3-07-1306 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2007 Tallinn Haldusasja number 3-07-1306 Haldusasi E.L. ja P.K.i kaebused Keskk

§ 20

lg 1 p 6 kohaselt tuleb aruandes käsitleda kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide eeldatavat mõju inimese tervisele ja heaolule ning märgitakse, et stressitekitav on ainuüksi teadmine, et inimese kodu naabruses asub oluline ohuallikas. Kaebuse kohaselt on mitmed kohalikud elanikud avalikel aruteludel ning oma kirjalikes avaldustest otsesõnu väitnud, et tehase loomine tekitab neile stressi. Samuti märgitakse kaebuses, et stress on konkreetne objektiivne nähtus ning hirmust tulenev stress ei saa iseenesest olla vähem tõsiseltvõetav, kui otsestest füüsilistest faktoritest tulenev stress. Samas on ka hirmust tuleneva stressi algpõhjus ikkagi kõnealune kiirgustegevus, mille äralangemisel kaoks ka stress. Niivõrd tõsiste signaalide olemasolu korral on KMH aruanne, mis ei hinda stressi põhjustamist kavandatava tegevusega vastava uuringu kaudu, tõsiselt vastuolus KeHJS § 20 lg 1 p-ga

1. Kaebuses heidetakse ette, et KMH aruandes ei ole psühholoogilist stressi hinnatud, kuigi paljude isikute avaldustest nähtub stressi tekkimine ja elukvaliteedi langemine. Kaebuse esitajad ei nõustu KMH aruande järeldustega, et inimestes põhjustab stressi peamiselt teadmatus tehast puudutavate küsimuste osas. Kohalikud elanikud on sunnitud hirmus elama eelkõige asjaolu tõttu, et kiirgustehas, millega kaasnevaid riske 100 %-liselt ei ole võimalik maandada, ehitati keset asulat. Lisaks 2 leiavad kaebuse esitajad, et stressi vähendamise meetodina ei ole inimeste täiendav informeerimine ilmselt tulemuslik.
2. Kolmandaks leiavad kaebuse esitajad, et piisavalt pole uuritud kavandatava tegevuse mõju piirkonna kinnisvara hindandele. Kaebuse kohaselt on KMH aruandes kajastamist leidnud ekspertide hinnangud paljasõnalised ning oma järeldustes kahtlusi tekitavad. Kui avalikkuse suhtumine kiirgustehasesse on negatiivne, peaks väide, et tehase ümbruskonnas kinnisvarahinnad ei lange, kindlasti põhinema uuringule.
3. Neljandaks märgivad kaebuse esitajad, et keskkonnamõju hindamise käigus ei ole uuritud, kuidas mõjutab keskuse ümbruskonna elanikke ja nende vara steriliseerimisele viidava materjali transportimine keskusesse ja sealt ära. Kaebuse esitajad selgitavad, et KMH aruandes toodud kauba veo skeemil on märgitud, et käitiseni viiv tee on asfalttee ja vaid üliväikses ulatuses, kruusatee, mis on selgelt väär, kuna tegelikkuses on suur osa asfaltteena märgitud teest mustakattega tee, samuti on osaliselt keelatud sel teel sõita raskeveokitega, kusjuures kevadeti ja sügiseti on Alliku küla ja Paldiski mnt vaheline maanteelõik peaaegu läbitamatu. Samuti on ebapiisavalt uuritud võimalikke avariikolukordi, sh seoses terrorismiaktidega kiirgusallikate transpordil.
4. Viiendaks heidavad kaebuse esitajad KMH aruandele ette, et selles ei ole uuritud osooni tekkega seonduvat. Kaebuse kohaselt tekitab osoon üldiselt teadaolevalt sudu, aga samuti ateroskleroosi. Seetõttu peaks aruanne kindlasti sisaldama analüüsi ja teavet osooni leviku ning mõjude kohta inimese tervisele.
5. Kuuendaks on kaebuse esitajate hinnangul küsitav ka KMH aruande kokkuvõttes esitatud järeldus, et terrorismioht on kaduvväike. Viitega KMH aruande lisana esitatud Siseministeeriumi 08.08.2006 vastusele A. K. järelpärimisele, märgitakse kaebuses, et terrorismiohu realiseerumine on „pigem vähetõenäoline“, mitte aga „kaduvväike“ või „väga vähetõenäoline“.
