) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on müügi- ja asjaõiguslepinguga (t lk 4) leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud leping korteriomandi ostmise kohta. Samuti see, et vaidlusalune korteriomand pidi ostjale üle antama hiljemalt 30.06.2006.a. ning kui selleks kuupäevaks ei ole otsest valdus üle antud, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Korteriomandi otsene valdus anti üle hagejale 16.10.2006.a. Seda asjaolu tõendab korteriomandi ülevaatusakt (t lk 19), millele on allakirjutanud nii hageja kui ka kostja. Korteriomandi ülevaatusakti lisa 1 (t lk 20) kohaselt pidid vaegtööd olema tehtud hiljemalt 25.10.2006.a.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma, lg 3 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudele, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.
lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku ajal jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on oma vastuses tuginenud asjaolule, et hageja ei teavitanud kostjat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul ning seega on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.
lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades seda, et kostja oli korteriomandi müüjaks ning hageja ostjaks, oli kostja teadlik asjaolust, et korter peab valmima 30.06.2006.a. ning seda, et kui korter õigeaegselt ei valmi, on ostjal õigus nõuda leppetrahvi. Kuna korter võeti vastu 16. 10.2006.a., selgus just siis lõplik leppetrahvi summa. 29.01.2007.a. esitas hageja kostjale pretensiooni (t lk 23), kus nõuab leppetrahvi summas 41 302,90 krooni tasumist. Seega esita hageja leppetrahvi nõudmise teate 3 kuud peale otsese valduse saamist korteriomandi üle. 01.02.2007.a. on kostja sellele pretensioonile vastanud (t lk 25-26). Kohtusse esitas hageja hagi 08.03.2007.a., s.o umbes 1,5 kuud peale pretensioonile vastuse saamist. Võib spekuleerida selle üle, kas 4,5 kuud on mõistlik aeg või mitte. Kohus asub seisukohale, et kui hagi oleks esitatud kuus kuud või hiljem ning vahepeal ei oleks esitatud pretensioone vms nõudeid, ei saaks rääkida mõistliku aja olemasolust. Seega on antud juhul järgitud mõistliku aja piire. Arvestada tuleb sellega, et pooled olid lepingus kokku leppinud leppetrahvis ning ei saanud kostjale tulla üllatuseks, kui hageja nõudis leppetrahvi tasumist. Samuti on hageja vahepeal esitanud kostjale pretensiooni. Seega ei ole kostja väide selle kohta, et hageja on kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse, kuna pole oma nõuet esitanud mõistliku aja jooksul, õige. Kuna
lg 1 kohaselt tuleb arvestada asjaoluga mida heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks ning arvestades käesoleval ajal valitsevat olukorda kinnisvaraturul, võib asuda seisukohale, et mõistlik inimene oleks esitanud leppetrahvi nõude peale asja valduse kättesaamist nagu seda antud juhul ka tehtud on. Enne valduse kättesaamist ei ole võimalik kindlaks teha, mis ajaks saadakse vaegtöödega valmis. Arvestada tuleb ka sellega, et ka vaegtööd ei pruugi õigeaegselt valmida. Seega on võimatu ette ennustada, mis perioodi eest leppetrahvi nõuda ning antud juhul 4,5 kuu jooksul hagi esitamist kohtusse tuleb lugeda mõistlik tähtaeg järgituks. Kostja väide selle kohta, et kostja ja ehitaja vahel on sõlmitud töölepingu muudatus nr 4 (t lk 39), mille kohaselt puuduvad pooltel kokkuleppe allkirjastamise ajahetkest (s.o 20.12.2006) pretensioonid teineteise suhtes ja neid ka täiendavalt hiljem ei esitata, ei oma antud juhul tähtsust. Seda eelkõige sellepärast, et kostja oli kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik asjaolust, et hageja võib esitada leppetrahvi nõude kostja vastu. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja KEOÜ hagi OÜ TI vastu kuulub rahuldamisele. Kostjal tuleb hagejale tasuda 41 302,90 krooni leppetrahvi korteriomandi mitteõigeaegse valmimise eest. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ TI kanda. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.