) 449 lg 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selle asjaolu üle, et pooled sõlmisid 01.10.1998. a. laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 25 951,25 Saksa marka e. 207 610 krooni ja millega kostja kohustus nimetatud rahasumma tagastama 01.01.2000.a. Käesoleva aegumise kohaldamise taotluse õigeks lahendamiseks tuleb leida vastus küsimusele, kas kostja poolt oma lepingulise kohustuse rikkumine oli tahtlik või mitte.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja peab tõendama, et kostja on oma kohustust rikkunud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et hageja seda teinud ei ole. Hageja teoreetiline käsitlus selle üle, milles seisneb kaudne tahtlus, ei ole käsitletav tõendina. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt ainuüksi lepingu ja sellest tuleneva kohustuse objektiivne olemasolu ei kvalifitseeri veel kostja kohustuse täitmata jätmist tahtlikuks teoks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures ei tunta tsiviilõiguses kaudse tahtluse mõistet, nagu seda on ekslikult kirjeldanud hageja. Kohus on seisukoha, et hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et kostjal oli soov saavutada kas laenulepingu sõlmimisel või selle täitmisel õigusvastast tagajärge. Seetõttu ei nõustu kohus hageja seisukohaga selle kohta, et käesolevas tsiviilasjas kuulub hageja nõude aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4 sätestatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus kohaldab seetõttu hageja nõudele TsÜS § 146 lg 1 täheldatud lepingust tulenevat üldist nõude aegumise tähtaega, milleks on kolm aastat. TsÜS (kuni 01.07.2002.a. kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Alates 01.07.2002.a. kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Lähtudes eeltoodust aegus hageja nõue kostja vastu 01.07.2005.a. Hagi on kohtule esitatud 13.09.2007.a. 3 Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses aegumise katkemine ja peatumine kohaldamiseks. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.