6. Viimaks heidetakse kaebuses ette seda, et KMH aruandes ei hinnata kiirgusallika mõjusid kiirgusallika maksimumvõimsusest lähtuvalt. Kiirgusallika maksimumvõimsuse puhul oleks selle aktiivsus 37 pBq, ent KMH aruandes lähtutakse mingil põhjusel aktiivsusest 7,4 pBq ehk kiirgusallikast, mida võidakse korraga transportida. Ka leiavad kaebuse esitajad, et kiirguse mõju inimtervisele on KMH aruandes hinnatud puudulikult.
7. Kokkuvõttes ei nõustu kaebuse esitajad Keskkonnaministeeriumi keskse teesiga, et kuna keskkonnaohu tõenäosus on kavandatava tegevuse puhul väga väike, ei ole muude küsimuste puudulik käsitlemine KMH aruandes otsustava tähtsusega. Kaebuses rõhutatakse, et riskide hindamisel ei saa lähtuda väitest, et kui ohu tekkimise tõenäosus on väike, siis risk puudub – riski olulisus on ohu esinemise tõenäosusega küll seotud, ent see on vaid üks riskiga seotud aspekt. Teine riski olulisust määrav aspekt on tekkida võiva kahju ulatus. Käesoleval juhul on KMH aruandes suures osas hindamata jäetud aga see, millised on tagajärjed juhul, kui oht siiski realiseerub. Analüüsimata on see, mis juhtub, kui kiirgusallikas jääb varjestamata inimliku või käitise süsteemi vea tõttu – selles osas on märgitud ainult, et senise steriliseerimiskäitiste 50aastaste ajaloo jooksul on selliseid juhtumeid olnud kolm ning kõrvalised isikud nendes kannatada saanud ei ole. 3 II VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Keskkonnaministeerium leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.
9. Esmalt märgib vastustaja, et keskkonnaminister hindab ja otsustab, kas AS Steri planeeritav kiirgustegevus vastaks praegustes tingimustes seaduses sätestatud nõuetele, võttes aluseks AS Steri poolt esitatud andmed, Kiirguskeskuse poolt sooritatud sõltumatud arvutused ja kohapealsed mõõtmised, keskkonnamõju hindamise tulemused ning avalikkuse poolt esitatud vastuväited ja ettepanekud. Vastustaja ei nõustu väitega, et KMH aruande heakskiitmine määrab tegelikult ära loa muutmise otsustamise, märkides,

§ 24

lõike 2 kohaselt võib otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel jätta KMH tulemused või aruandele lisatud keskkonnanõuded arvestamata.

1. Teiseks rõhutab vastustaja, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamine puhul ei pea kiirgusseaduse (edaspidi KgS) järgi loa menetlemisel kohaldama avatud menetluse sätteid ning KeHJS alusel ei tule automaatselt läbi viia keskkonnamõju hindamist ning AS-i Steri tegevuse KMH ülesandeks oli selgitada Keskkonnaministeeriumile kui kiirgustegevusloa andjale, kohalikele elanikele ja laiemale avalikkusele kavandatava tegevuse sisu ja hinnata sellega kaasneda võivaid ohte.
2. Kaebuses viidatud KMH aruande sisuliste puudustega seoses on vastustaja esitanud alljärgnevad seisukohad:
3. KeHJS § 20 lõike 1 punkt 1 ei sätesta otseselt, et KMH aruandes tuleks anda hinnang selle kohta, missugune on objekti vajadus Eesti jaoks. KMH aruandes on kõige olulisem kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnangu osa, millest peab selguma, kas kavandatava tegevusega kaasneb negatiivne keskkonnamõju või mitte ning missugused võivad olla selle tagajärjed.
4. KMH käigus käsitletavad alternatiivid on nimetatud KMH programmi punktis 3, milleks olid võimalikud alternatiivtehnoloogiad, alternatiivsed varjestusvõimalused ning lisavõimalused ohutusnõuete täitmiseks. Kuna AS Steri steriliseerimiskeskus on valminud, on vastustaja seisukohal, et uute alternatiivsete asukohtade detailne analüüsimine ei ole vajalik. Ettevõtte suhtes oleks see proportsionaalne ainult siis, kui KMH tulemusel oleks selgunud, et kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada ega vältida.
