§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud pojale kuus kokku 6 350 krooni ning hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis summas 3 175 krooni tagasiulatuvalt 1 aasta enne käesoleva hagi esitamist kohtule, seega alates 05.02.2007.a. kuni poja täisealisuseni. Kohtu arvates on hageja poolt hagis pojale ühes kuus kantavate kulutuste arvestus mõistlik, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on peagi 17-aastaseks saava noormehega, kelle vajadused on oluliselt suuremad kui väikelastel ning huvialadki(motoroller) seotud samuti oluliste väljaminekutega. Lapsed üldteadaolevalt vajavad kasvamiseks ja arenguks mitmekesist toitu, rõivaid ja jalatseid ning samuti õpinguteks koolitarbeid. Igati vajalik on arendada nende kehalisi võimeid neile võimaluste loomise teel sportimiseks jms. Seda kõike peavad oma lapsele kindlustama nende vanemad ning seejuures pole oluline, kas nad elavad koos lastega või mitte. Kostja vastuväidete kohaselt hagile elab nende alaealine poeg A koos temaga ning hageja poolt elatise hagi esitamine kohtule kostja vastu on tema arvates pahatahtlik. Kostja on esitanud kohtule ka avalduse poja elukoha määramiseks tema elukohana ning palub kohtul hageja esitatud elatise hagis menetlus seniks peatada. Kohus leiab, et Harju Maakohtu otsusega 18.03.2005.a. tsiviilasjas nr. 2/1-1301/04/05 lahutati poolte abielu ning nende alaealise poja AB`i elukohaks määras kohus tema ema TB elukoha. TB elukohaks oli kohtuotsuse tegemise ajal XXX. Kohus kuulas asjas vastavalt hageja taotlusele tunnistajana ära AB`i, kes oma vande all antud ütlustes kinnitas kohtule, et tema elukoht on peale vanemate abielu lahutamist olnud tema ema elukoht. AB soovib ka edaspidi elada koos emaga, kellega tal on lähedasemad suhted kui isaga. Tunnistaja AB kinnitas oma ütlustes kohtule, et ta pole oma isa külastanud 2 kuud. Emale isa tunnistaja ütluste kohaselt raha ei ole andnud, aga temale annab väiksemaid rahasummasid, kui viimane talt raha küsib. Tunnistaja AB soovis kohtule anda ütlusi oma vanemate juuresolekuta ning kohus pidas seda võimalikuks ning ka tema vanemad ei vaielnud sellele vastu ning lahkusid kohtusaalist vastavalt kohtu ettepanekule.
§-i 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning samas lg. 2 sätte kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadusest. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud õiguslikul alusel, sest asjas on veenvat tõendamist leidnud asjaolu, et poolte alaealine laps elab peale poolte abielu lahutamist koos hagejaga ning kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on vanemana oma alaealise lapse ülalpidamiseks maksnud vabatahtlikult elatist. Kostja ei ole asjas vaidlustanud hageja poolt nõutava elatisesumma suurust ega ka hageja poolt hagis märgitud lapsele tehtavaid kulutusi.
1 kohaselt kui isik ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg. 2 sätestatu kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
6 nimetatud asjaolusid. Kostja sellistele asjaoludele oma kirjalikes vastuväidetes ega ka kohtuistungil osundanud ei ole, seega on kohtu arvates võimalik rahuldada hageja nõue kostja vastu tagasiulatuvalt alates 05.02.2007.a. ning kostjalt tuleb välja mõista alates 05.02.2007.a. elatis summas 3 175 krooni kuni poeg A täisealisuseni. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna ning välja mõista antud summa kostjalt riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud ning TsMS §-dest 129 lg. 1 ja 179 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.