lg-le 2 saab isik pöörduda kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Hagejad ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul hagejatele õiguse pöörduda kohtusse oma isa au ja väärikuse kaitseks. Hagejad märgivad üksnes, et õiendi avaldamisega valitsuse kodulehel on Eesti Vabariik rikkunud hagejate õigust oma isa mälestuse austamisele, kuid ei selgita, kuidas on nimetatud õigus käsitletav „isikliku“ õigusena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 ning § 1047 tähenduses. Kostjad on seisukohal, et „õigus isa mälestuse austamisele“ ei kujuta endast nimetatud paragrahvides sätestatud isiklikku õigust. 21.09.2007.a. esitasid hagejad enda arvamuse kostjate seisukoha kohta. Hagejad on seisukohal, et 22.09.1944.a. langenud kapten I.S ei saa ise antud avaldusega kohtusse pöörduda. Isiku surma puhul pärivad tema lähisugulased surnu varalised ja mittevaralised õigused ning sellega seotud õigused ning kohustused. Hagejad leiavad, et antud juhul kostjate levitatud andmed selle kohta, et avaldajate isa sooritas kriminaalkuriteo ja oli selle eest hukatud, puudutab otseselt avaldajate seadusega kaitstud huve ja õigusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hageja ja kostjate seletustega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hagejatel ei ole õigust või huvi, mille kaitseks nad hagi on esitanud. Vastavalt kohtule esitatud sünnitunnistusele (tl 7) on hagejate isaks I.M.S . Kohus on seisukohal, et hagejatel puudub õigus pöörduda kohtusse oma isa - I.M. S au ja väärikuse kaitseks. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Sellest tulenevalt ei saa teised isikud peale kannatanu nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sellel alusel hagejate õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik.
lg 2 kohaselt kui isik pöördub kohtusse teise isiku õiguse või huvi kaitseks, menetleb kohus seda vaid seaduses ette nähtud juhul. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hagejad ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul hagejatele õiguse pöörduda kohtusse oma isa au ja väärikuse kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiga ei ole võimalik hagejatel taotletud eesmärki saavutada.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohus leiab, et hagi ei saa
lg 2 p 1 ja 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, on otstarbekas see hagi jätta läbi vaatamata. Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus jätta sellise hagi läbi vaatamata
Menetluskulude jaotus Tulenevalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Asja läbivaatamata jätmisel tuleb juhinduda menetluskulude jaotamisel
lg 1, mille kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 2 määruses.
lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.