklikus toimikus ja subjektiivsed näitajad, mille hindamiseks koostas vahetu juht iseloomustuse. Iseloomustuse kirjutamiseks on välja töötatud vastav näidis koos juhistega. Komisjoni istungil esitles komisjoni sekretär kanditaati ja tema kohta kogutud formaalseid näitajaid. Seejärel anti sõna vastava struktuurüksuse juhile, kes andis hinnangu kandidaadile ja arvamuse tema edutamise kohta, misjärel otsustas iga komisjoni liige, kas toetab kandidaadi edutamist või mitte ning otsus võeti vastu hääletamise teel. Edutamiseks tuli ka edutataval endal läbida mitmeid katseid ning tutvuda teatud dokumentidega, sh tema kohta antud hinnanguga. Edutatava kohta kogutud numbriliste näitajatega saab alati tutvuda ja võrrelda koostatud näitajaid teiste ametnike näitajatega Lääne Politseiprefektuuri koduleheküljel. Antud tabel oli kasutusel ka komisjoni istungi päeval. Isikul oli õigus esitada vastuväited komisjonile, samuti oli koduleheküljel avaldatud jooksev teave komisjoni töö kohta, sh komisjoni istungi aja ja koha kohta. Samuti oli üleval teave selle kohta, et asjast huvitatule on võimalus selles osaleda. Kanditaati tuli komisjoni otsusest teavitada. Vastustaja hinnangul oli kogu edutamise protseduur kooskõlas halduse üldpõhimõtetega: selge, lihtne ja läbipaistev. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes hinnangu andmisel ei ole komisjon rikkunud kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kaebaja kohta olid esitatud nii formaalsed näitajad kui ka iseloomustus. Iseloomustuses oli kandidaati kirjeldatud üsna lakooniliselt. Kuna iseloomustuse olid allkirjastanud nii otsene juht kui ka kaebaja, olid nad nõus nii selle põhjalikkuse astme kui ka sisuga. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et istungil esitatud ettekanne oli üksnes selgitus statistilistele näitajatele, vaid tutvustati ka tema kohta koostatud iseloomustust. Edutamiskomisjoni tööst võtsid osa lisaks struktuurüksuse juhile ka sama politseijaoskonna korrakaitsetalituse ja kriminaaltalituse juhid. Viimati märgitud isikud ei lükanud ümber politseijaoskonna juhi seisukohti ega esitanud vastuväiteid komisjoni liikmete arvamusele kaebaja suhtes. 3 3-08-508 Vastustaja selgituste kohaselt oli komisjoni liikmete käsutuses kandidaadi elektrooniline isikutoimik personalihaldusprogrammi kaudu. Seega olid komisjoni kasutuses usaldusväärsed andmed nii teenistussuhte pikkuse kui ka teenistussuhte peatumise osas. Vastustaja väidetel ei heidetud kaebajale ette lühikest teenistusstaaźi. Üheks hindamise kriteeriumiks olid töötulemused. Oluline on märkida, et muudatused töökorralduses viidi sisse alles
8. aasta lõpus ning kaebaja suhtes koostatud iseloomustuses ei ole töötulemuste vähesuse tagamaid selgitatud, samuti ei tehtud seda komisjoni istungil. Kandidaadi hindamisel võeti aluseks kogu esitatud teave ning komisjoni liikmetes ei tekkinud kahtlusi teabe usaldusväärsuses, seda enam , et istungil viibisid Haapsalust kõik juhid, kellel oli võimalus esitada endapoolseid selgitusi. See, et komisjoni otsus ei vastanud kaebaja ootustele, ei tähenda, et selle vastuvõtmisel rikuti kehtestatud nõudeid. Samade põhimõtete järgi hinnati kõiki kandidaate. Vastustaja väidetel on alusetu kaebaja väide selle kohta, et ta ei tea milliseid muudatusi tal tuleb teha selleks, et olla edutatud. Vastavalt politseiprefekti 22.02.2008 kirjale kohustati struktuurüksuste juhte tegelema mitteedutatud politseiametnikega ning koostama arenguplaan/tegevused, mis aitaksid parandada ametniku seniseid tulemusi. Vastustaja vastuväidete täpsustuses märgib, et telefoni vestluses vastutava ametnikuga selgus, et kaebajaga on vestelnud struktuurüksuse juhid ning talle on antud selgitusi, miks tema edutamine ebaõnnestus. Käesolevaks ajaks on kaebajale koostatud ka vastav arengukava. Kui ametnik lähtub oma ametikohustuste täitmisel ainuüksi formaalsete nõuete täitmisest, ei pruugi see olla piisav üleviimiseks kõrgemale ametikohale. Antud näitajate kõrval oli oluline välja tuua kandidaadi kohta käiv muu info, millest on näha töötaja aktiivsus ja isiklik huvitatus oma karjääri edendamisel. Edutamiskomisjoni töö eesmärgiks ei olnud puuduste tuvastamine ametniku töös, vaid kandidaadi isikuomaduste hindamine olemasoleva teabe põhjal. KOHTU PÕHJENDUSED ATS § 160 lg 1 kohaselt on ametnikul ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Kaebaja on 13.03.2008 esitanud kaebuse 06.02.2008 protokollilise otsuse peale, mille ta sai kätte 15.02.
9. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebaja taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
10. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatud. Politseiteenistuse seadus § 1 lg 2 alusel laieneb politseiteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Politseiteenistuse seadus ei reguleeri politseiametniku edutamist. Ametniku edutamise kord on sätestatud ATS §
11. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda ATS sätetest ametniku edutamise aluste, tingimuste ja korra kohta. Kuna käesolev vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikus teenistussuhtes, saab haldusmenetluse seaduse sätetest avaliku teenistuse seaduse rakendamisel juhinduda niivõrd, kuivõrd avaliku teenistuse seadusega ei sätestata teisiti. Ametniku edutamine on ATS § 82, § 83 alusel tööandja pädevuses ning vastavate otsuste tegemiseks annavad viidatud sätted tööandajale ulatusliku kaalutlusruumi. Kohus ei või asendada halduse diskretsiooni omapoolse kaalutlusotsusega. Seetõttu ei saa kohus kontrollida edutamiskomisjoni otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid piirdub edutamise osas läbiviidud menetluse kontrolliga. Kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus olema hiljem reprodutseeritavad (halduskolleegiumi 20.05.2000 otsus nr 3-3-1-20-00, 12.05.2008 otsus nr 3-3-1-18-08). 4 3-08-508 Käesoleval juhul on edutamiskomisjoni istung protokollitud ja istungi käik jälgitav (tl 14-15). ATS § 83 lg 3, Politseiameti 02.10.2007 käskkirja nr 207 p 36, edutamiskomisjoni töökorra p 21 kohaselt peab edutamisest keeldumise otsus olema motiveeritud. Riigikohtu halduskolleegium on 12.05.2008 otsuse nr 3-3-1-18-08 p 13 asunud seisukohale, et väga ulatusliku kaalutlusruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on küll oluline motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingituna ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatusest kaalutlustest. Juhised politseiametnike edutamise läbiviimiseks on antud Politseiameti 02.10.2007 käskkirjaga nr 207 (tl 20-24). Lääne Politseiprefektuur 07.11.2007 käskkirjaga nr 176 kinnitati prefektuuri põhimääruse ja eelpool viidatud käskkirja p 28 alusel Lääne Politseiprefektuuri edutamiskomisjoni töökord (tl 37-40). Prefektuuri 20.12.2007 käskkirjaga nr 195 on moodustati edutamiskomisjon (tl 41). Seega olid komisjoni liikmete pädevuses edutamistaotlusi lahendamine ja kandidaatide osas oma hinnangu avaldamine. Arvestades politseiametnike kõrgemale ametiastmele üleviimise tingimusi ja korraldamise korra sätteid, ei tähenda isiku edutamisnimekirja arvamine ja komisjonile esitamine veel igal juhul ametniku edutamist. Edutamisotsuse puhul on tegemist hinnangulise otsustusega ning ametnikul puudub subjektiivne õigus nõuda enda edutamist. Politseiameti 02.10.2007 käskkirja nr 207 p 36 kohaselt teeb komisjon otsuse, millega toetab kandidaadi edutamist või keeldub üleviimiseks nõusoleku andmisest. Tulenevalt eeltoodust ei saanud kaebajal edutamistaotluse esitamisega ja komisjoni poolt taotluse arutamisega tekkida kaebuses kirjeldatud õiguspärast ootust edutamisele. Kaebaja hinnangul on kaevatav otsus õigusvastane alljärgnevatel põhjustel: - kaevatav otsus põhineb ebaõigetel andmetel ning sellest tulenevalt on jõutud ebaõigetele järeldustele ja põhjendustele; - otsuse tegemisel on rikutud selle tegemiseks