ga (JS).
järgi on seaduse eesmärgiks tervise- ja keskkonnaohutu jäätmekäitluse saavutamine. Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetmed ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Osundatust tuleneb, et
ga reguleeritud õigussuhetes esineb avalik iseloom. Jäätmekäitlusega seotud suhtes peavad suhteosalised lisaks omavahelistele huvidele ja õigustele arvestama ka avaliku huviga. 3
2 järgi korraldab omal haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo kohalik omavalitsusüksus. Jäätmeveo ettevõtja valitakse konkursi korras. Jäätmeliigid, millele korraldatakse jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär, samuti jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega (§ 66 lg. 4).
alusel lasub kohalikul omavalitsusüksusel jäätmehoolduseeskirja kehtestamise kohustus. Tallinna Linnavolikogu 8.märtsi 2007 määrusega nr. 6 on kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mis on Tallinna haldusterritooriumil kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§-st 9 ja 28 tuleneb hageja (jäätmevaldaja) kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole sõlminud jäätmeveo lepingut. Hageja väidab, et kostja ei ole nõustunud arvestama hageja huvidega lepingu sõlmimisel. Kostja väidab, et saab lepingu sõlmimisel lähtuda seadusest ja haldusaktist tulenevatest tingimustest. Hageja nõuab kostjalt õigusaktidega vastuolus olevas tingimuses kokku leppimist. Kohus leiab, et hageja nõue jäätmekäitluslepingus konteineri tühjendamise sageduse määramises hageja soovitud tingimustel, ei ole põhjendatud. Õige on kostja seisukoht selles, et lepingu sõlmimisel on pooled seotud õigusaktides määratud tingimustega ning saavad kokku leppida üksnes lubatud valikute piirides. Jäätmekäitluslepingu sõlmimisel on lepinguvabadus piiratud avaliku korra ja keskkonnakaitse vajadusega. Õige ei ole hageja väide selles, et seadusest ei tulene nõuet konteineri tühjendamissagedusele.
2 p. 2 järgi tuleb kohalikul omavalitsusüksusel jäätmehoolduseeskirjas muu hulgas sätestada jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Tulenevalt haldusakti seadusega determineeritusest on kohalikul omavalitsusüksusel õigus kehtestada jäätmehoolduseeskirjas äraveo tingimus sagedamini, kuid mitte harvemini kui üks kord kuu jooksul. Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-s 11 lg. 3 on kehtestatud segunenud olmejäätmete mahutite tühjendamise sagedused. Eeskirjas on ette nähtud, et 240 liitriseid mahuteid on lubatud tühjendada üks kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. Kohus rõhutab, et kostjal puudub õigus hagejaga jäätmekäitluslepingu sõlmimisel seadusest ja haldusaktist tulenevatest kohustuslikest tingimustest kõrvale kalduda. Jäätmeseadus ja Tallinna jäätmehoolduseeskiri on üldkohustusliku iseloomuga, millest kõrvale kalduv kokkulepe ei ole lubatud. Võlaõigusseaduses §-st 5 tulenev dispositiivsuse põhimõte ei laiene
ga reguleeritud suhetele.
1 ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg. 5 järgi loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeveo korraldamise tingimuste kohta tehtud valla või linna volikogu määruse jõustumisest. Liitumise ajaks loetakse määruse jõustumisest hilisemat aega. Tallinna Linnavolikogu 9.detsembri 2004 määrusega nr. 51 on kehtestatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord, millega reguleeriti
§-s 66 lg. 4 ettenähtu. Määrus kehtis kuni Tallinna Linnavolikogu 1.novembri 2007 määrusega nr. 34 kehtestatud Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra jõustumiseni. Seega on Tallinna haldusaktidega loodud eeldused korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemises. Hageja suhtes jõustusid liitunuks lugemise eeldused hageja kinnistu piirkonnas jäätmeveo korraldatuks lugemisest, s.o. 4 24.jaanuari 2007 korralduse nr. 101-k alusel vedajaga lepingu sõlmimisest teenuse osutamise kohustusega alates 1.juunist 2007.
