← Eesti

2-07-13216/3

Tsiviilasi nr.2-07-13216/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.juuni 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AB’i hagi IK’i vastu kinnistusraama

(Pe.S) § 29 lg. 2 järgi lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled avaldasid kohtus, et abielu jätkamine on võimatu. Seega on hagi abielu lahutamises põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohtu seisukoht ja põhjendused Poolte vahel on vaidlus XXX asuva korteriomandi saatuse üle.

§ 14järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

Poolte abielu on sõlmitud 1983 aastal; pooled ei ole väitnud, et abielulised suhted oleksid lõppenud enne 1997 aastat. Ostu-müügi lepinguga (tl. 42) on tõendatud, et Tallinnas, XXX asuv korter osteti 6.oktoobril 1995, mis on poolte abielusuhete kestvuse ajal. Abielu kestel soetatud vara on eelduslikult abikaasade ühisvara; ühisvara jagamisel määrab kohus kindlaks poolte osad ning vara saatuse. Hageja väidab, et abikaasade osad vara tuleb lugeda võrdseks. Kostja väidab, et abikaasade võrduses põhimõttest tuleb kõrvale kalduda, kuna vara on soetatud osaliselt lahusvara arvel. Kostja väidab, et tema osa varas on ca 85 %. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses 4 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Eluruumi hindamise aktiga (tl. 141) on tõendatud, et korter erastati vallasasjana 17 100 krooni eest. Vaidlust ei ole selles, et erastamislepingu sõlmis ning ostuhinna tasus müüjale kostja. Vara soetamisel on kasutatud erastamisväärtpabereid. I.K , A.B i ja I.T rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartidega (tl. 144-146, 133-134, 142-143) on tõendatud, et I.K kuulus RKO osak väärtusega 5 700 krooni. A.B andis temale kuulunud RKO osaku väärtusega 2 700 krooni üle I.K . I.T on andnud temale kuulunud RKO osaku väärtusega 8 400 krooni samuti üle I.K . 21.septembri 1995 erastamisväärtpaberi müügilepinguga nr. 7 on tõendatud, et kostja ostis erastamisväärtpabereid nominaalväärtusega 300 krooni AS-lt P K (tl. 130). Kostja väidab, et I.T kinkis RKO osaku temale; A.B väidab, et kostja vanaisa tegi kinke perekonnale.

§ 15

järgi on abikaasa lahusvara muu hulgas tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud vara. Kostja väited selles, et I.T on teinud kinke kostjale, on kooskõlas esitatud tõenditega. RKO osaku üleandmine I.T ’lt I. K’ile on tõendatud arvestuskaartidega. I.T RKO arvestuskaardil kajastub ülekanne I. K’ile. Pooled on hinnanud RKO osaku ülekandmise tehingut kinkelepinguna, mis on kohtule siduv TsMS § 436 lg. 4 tähenduses.

§-st 15 lg. 1 tuleneb eeldus, et abikaasal kinke teel saadud vara on lahusvara. I.T RKO arvestuskaardile on vara saajana märgitud I. K. Kinkija on lepingu dokumendis (RKO arvestuskaardil) kingisaajana nimetanud kostja. Hageja ei ole tõendanud, et I.T oleks avaldanud tahet teha kinge mõlema abikaasa kasuks. Eelneva alusel leiab kohus, et abikaasade RKO osakute maksumuse ja AS-lt Pindi Kinnisvara soetatud RKO osaku maksumuse (2 700 + 5 700 + 300 EVP krooni) arvel tuleb vara lugeda soetatuks ühisvara arvel, I.T lt saadud RKO maksumuse (8 400 EVP krooni) arvel tuleb vara lugeda soetatuks I. K’i lahusvara arvel.

§ 19lg.