5. Jätkuvalt leiab vastustaja, et KMH aruandes säästva arengu põhimõtete järgimist puudutava peatüki puudumine ei ole loa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel esmatähtis, kuna AS Steri märkis oma
6. jaanuari 2007 kirjas nr 4, et on steriliseerimiskeskuse rajamisel lähtunud säästva arengu põhimõtetest juba esmase tehnoloogia valikul.
7. Mis puutub kohalike elanike vastuseisu, siis leiab vastustaja, et avatud menetluse algatamise ning keskkonnamõju hindamise käigus igaühele antud ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusega on kohalikele elanikele tagatud piisav võimalus otsustusprotsessis osaleda.
8. Seoses kaebuse esitajate väidetega stressi kohta märgib vastustaja, et KMH eksperdid on asunud seisukohale, et puudub teaduslikult dokumenteeritud otsene seos radiatsiooni taseme ja psühholoogilise stressi või heaolu vahel ning seda on väga raske hinnata; keskkonnas asetsev kiirgusallikas ei saa tekitada iseenesest ei psühholoogilist stressi ega madalat heaoluseisundit. Vastustaja rõhutab, et KMH aruannet on täiendatud ekspertide hinnanguga, et steriliseerimiskeskus ei kujuta endast kõrgendatud terrorismiohuga objekti ning ka lennukatastroofi tõenäosus on hinnatud kaduvväikeseks, samuti ei ole Päästeameti hinnangul tõenäoline punkrit purustava koguse lõhkeaine toimetamine steriliseerimiskeskusesse. Samuti on aruandes käsitletud võimalikke meetmeid inimeste hirmude vähendamiseks ja ärahoidmiseks (nt jätkata selgituste andmist tehnoloogia kohta, rakendada ohutuse näitlikustamiseks ja teadlikkuse ning turvatunde suurendamiseks pidev avalikult nähtav kiirgusfooni seire jne). 4
9. Vastustaja leiab, et seaduses puudub viide selle kohta, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks tuleb automaatselt teha uuringud tegevuse mõjuala keskkonnaseisundi määramiseks ja kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks. Seadus kohustab KMH aruandes andma adekvaatse ja põhjaliku teabe kavandatava tegevuse, sellega kaasneva eeldatava mõju, negatiivse mõju leevendamise või vältimise võimaluste jms kohta, kuid ei ole reglementeeritud, missuguseid andmeid tuleb hinnangu andmiseks kasutada ning kuidas neid tuleks koguda. KMH algatamisel pidas Keskkonnaministeerium vajalikuks põhjalikult hinnata AS-i Steri kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju ning avalikustada selle tulemused, kuid ei nimetanud, missuguseid materjale ja andmeid tuleks KMH tegemisel kasutada. Samuti puudusid kinnitatud KMH programmis viited keskkonnauuringute tegemise kohustusele.
10. Vastustaja leiab, et steriliseerimiskeskuse mõju kinnisvaraturule on käsitletud KMH aruande punktis 4.8.1 ning seda mõju on hinnanud kaks teineteisest sõltumatut eksperti.
11. Samuti on vastustaja hinnangul aruandes hinnatud kaupade transpordiga seonduvat (punktis 8.4.). Toodud hinnangus on kajastatud, et veetava kauba väikese tiheduse tõttu on autode kogukaal suhteliselt väike ning teedele lisanduva koormuse mõju võib lugeda tühiseks. Lumesulamisperioodil teedele koormuspiirangumärkide paigaldamisel korraldatakse piirangu mõjualasse jäävate kaupade transport selleks perioodiks ümber. Vastustaja leiab lisaks, et kuivõrd AS Steri tootmishoone asub tootmismaal, tuleb selles piirkonnas arvestada suurema liiklustiheduse ja kaupade transpordiga kaasneva mõjuga.