ettenähtud korda; - haldusakt ei vasta sellele kehtestatud nõuetele. Kaebaja väidetel on tema suhtes ebaõiged järgmised andmed: lapsehoolduspuhkuselt tuleku järgselt tööle asumise aeg; taotluse lahendamisel ei ole arvesse võetud kaebaja varasemat politseiteenistust; ebaõiged on andmed töölt puudutud aja osas seoses haigete laste hooldamisega ning õppepuhkusel viibimisega. Kaebuses toodud arvulisi näitajaid kinnitas vastustaja oma vastuväidetes. Vastustaja selgituste kohaselt oli komisjoni kasutuses personalihaldusprogramm, kus olid toodud täpsed arvulised andmed nii teenistusstaaži kui teenistuse peatumise aja osas. Isikutoimikus olevate andmete kohaselt oli teenistussuhe
12. aastal peatunud kokku 81 päeva, sellest 47 korralise puhkusel ja õppepuhkusel ning hoolduslehel 34 päeva (32 pöördel). Komisjonis toimunud arutlusel viidati, et kaebaja oli haiguslehel umbes 1,5 kuud ja 8 päeva õppepuhkusel,
13. aastal oli ära 2 kuud (tl 15). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et komisjoni käsutuse oli kandidaadi isikutoimik, kus olid kajastatud täpsed arvandmed. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja viibis lapsehoolduspuhkusel ajavahemikul 09.07.2001-13.07.2003; 01.12.200319.02.2006;19.06.2006-20.08.2006, oli lastega hoolduslehel ja kasutas õppepuhkust. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja teenistussuhe oli
14. aastal peatunud kokku 81 päeva. Võrreldes eelpool toodud arvandmeid komisjoniliikmete poolt istungil antud arvamustes esitatud andmetega, ei ole komisjoni üldistused isikutoimikus toodud arvandmetega sellises vastuolus, et neid saaks käsitleda ebaõigete andmetena. Kaebaja on seisukohal, et kaevatavas otsuses heidetakse talle ette haigete laste kodus 5 3-08-508 hooldamist ja õppepuhkustel viibimist. Samas ei selgu kaebusest, millisel põhjusel loeb kaebaja etteheiteks komisjoni poolt eelpool käsitletud faktiliste asjaolude hindamist. Arutelu tulemusel on komisjonis jõutud otsusele, et kaebaja on peale lapsehoolduspuhkust töötanud liiga vähe aega selleks, et hinnata tema töötulemusi ja selle põhjal otsustada edutamist. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille põhjal saab väita, et komisjon kaebaja kandidatuuri hindamisel lähtus ebaõigetest andmetest ja/või sobimatutest kaalutlustest. Kaebaja väidetel ei arvestanud komisjon, et ta töötas
15. aastal lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest kuni täiendavale lapsehoolduspuhkusele jäämiseni 8 kuud, sest komisjoniliige märkis, et ta saabus tööle
16. aasta lõpus. Kohtu hinnangul ei saa komisjoniliikme viidatud märkust vaadata lahus komisjonile esitatud ettekandes toodud andmetega kaebaja teenistuse kohata ning komisjoni kasutuses olnud isikutoimikus kajastatud andmetest. Politseiameti 02.10.2007 käskkirjas nr 207 on sätestatud kandidaadile esitatavad tingimused sh ka nõutav teenisstustaaź. Kuna kaebaja oli kandidaadina nimekirjas, ei saanud kaebaja mitteedutamise põhjuseks olla edutamiseks nõutava teenistusstaaźi puudumine. Tulenevalt eeltoodust ei saanud asjaolu, et komisjoni liikmed kuupäevaliselt ja täpsete arvandmetena ei tuvastanud kaebaja teenistusstaaźi, tuua endaga kaasa asjas ebaõiget otsust. Kaebaja väidetel ei iseloomusta komisjonile esitatud statistika objektiivselt kaebaja tööpanust ning komisjon ei ole hinnanud vahetu ülema ettekannet ega kontrollinud