kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
kohaselt vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: hageja ja OÜ B (pankrotis) vahel on 12.08.2003.a sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr 1537, hageja ja kostja I vahel on 26.08.2003.a sõlmitud käendusleping, hageja ja kostja II vahel on 17.06.2004.a sõlmitud käendusleping. Hageja ja kostja I vaidlevad järgmises: kas kostja peab tasuma hagejale võlgnevuse ja viivised. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et vastavalt hageja ja OÜ B (pankrotis) 12.08.2003.a krediiditingimustega müügilepingule nr 1537 esitas hageja OÜ-le B (pankrotis) arvesaatelehed nr 2040442261, 12.07.2004.a, nr 2040443019, 12.07.2004.a, nr 204044661, 13.07.2004.a, nr 2040444941, 13.07.2004.a, nr 2040445071, 13.07.2004.a, nr 2040445446, 13.07.2004.a, nr 2040444936, 13.07.2004.a, nr 2040447424, 14.07.2004.a, nr 2040448746, 14.07.2004.a, nr 2040451580, 15.07.2004.a, nr 2040451412, 15.07.2004.a, nr 2040451365, 15.07.2004.a, nr 2040462670, 19.07.2004.a, nr 2040462460, 19.07.2004.a, nr 2040466947, 20.07.2004.a, nr 2040466837, 20.07.2004.a, nr 2040468267, 21.07.2004.a, nr 2040471690, 22.07.2004.a, nr 2040474074, 23.07.2004.a, nr 2040481055, 26.07.2004.a, nr 2040484744, 27.07.2004.a, nr 2040485216, 27.07.2004.a, nr 2040488432, 28.07.2004.a, nr 2040507088, 04.08.2004.a, nr 2040506486, 04.08.2004.a, nr 2040509938, 05.08.2004.a, nr 2040509057, 05.08.2004.a, nr 2040511849, mille kohaselt hageja müüs OÜ-le B (pankrotis) kaupa 64 346.83 krooni eest. Alates 01.07.2004.a kuni 31.12.2004.a oli OÜ B (pankrotis) tegevdirektori SK volikirja alusel õigus hageja juurest kaupa vastu võtta AA, JJ, S K , M K , O Z , M V ja A P . Kohus ei nõustu siin kohal kostjaga I selles, et OÜ B (pankrotis) ei ole nimetatud arvete alusel kaupa saanud, kuna 31.01.2005.a OÜ B (pankrotis) faksist hagejale nähtub, et OÜ B (pankrotis) kinnitab saldoteatises, et võlg hageja ees on 60 403.01 krooni, mitte 64 346.83 krooni, kuna OÜ-l B (pankrotis) puuduvad arved nr 2040466947, nr 2040485744, nr 204507088. Samal päeval saatis hageja puuduolevad arved OÜ-le B 3 (pankrotis). Kuna arved jõudsid OÜ-ni B (pankrotis), siis puudub kohtul alus arvata ning kostja I ei ole tõendanud vastuväidet, et OÜ B (pankrotis) töötajad võtsid hagejalt kauba arve-saatelehe alusel küll vastu, kuid jätsid selle üle andmata edastades OÜ-le B (pankrotis) ainult arve-saatelehed. Et OÜ B (pankrotis) on kauba saanud kinnitab ka asjaolu, et samast perioodist on kauba vastuvõtnud MVja OÜ B (pankrotis) on tasunud arved (nr 2040413773, 02.07.2004.a, nr 2040421535, 05.07.2004.a - tasutud 19.07.2004.a; nr 2040388056, nr 2040393543 - tasutud 20.07.2004.a; nr 2040407969 – tasutud 27.07.2004.a). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et SK oli OÜ B (pankrotis) töötaja. 23.01.2008.a kohtuistungil vähendas hageja nõuet, kuna kostjad on osa nõudest tasunud ning palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 29 246.83 krooni ja viivis summas 29 246.83 krooni. Võla ja viivise arvestuskäigule ei ole kostjad vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuses 29 246.83 krooni ja viivisvõlgnevuses 29 246.83 krooni. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 23.01.2008.a toimunud kohtuistungil taotles hageja otsuse täitmist kostja II suhtes 31.05.2008.a., millega kostja II nõustus. Tulenevalt eelnenust määrab kohus otsuse täitmise tähtajaks kostja II suhtes 31.05.2008.a. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hagi rahuldamise korral, jätta kohtukulud kostjate kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja tasus 23.03.2005.a riigilõivu 5250.00 krooni. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 5250.00 krooni. Hageja tasus õigusabi eest 12 000.00 krooni. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kulu õigusabi eest, kuid mitte rohkem kui 5% hagi rahuldatud osast, mis kohtu hinnangul on 2924.68 krooni. Kostjatelt kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele proportsionaalselt, s.o ½ osas kummaltki kostjalt. Kohtunik: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.