← Eesti

2-07-51483/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. juunil 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-51483 Tsiviilasi KM(endise perekonanimega V ) hagi JVi vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KM(i.k. XXX, elukoht XXX; Hageja esindaja advokaat Mare Lust, XXX; Kostja: JV (i.k XXX, elukoht XXX; Kostja esindaja Indrek Kukk, XXX Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.2008.a. RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista JVilt elatusraha poegade FV, sünd. XXX.a., ja JV, sünd. XXXa., ülalpidamiseks KM kasuks 6050.- (kuus tuhat viiskümmend) krooni kuus alates 15.11.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt enne hagi esitamist kuni XXX.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 3025.- (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni kuus kuni XXX.a., s.o. kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta KM kohtuväliseks menetluskuluks olev esindaja kulu 80 % ulatuses JVi kanda ja 20 % ulatuses KM enda kanda. Jätta JVi kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu 80 % ulatuses tema enda kanda ja 20 % ulatuses KM kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotamise alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
  4. Poolte abielust on sündinud pojad F V XXX.a. ja J V XXXa.
  5. Poolte abielulised suhted lõppesid oktoobris 2007.a., nende abielu lahutati elukohaks jäi ema elukoht. Laste Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
  6. 21.11.2007.a. esitas KM maksekäsu kiirmenetluses kohtusse avalduse, milles ta palus kostjalt välja mõista elatise kummagi lapse ülalpidamiseks summas 3000.- krooni tagasiulatuvalt alates 27.11.2007.a. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusele vastuväite edastas kohtunikuabi avalduse kohtule hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
  7. 20.03.20008.a. esitatud hagiavalduses märgib hageja, et kostja ei maksa lastele elatist regulaarselt ning kui maksab siis ebapiisavalt, millest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista elatise 7594.- krooni kahe lapse ülalpidamiseks koos tulumaksuga, s.o. kummalegi lapsele 3000.- krooni + tulumaks 794.- krooni. Hagiavalduses palub hageja elatise välja mõista alates
  8. oktoobrist 2007.a.
  9. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosnevad FV ülalpidamiskulud kuus järgmistest kuluartiklitest: eluasemekulud 600.- krooni toiduraha 2200.- krooni sidekulud 100.- krooni tervishoiukulud 200.- krooni hügieenitarvete kulud 100.- krooni koolikohustuse täitmisega seotud kulud 500.- krooni kulud riietele ja jalanõudele 1000.- krooni muud püsikulutused 400.- krooni meelelahutus 400.- krooni sporditarvete ostmise kulud 300.- krooni Kõik kokku 6000.- krooni JV ülalpidamiskulud koosnevad Eluasemekuludest 600.- krooni Toidurahast 2200.- krooni Lk 2

(6)Kulutustest tervishoiule 100.- krooni hügieenitarvetele 100.- krooni riietele ja jalanõudele 1000.- krooni muudest püsikulutustest 870.- krooni (lasteaiamaks) kulutustest meelelahutusele 200.- krooni ja sporditarvetele 200.- krooni Kõik kokku 5270.- krooni
  1. Hageja väidetel on tema töötasu suuruseks kuus ligikaudu 10.077.- krooni.
  2. Kostja palga suurus ulatub hageja väidetel üle 20.000.- krooni, kuid hageja on seisukohal, et laste ülalpidamiskulud peaksid vanemad kandma võrdselt.
  3. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielulahutuse tunnistuse, laste sünnitunnistused, oma palgatõendi, 2007.a. tuludeklaratsiooni koopia, oma pangakonto väljavõtte perioodil 21.11.2007.a. kuni 27.05.2008.a., tõendi L Lasteaiast JV lasteaiamaksu suuruse kohta, MTÜ T J tõendi FV osalemisest judotreeningutel, KÜ M 2008.a. aprillikuu arve ning ostutšekid kauplustest. Kostja vastuväited ja põhjendused
  4. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 26.10.2007.a., sest ta on väidetavalt tasunud alates 2007.a. oktoobrist, mil pooltevahelised suhted lõppesid, korteri Sõpruse pst 222-23 kommunaalteenuste arveid ja laenumakseid ning vastavalt võimalustele andnud K M ka laste ülalpidamiseks elatusraha. Lisaks sellele on kostja oma väidetel ostnud lastele ka riideid.
  5. Kostja on seisukohal, et tema varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist hagetavas summas, kuna on sõjaväelane, kes saab astmepalka mille suuruseks on netos 9.928.- krooni.
  6. Kostja vaidlustab osaliselt laste ülalpidamiskulusid ja leiab, et F ülalpidamiseks on piisav kulutada 3.400 krooni kuus ja J ülalpidamiseks 2.870 krooni. Kostja leiab, et tema ei pea kinni maksma hageja eluasemelaenu, mis on hageja poolt märgitud laste eluaseme kuludena summas 2 x 600 krooni. Ka hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused laste riiete ja jalanõude ostmiseks on ebamõistlikult kõrged. 300.- krooni kuus kummalegi lapsele nimetatud kuluartikliks oleks kostja arvates piisav. Kostja on seisukohal, et laste toidule tehtavad hageja poolt märgitud kulutused 2 x 2200 krooni on ülepaisutatud, piisav on kulutada kummalegi lapsele 1100.- krooni kuus.