2 p. 3 alusel võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda juhul kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus leiab, et lähtudes poolte panustamisest vallasvara soetamisse on I. K’i osa ühisvaras 74.57% (50.85% : 2 + 49.15%) ja A.B ’i osa 25.43% (50.85% : 2). Hageja väidab, et kostja on kinke teel saadu andnud ühisvarasse. Kostja hageja väidet omaks ei võta. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on abikaasad pärast vara soetamist panustanud ühisvarasse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud tahet anda kinke teel saadu ühisvarasse. Pooled sellekohase kokkuleppe olemasolu esile toonud ei ole. Poolte käitumisest sellist järeldust teha ei saa. Kostja on erastamislepingu ja hiljem vara kinnistamiseks vajalikud toimingud teinud oma nimelt hagejaga toimingutes kokku leppimata. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ilmutanud aastate kestel varaga seotud õiguste ja kohustuste vastu üles mingit huvi. Seega on pooled ka tegudega/tegevusetusega pikema aja vältel kinnitanud asjaolu, et neil puudusid vara saatuse suhtes mistahes kokkulepped.

§ 14lg.

2 järgi võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või 5 rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

§ 19lg.

2 p. 1 järgi arvestab kohus poolte osade määramisel abikaasa osalust ühisvara väärtuse suurendamisel. Hageja väidab, et on ühisvara maksumust tõstnud remonttööde tegemisega. Kostja väidab, et on tasunud erastamise ja maa kinnistamisega seotud kulutused ning kandnud hageja osavõtuta vara eest hoolt peale abielusuhete lõppemist. Pooled ei ole nende esile toodud kulutuste tegemist konkretiseerinud ja tõenditega kinnitanud. Kohus leiab, et poolte esile toodud kulutused ei mõjuta oluliselt vara väärtust ega omandi osade suhet. Hageja on remondi tegemise aja kohta andnud erinevaid seletusi. Hageja on väitnud, et tegi remonti 1995 (tl. 32) või 1998 (tl. 85, 115) aastal. Samas on hageja seletanud, et abielusuhted lõppesid 1997 (tl. 24), 1999 (tl. 28), 2000 (tl. 83) aastal. Kostja on samuti andnud abielusuhete lõppemise aja kohta erinevaid seletusi, väites, et abielusuhted lõppesid 1997 (tl. 28, 32, 50) või 2000 (tl. 23) aastal. Kohus leiab, et abielusuhete täpne lõppemise aeg ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust; remont on poolte seletuste järgi tehtud enne suhete lõppemist. Ühisvara jagamisel ja kompensatsiooni määramisel võtab kohus arvesse vara väärtuse vara jagamise aja seisuga. Korter on vallasvarana soetatud abielusuhete ajal

