) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingu lisa - E teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 22-26) p 5.13 kohaselt on viivise määraks oma kohustuse tasumisega viivitamisel 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tema keeldumine on õigustanud. Kohus ei loe vahi all viibimist viivise mittetasumist õigustavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjale esitatud viimase arve maksetähtaeg oli 13.12.2005.a., kostja vahistati aga 28.12.2005.a., seega pärast maksetähtaja saabumist. Sellest nähtuvalt oli kostjal piisavalt aega oma lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks ja õigeaegseks täitmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 2 Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.