  7. . Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma palgatõendi Staabist, perioodi oktoober 2007 – märts 2008.a. kohta, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast ajavahemiku 27.10.2007.a. kuni 13.02.2008.a. ning 01.01.2008 – 08.06.2008.a. kohta. Kohtuotsuse põhjendused
  8. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei Lk 3
(6)täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  1. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud nagu ta väidab või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta laste ülalpidamisel osalenud piisaval määral ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt poolte alaealiste laste ja poolte endises elukohas kommunaalteenuste maksmine ning ka abielu ajal võetud ühiste laenukohustuste kandmine ei tähenda kostja poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmist nagu ta ekslikult leiab. Poolte varalised suhted ei puutu poolte ühiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisse ning neid ei ole võimalik üksteisega tasaarveldada. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud laste ülalpidamiseks hagejale elatist 26.11.2007.a. - 1000.- krooni, 15.05.2008.a. – 1000.- krooni, 30.05.2008 – 1000.- krooni ja 06.06.2008 – 3600.- krooni, millest teeb kohus järelduse, et kostja on andnud hagejale laste ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, millest tulenevalt on hagi kostjalt poolte alaealiste laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
  2. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus käsitleb käesolevas punktis vaid kostja poolt vaidlustatud kulutusi, sest vaidlustamata kulutused loetakse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Kõigepealt vaidlustab kostja laste eluasemekulud, mille suuruseks märgib hageja kummalegi lapsele 600.- krooni. Kohus ei nõustu kostjaga nagu sisalduks laste eluasemekulus laenumakse suurus hageja poolt soetatud korteriomandi eest. Selline kostja väide on paljasõnaline ja meelevaldne. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on laste eluasemega seotud kulude hulka arvestada kulutused veele, prügiveole, küttele ja elektrile, s.o. kulud milliste suurus sõltub sellest kui palju on elamus tarbijaid. Kuna hageja on esitanud kohtule tõendi, et hageja ja poolte alaealiste laste elukohas oli kommunaalmaksete suurus 2008.a. aprillikuus 1546,68 krooni ja korteris elab 3 inimest, on kohtu arvates põhjendatud arvestada laste eluasemekuluks kummalegi lapsele kuus 500.- krooni. Järgmisena peab kostja ülepaisutatuteks laste kulutusi toidule, mis hageja väidetel on kummalegi lapsele 2200.- krooni. Nimetatud kulusid soovis hageja tõendada ostutšekkidega kauplustest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väidetav kulu lastele toidu ostmiseks kuus kokku summas 4400.- krooni ei ole ülepaisutatud nagu leiab kostja, vaid on põhjendatud, arvestades elatustaset Eesti Vabariigis, pidevalt kasvavaid esmaste toidukaupade hindu ning ka seda, et lapsed vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu, sealhulgas puuvilju, maiustusi, mahla, jmt. Kostja väide nagu piisaks toidu ostmiseks kummalegi lapsele 1100.- kroonist kuus on paljasõnaline. Lk 4
(6)Hageja poolt hagiavalduses märgitud igakuised kulutusi laste riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1000.- krooni kuus lapse kohta, peab kohus ülepaisutatuks ja leiab, et nimetatud kuluartikliks on piisav kulutada kuus kummalegi lapsele kuus 500.- krooni. Eeltoodu alusel on põhjendatud FV ülalpidamiskuluks kuus 5200.- krooni ja JV ülalpidamiskuluks kuus 4670.- krooni. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealiste laste ülalpidamiseks võrdses suuruses ning palub elatise väljamõistmisel lähtuda ka vanemate võrdsest kohustusest lapsi ülal pidada, tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks summas 2500.- krooni kuus, millele lisandub tulumaks, sest füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule. Seega jääb kummagi lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruseks 3025.- krooni 16.Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  1. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
  2. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses olev kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on maksnud laste ülalpidamiseks raha hageja pangakontole neljal korral alates 2007.a. oktoobrikuust, mil hageja elatise maksmist kostjalt nõuab, s.o. 26.11.2007.a. - 1000.- krooni, 15.05.2008.a. – 1000.- krooni, 30.05.2008 – 1000.- krooni ja 06.06.2008 – 3600.- krooni, mis tähendab, et elatist on makstud nii ebaregulaarselt kui ka ebapiisavalt, on kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi esitamist PkS § 70 lg 2 alusel ka põhjendatud. Kohus on aga seisukohal, et kostja poolt makstud elatis 5600.- krooni kuulub tasaarvestamisele elatise võlaga enne hagi esitamist, millest tulenevalt mõistab kohus elatise kostjalt hageja kasuks välja alates
  3. novembrist 2007.aastast, arvestades makstud elatise 5600.- krooni tasa elatisega perioodi 26.10.2007.a. kuni 14.11.2007.a. eest. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. ligikaudu 80 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 80% ulatuses kostja kanda, 20 % ulatuses jääb hageja esindaja kulu hageja enda kanda. Kostja esindaja kulu jääb 80 % ulatuses kostja enda kanda ja 20 % ulatuses hageja kanda. . Lk 5
(6)Kohtunik: Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.