4 järgi on erandkorras jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise õigus kohalikul omavalitsusüksusel. Tarbijakaitseameti 12.oktoobri 2007 kirjaga 6-1/6037-3 (tl. 7) on tõendatud, et hageja on väljendatud seisukohta, milles ta soovib jääda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Tallinna Keskkonnaameti 14.novembri 2007 kirjaga 6.25.1/2857 (tl. 8) ja Haabersti Linnaosa Valitsuse 10.jaanuari 2008 kirjaga 1-14/07/190-4 (tl. 9) ja kostja 22.juuni 2007 ning 3.märtsi 2008 kirjadega nr. 94 ja 08/72 on tõendatud, et hagejale on selgitatud prügiveolepingu sõlmimisel tingimuste määramise õiguslikke aluseid ning poolte valiku võimaluste piiratust. Hageja seletas kohtus, et tema taotlust mitteliitunuks lugemises ei rahuldatud; hageja ei ole vastavat haldusakti/toimingut vaidlustanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puudub õigus lugeda hagejat korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmehoolduseeskirja § 12 lg. 7 järgi on korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevaldaja kohustatud andma olmejäätmeid üle vastavalt jäätmehoolduseeskirjas ja Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korras sätestatud tingimustele. Tallinna Linnavalitsuse 24.jaanuari 2007 korraldusega nr. 101-k on kiidetud heaks korraldatud jäätmeveo lepingu tingimused, mis on koos vastavate haldusaktidega siduvad korraldatud jäätmeveo subjektidele, s.h. hagejale. Kostja on hagejale arvete esitamisel lähtunud teenuse osutamise arvestuslikust kalkulatsioonist, Tallinna Keskkonnaameti 21.detsembri 2006 käskkirjaga nr. 1-1/272 alates 1.juunist 2007 kinnitatud teenuste hinnakirjast ja jäätmeveo rakendamise korra vastavatest sätetest. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostjal ei ole hageja kinnistuga seonduvalt tekkinud mingeid kulutusi. Kostja on teenuse hinna kalkuleerimisel lähtunud piirkonnas asuvate objektide hulgast, läbisõidu kilomeetritest ja tühjenduste koguhulgast. Seega on hageja kinnistu kuulumine teeninduspiirkonda mõjutanud ühele teenindatavale objektile kalkuleeritud hinda. Teenindatavate objektide lisandumine või nende hulga vähendamine mõjutab hinna kujunemist. Kostja on hinna kalkuleerimisel õigesti arvestanud kõigi korraldatud jäätmeveopiirkonda jäävate objektidega. AS C teekonnalehtedega 41557, 41987, 42423, 42857, 43769, 44215, 44658 ja 45101 (tl. 43-60) on tõendatud, et ajavahemikus 2007 juulist kuni 2008 veebruarini ei olnud aadressil Kakumäe tee 225 olmejäätmeid. AS C on esitanud hagejale tühisõiduarved 262027, 276292, 288985, 302088, 315161, 328183, 342019 ja 355810 (tl. 61-69) kogusummas 594.90 (9 x 66.10) krooni. Arvetes 288985 ja 342019 sisaldub ka võlateate saatmise tasu 118.00 (2x59) krooni. Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra § 2 p. 10 järgi on tühisõiduks vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule sõitmine eesmärgiga osutada jäätmeveo teenus, kui mille käigus jäätmevaldaja jäätmehoolduseeskirjas nõuetest lahkneva käitumise tõttu olmejäätmete vedamist ei olnud võimalik teostada. Jäätmevaldaja on kohustatud omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirjade nõuetele. Jäätmemahuti tuleb paigaldada kinnistule, kus jäätmed tekivad kõva kattega alusele, millele on piisava kandevõimega tasane ligipääsutee (JHE § 5 p. 8, § 17 lg. 1 ja lg. 6). Tallinna jäätmevaldajate registris on hageja kinnistu registreeritud kahe aadressi järgi, s.o. Kakumäe tee 225/Kruusaranna tee 16. Kostja on jäätmeveol lähtunud aadressist Kakumäe tee 225, millisele aadressile on kostja ka saatnud hagejale arved. Hageja ei ole esile 5 toonud ega tõendanud, et oleks teatanud kostjale konteineri asukohaks Kruusaranna tee 16. Kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et jäätmemahuti ei asu Kakumäe tee 225 kinnistu ligipääsu tee piirkonnas kõval alusel. Kinnistu väravate ja sissesõidutee katete ning hoone paiknemise järgi on kostja põhjendatult hinnanud, et kinnistu teenindamine toimub Kakumäe tee 225 aadressilt. Kohus osundab, et hageja on nii hagiavalduses kui ka erinevate haldusorganitega ning kostjaga peetud kirjavahetuses näidanud enese aadressiks Kakumäe tee 225. Seega ei olnud kostjal alust eeldada, et jäätmemahuti asukoht asub Kruusaranna tee värava lähedal. Sellekohase soovi saanuks hageja kostjale edastada jäätmekäitluslepingu sõlmimisel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja on õigesti esitanud hagejale arveid. Maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohtul puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. menetluskulud Hageja on 9.aprilli 2008 maksekorraldusega nr. 241 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 436; 438; 439; 441-442 ja JS §-st 1; 66 lg. 2 ja 4; 69 lg. 1 ja 4; 71 ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-st 5 p. 8; 11 lg. 3; 12 lg. 5 ja 7; 17 lg. 1 ja 6 ning Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra §-st 2 p. 10 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata EL’i hagi ASC vastu prügiveolepingu määramises ja arve mittemaksmise õiguse tunnustamises. sõlmimisel tingimuse Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.