(1995), vara hilisem kinnistamine ei muuda seda iseenesest lahusvaraks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et vara kinnistamine oleks vara väärtust jagamise aja seisuga hinnates märkimisväärselt mõjutanud. Hageja ei ole tõendanud, et oleks teinud korteris remonttöid lahusvara arvel. Vara väärtuses ei oma käesoleval ajal tähendust, kas hageja esile toodud remonttööd tehti 1995 või 1997 aastal. Umbes kümme aastat tagasi, abielusuhete kestvuse ajal tehtud remonttöid hindab kohus mõlema abikaasa panuseks. Kohus leiab, et kostja väited pärast abielusuhete lõppemist lahusvara arvel vara hooldamise kohta on küll õiged, kuid ka selle arvel ei ole alust muuta poolte omandi suhet. Kostja poolt varale tehtud kulutused on tasakaalustatavad kostjale kuulunud kasutuseelisega. Ekspertiisiaktis nr. XXXväljendatud arvamuse kohaselt on kinnistu XXX harilik väärtus (kohalik keskmine müügihind) 28.aprilli 2008 seisuga 1 050 000 krooni (tl. 180-202). Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole korteris viimastel aastatel remonti tehtud, millele vaatamata oli korter suhteliselt heas korras. Korteri turuväärtust mõjutab peamiselt korteriomandi asukoht, müügi aeg ja müügipakkumuste hulk. Võrdluspakkumuste tabelist saab järeldada, et müügihinnale avaldab mõju värskelt ja mahukalt tehtud remont, mida pooled vaidlusaluse korteri puhul esile toonud ei ole. Pooled eksperdi arvamust ei vaidlustanud. Kohus leiab, et vara jagamise viisis tuleb lähtuda hageja nõudest. Hageja on esitanud nõude, milles palub vara jätta kostjale ning mõista hageja kasuks välja kompensatsioon enamsaadud ühisvara arvel. Pooled esitasid menetluse kestel ühisvara saatuse osas erinevaid seisukohti. Samas kinnitasid mõlemad pooled, et ei oma rahalisi vahendeid teisele poolele ühisvara maksumuse hüvitamiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule ei deponeerinud pooled teisele poolele makstavat kompensatsiooni kohtu deposiitarvele. Kohus leiab, et vara tuleb jätta kostjale. Arvestades kostja suuremat osa varas ning asjaolu, et kostja on Hansapanga laenukomitee otsusega tõendanud võimalust maksta hagejale kompensatsiooni (tl. 163) on kostjal võimalus kompenseerida hagejale ettenähtud hüvitis vara jagamisele võimalikult lähedasel ajal. Hageja ei ole tõendanud, et oleks võimeline maksma kostjale kompensatsiooni 782 985 krooni ulatuses. AS Sampo Pank teatest sellist järeldust teha ei saa (tl. 163). Hageja on menetluses ise esile toonud enda makseraskused (tl. 84, 116) ning esitanud seda väidet kinnitava tõendina pangakonto 6 väljavõtte ajavahemikust oktoober 2006 kuni september 2007 (tl. 28-106). Samas on AS Hansapank teinud kostjale positiivse laenuotsuse (tl. 161), mille järgi on kostjal võimalik saada laenu kuni 300 000 krooni, millega saab katta hageja osale vastava kompensatsiooni 267 015 krooni. Kohus ei arvesta vara saatuse määramisel poolte väidetega, mis on seotud eluruumi kasutamise vajadusega. Mõlemal poolel on võrdsed võimalused soetada või üürida turult oma maksevõimele vastav eluase. Kohus jätab tähelepanuta hageja elukoha deklareerimisega seotud väited ja tõendid, kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited ja tõendid, mis on esitatud nende nõuete tõendamiseks, millest on loobutud või milles on saavutatud kompromiss. menetluskulud Hageja on 3.aprilli 2007 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2000 krooni. Harju Maakohtu 5.aprilli 2007 määrusega on kohus määranud hagi hinnaks 1 090 000 krooni. Harju Maakohtu 28.mai 2007 määrusega on kohus selgitanud, et nõude rahuldamise korral on hageja saavutatava hüve väärtus 545 000 krooni, millele vastab riigilõiv 24 250 krooni, millest hageja tasumata osa on 22 500 krooni. Hageja, A.B on hagist loobunud; loobumine ei ole seotud kostja poolt nõude rahuldamisega. Seega tuleb jätta ½ riigilõivust, s.o. 12 125 krooni hageja kanda. Hagejal on õigus esitada taotlus ½ osas riigilõivu tagastamiseks. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi, mille kohus hindas vastuvõtmisel ühtseks nõudeks hagi hinna tähenduses (TsMS § 134 lg. 3). Kostja on 18.aprilli 2007 ja 2.mai 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 200 ja 800 krooni. Pooled on Harju Maakohtu 7.märtsi 2008 määruse täitmiseks tasunud avansina ekspertiisi läbiviimise eest kumbki 600 krooni. Ekspertiisitasu kogusummas 1 300 krooni on välja poolte avansi ja Eesti Vabariigi arvel välja makstud. Pooled ei ole esitanud kohtuväliste kulude nimekirju. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg. 1 järgi kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 230, 429, 430, 436, 438, 439, 440, 441442, 444 lg. 1,

§-st 14, 15, 19 lg. 2 p. 1 ja 3, 29 lg. 2 kohus o t s u s t a s: IK’i hagi abielu lahutamises rahuldada. Lahutada IK’i ja AB’i abielu, mis on sõlmitud XXX ja mille kohta on Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas koostatud abieluakt nr. XXX. AB’i hagi ühisvara jagamises rahuldada. Jätta Tallinnas, XXX asuv korteriomand (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna 7 jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX) IK’i omandiks. Mõista IK’ilt AB’i kasuks välja kompensatsioon enamsaadud ühisvara maksumuse katteks 267 015.00 (kakssada kuuskümmend seitse tuhat viisteist) krooni. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus AB’i hagis IK’i vastu Harju Maakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr. XXX ühisomanikuna sissekandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamises. Kinnitada poolte kompromiss järgnevas. AB maksab IK’ile J K’i (i.kXXX) ülalpidamiseks elatist 2 500.00 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 10.augustist 2006 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.