ettekandes antud hinnangut, jättes sellega täitmata HMS § 6 sätestatud uurimiskohustuse. Kuna komisjoni järeldused on vastuolus ettekandes esitatud andmetega, ei ole edutamiskomisjoni otsus motiveeritud. Kaebaja on seisukohal, et otsuses märgitud mitteedutamise põhjused seavad kahtluse alla tema edutamise võimalused ka tulevikus. Kaebuses märgitud arvandmed kaebaja töötulemuste osas kattuvad vastustaja poolt esitatud andmetega (tl 56). Politseiameti 02.10.2007 käskkirja nr 207 p 33 alusel kontrollib edutamiskomisjon kandidaadi vastavust käesolevas käskkirjas sätestatud nõuetele ning hindab vahetu ülemuse poolt kandidaadi kohta esitatud ettekannet. Viidatud käskkirja p 34 kohaselt on komisjoni pädevuses hinnata ülemuse poolt antud hinnangute paikapidavust enda poolt määratud viisil. Kogutud tõendite kohaselt võttis komisjon otsuse tegemisel aluseks kandidaadi isikut ja tema teenistuskäiku puudutavad andmed. Samuti vahetu ülemuse iseloomustuse ja töötulemusi kajastavad arvulised näitajad. Seega on kaebajale antud hinnang nii mõõdetavate tulemuste kui ka hinnanguliste näitajate põhjal. Komisjoni liikmete hinnangul on kaebaja töötulemused keskmisest tagasihoidlikumad. Ka ettekande esitanud isik, (Haapsalu politseijaoskonna vanemkomissar, kes koostas kaebajale iseloomustuse) on kaebaja töötulemusi hinnanud kesisteks. Komisjoni otsuses on ka hinnatud põhjusi, mille tõttu töötulemused on kannatanud. Edutamise lahendamiseks vajaliku hinnangulise otsuse tegemiseks kandidaadi suhtes puudub vajadus hinnata kõiki üksikuid statistilisi ühikud eraldi. Samuti ei ole võimalik komisjonile ettekirjutada, kuidas tuleb teatud andmeid tõlgenda ja hinnata – hinnangulise seisukoha väljendamine on üksnes komisjoni liikmete pädevuses. Eelpool käsitletud sätted ei pane edutamiskomisjonile kohustust tuvastada mitteedutatud politseiametnike tegevuses arenguid/tegevusi, mis aitaksid kaasa ametniku edutamisele. Kogutud tõendite kohaselt on antud ülesanne/kohustus pandud struktuurüksuste juhtidele. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide selle kohta, et kaevatav otsus ei sisalda juhiseid edaspidise teenistuse korraldamiseks. 6 3-08-508 Kooskõlas HKMS § 19 lg 7 vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud politseiprefekti kirja (tl 13) ega vastustaja toiminguid seoses mitteedutatud politseiametnike arengukava koostamise asjaoludega. Viidatud kirjas on kaebajale edastatud teave edutamiskomisjoni otsuse, selle sisu ning teatises viidatud dokumentide asukoha osas, selgitatud otsuse vaidlustamise korda. Kuna edutamistaotluse lahendamine on edutamiskomisjoni pädevuses, ei saa kirjas selgitatud asjaolusid hinnata komisjoni otsuse põhistustena. Seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste väidetele seoses eelpool viidatud kirja ja toimingutega. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille põhjal saab väita, et komisjoni otsuse aluseks olid ebaõiged andmed. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuse seoses ei tuvastanud kohus selliseid menetlus- või vorminõuete rikkumisi, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Komisjoni otsus on arusaadavalt motiveeritud, otsuse tegemist mõjutanud asjaolud on toodud edutamiskomisjoni protokollis. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad asjas kantud kohtukulud kaebaja kanda. Annika Vendik Kohtunik 7