12. Osooni mõju ümbruskonna keskkonnale on vastustaja väitel käsitletud KMH aruande punktis 4.
13. Töös on leitud, et AS Steri peab tabelis taotlema välisõhu saasteluba. Vastustaja märgib, et kuna osoon on väga aktiivne gaas, mis pärast tekkimist laguneb hapnikuks ning kuna lähimad elamud asuvad paarisaja meetri kaugusel, siis osoon nendeni ei jõua, sest laguneb enne seda juba hapnikuks. Seetõttu AS-i Steri tegevusest tekkinud osoon ei saa mõjutada negatiivselt elanike tervist, missugusele järeldusele on ka KMH aruandes jõutud.
14. Samuti selgitab vastustaja, et KMH aruande kohaselt on AS Steri esmase evakuatsiooni piirkonna raadius 500 m. Aruandes on välja toodud, et kui kiirgusallikas Co-60 aktiivsusega 7,4 PBq asub õhus 1 m kõrgusel maapinnast, võib ilma igasuguse varjestuseta avariidoosi 5 mSv saamiseks viibida allikast: 100 m kaugusel 3 minutit; 500 m kaugusel 7 tundi ja 1000 m kaugusel 19 päeva. Samuti on välja toodud, et kiirgusallika suurema aktiivsuse puhul lüheneb vastav aeg võrdeliselt aktiivsuse kasvule. Samuti on välja toodud, et varjestuse olemasolul näiteks 20 cm paksuse kiviseina taga nõrgeneb kiirgusintensiivsus umbes 5 korda. Aruande peatükis 4.10 on välja toodud, et orienteeruvalt võib 7,4 PBq aktiivsusest tekitatud mõjuala Co60 aktiivsusega 37 PBq mõjualast lugeda 5 korda väiksemaks. Vastustaja möönab, et kiirgusallika mõjuala raadiust täisvõimsusel so 37 PBq ei ole aruandes välja toodud, kuid seda on võimalik välja arvutada omamata selleks erialaseid teadmisi – varjestuseta avariidoosi 5 mSv saamiseks võib viibida allikast 200 m kaugusel 3 minutit; 100 m kaugusel 36 sekundit jne. III KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15. AS Steri leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, leides, et keskkonnamõju hindamise aruanne vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele. Samuti märgib kolmas isik, et huvitatud isikutele, sealhulgas kaebuse esitajate küsimustele vastamiseks on korraldatud mitmeid teabepäevi ning imestust tekitavad kaebuse esitajate väited, nagu tekitaksid teabepäevad kohalikele lisastressi. Kolmas isik tõdeb, et igasugune tööstuslik tegevus võib endaga kaasa tuua teatud mõjutusi, ent sellise tegevuse täielik välistamine ei ole mõeldav. Samuti rõhutab kolmas isik, et KMH aruande heakskiitmine ei mõjuta kuidagi kaebuse esitajate õigusi. Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista tema kantud menetluskulud. 5 IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Kohus, kaalunud menetlusosaliste väiteid ja seisukohti ning hinnanud asjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Esiteks leiab kohus, et kaebuse esitajatel puudub kaebuse esitamiseks vajalik põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (I) ning teisalt ei anna ka kaebuse esitajate väited keskkonnamõju hindamise aruande puudulikkuse kohta alust väita, et aruanne on õigusvastaselt heaks kiidetud (II).
17. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus kaebusega haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda isikul, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on kaebeõiguse aluseks oleva kriteeriumina nimetatud ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) artikli 9 lõike 2 punktis a. Põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes saab isikul olla aga eelkõige juhul, kui taotletav tuvastus aitaks isikut edaspidi enda õiguste ja huvide kaitsel. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei saa olla isikule eesmärgiks omaette, vaid vastav tuvastus peab olema vajalik mingisuguse kaugema eesmärgi saavutamiseks. Sellest tulenevalt saab isikul põhjendatud huvi olla siis, kui taotletav tuvastus aitab tal seda kaugemat eesmärki saavutada ning vastupidi – kui on ilmne, et vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajat eelnimetatud kaugema eesmärgi saavutamisele lähemale ei vii, tuleb tõdeda ka tuvastusnõude esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvi puudumist.
18. Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt on kaebuse esitajate kaugemaks eesmärgiks see, et AS Steri kõrgaktiivse kiirgusallikaga steriliseerimisseadet Allliku külas asuvas tehases kasutama ei hakkaks. Teisisõnu soovivad kaebuse esitajad saavutada seda, et AS-ile Steri ei antaks kiirgusallika kasutamiseks vajalikku kiirgustegevusluba. Kohtu hinnangul ei ole sellise eesmärgi saavutamiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasuse tuvastamine ei vajalik (luba saab vaidlustada ilma keskkonnamõju aruande heakskiitmise vaidlustamiseta) ega isegi mitte kasulik (keskkonnamõju aruande heakskiitmise vaidlustamine ei anna kiirgustegevuse loa hilisemal vaidlustamisel kaebajatele mingeid eeliseid). Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasuse tuvastamine ei takistaks iseenesest mingil moel AS-ile Steri kiirgusallika kasutamiseks vajaliku loa andmist ega tooks vältimatult kaasa loa õigusvastasust. Nimelt leiab kohus alltoodud põhjendustel, et AS-le Steri kiirgusallika kasutamiseks vajaliku kiirgustegevusloa andmiseks ei olnud keskkonnamõju hindamise läbiviimine sootuks vajalik ning seetõttu ei saaks ka mistahes puudused keskkonnamõju hindamise menetluses, sealhulgas keskkonnamõju hindamise aruande väidetav puudulikkus loa suhtes tehtava otsustuse õiguspärasust mõjutada.
19. Vastustaja selgitusest nähtuvalt andis Keskkonnaministeerium
20. jaanuaril 2006 AS-le Steri kiirgustegevusloa kiirgusallika hoidmiseks Alliku külas asuvas tehases.
21. veebruaril 2006 esitas AS Steri taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks seoses kavatsusega hakata loas nimetatud aadressil asuvas tehases hoitavat kiirgusallikat kasutama meditsiinitarvete steriliseerimiseks kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega.
22. Kiirgustegevusloa muutmist reguleerivad KgS § 25 ning keskkonnaministri
23. aprilli 2004 määrus nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid” (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 41). KgS § 25 lõikes 1 sätestatakse kiirgustegevusloa muutmine kiirgustegevuse, kiirgustegevusloa omaniku andmete või õigusnormide muutumise korral. Seejuures sätestatakse keskkonnaministri määruse nr 41 § 7 lõikes 1, et KgS § 25 lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel muudab loa andja 6 kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul muudatuse tegemise vajadusest teada saamisest. Sama paragrahvi
24. lõikes sätestatakse aga, et kui kiirgustegevusloa omaja teavitab loa andjat KgS § 24 punktis 4, 5 või 7 nimetatud muudatuste kavandamisest, otsustab loa andja 10 päeva jooksul uue kiirgustegevusloa taotluse esitamise vajaduse. AS-i Steri taotlus kiirgustegevusloa muutmiseks näib vastavat punktile 4 ehk sisuliselt teatas AS Steri kavatsusest muuta kiirgustegevusloas määratud kiirgustegevust, kavatsedes hakata kiirgusallika hoidmise asemel seda kasutama. Saanud AS-lt Steri teabe kiirgustegevuse muutmise kavatsuse kohta, oli Keskkonnaministeeriumil eeltoodud sätetest tulenevalt valida kahe alternatiivi vahel, so kas muuta kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul vastava vajaduse teadasaamisest või nõuda AS-lt Steri 10 päeva jooksul uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Sisuliselt tähendanuks teine alternatiiv varasema kiirgustegevusloa muutmisest keeldumist. Niisiis oli kiirgustegevusloa muutmise aluse esitamisel haldusorganil kaalutlusõigus küsimuses, kas kiirgustegevuses kavandatav muudatus on selline, mis nõuab uue kiirgustegevusloa taotlemist või on võimalik teha muudatus olemasolevas kiirgustegevusloas. Uue loa taotlemist Keskkonnaministeerium AS-lt Steri aga ei nõudnud.
25. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ette nähtud juhuks, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kuigi eeltoodud sätte kohaselt nähakse keskkonnamõju hindamine ette ka tegevusloa muutmise puhuks, tuleb esmalt arvestada kiirgustegevusloa muutmise regulatsiooni eripäraga. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole kiirgustegevusloa muutmise näol tegemist tavapärase haldusakti muutmisega. KgS-s sätestatud kiirgustegevusloa muutmine on formaalne toiming, millega Keskkonnaministeerium korrigeerib välja antud luba vastavalt talle teatavaks saanud kavandatavale kiirgustegevuse muudatusele. Seejuures juhul, kui kiirgustegevusloa omaja kavandab KgS § 24 punktides 4, 5 või 7 nimetatud muutust, tuleb Keskkonnaministeeriumil hinnata seda, kas tegemist on kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega või mitte.
26. Leides, et tegemist on olulise muutusega, võib Keskkonnaministeerium KgS § 25 lg 2 kohaselt nõuda, et loa omaja esitaks uue kiirgustegevusloa taotluse. Eelnevast tulenevalt on kiirgustegevusloa tingimuste muutmise sisulise hindamise vajalikkus ette nähtud vaid juhuks, kui kavandatav muudatus on kiirgusohutuse seisukohast oluline. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal KgS § 25 lõikes 3 kasutatud mõistet „kiirgusohutus“ tõlgendada laialt. Kiirgusohutuse seisukohast olulise muudatusena tuleb seejuures vaadelda ka kõiki selliseid uusi asjaolusid, mille esinemine varasema kiirgustegevusloa väljaandmise ajal oleks võinud varasema kiirgustegevusloa väljaandmise üle otsustamist kas sisuliselt või protsessuaalselt muuta. See tähendab, et kui kavandatav muutus on selline, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju KeHJS mõistes, on tegemist samuti kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega. See tähendab omakorda, et keskkonnamõju hindamise läbiviimine eeldab seda, et Keskkonnaministeerium on KgS § 25 lg 3 alusel nõudnud kiirgustegevusloa omajalt taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa saamiseks.
27. Kiirgustegevusloa muutmiseks ilma uue loataotluse esitamiseks kohustamiseta KgS keskkonnamõju hindamist ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juba keskkonnamõju hindamise algatamine on käesoleval juhul olnud põhjendamatu ning seega ei saaks ka keskkonnamõju hindamisega seotud toimingute väidetav õigusvastasus olla määravaks kiirgustegevusloa muutmise otsustamisel.
28. Eeltoodust tulenevalt oli keskkonnamõju hindamise algatamine AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetluses iseenesest õigusvastane. Sellest tulenevalt ei saaks keskkonnamõju hindamise menetluses esinenud võimalikud puudused mõjutada otsust kiirgustegevusloa muutmise kohta. Oluline on, et
29. aasta veebruaris esitas AS Steri andmed, millest lähtudes oleks Keskkonnaministeerium pidanud otsustama, kas luba muudetakse või 7 nõutakse uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Nõudmata uue taotluse esitamist, võttis Keskkonnaministeerium juba toona sisuliselt vastu otsuse, et kiirgustegevusluba tuleb muuta. Otsust algse, st.
30. jaanuari
31. aasta kiirgustegevusloa nr 06/001 väljaandmise kohta teadaolevalt vaidlustatud ei ole.
32. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kuivõrd keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasus ei tingiks iseenesest AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise otsuse õigusvastasust, siis ei saa kaebuse esitajatel olla põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul kui Keskkonnaministeerium AS-i Steri kiirgustegevusluba muudab ning teeb seega võimalikuks kiirgusallika kasutamise ning kaebuse esitajad leiavad, et see otsus nende huve rikub, tuleb neil vaidlustada nimetatud otsus. II
33. Kuigi kohus leidis eespool, et kaebuse esitajatel puudub põhjendatud huvi kaebusega vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleks rahuldamata jätta ainuüksi sel põhjusel, käsitleb kohus alljärgnevalt siiski ka kaebuse esitajate sisulisi etteheiteid keskkonnamõju hindamise aruandele ja selle heakskiitmisele ning leiab, et kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu.
34. Esmalt märgib kohus, et keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Sisuliselt otsustatakse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisega see, et aruandes esitatud teave on piisav selleks, et aruanne täidaks KeHJS § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärke. Seejuures ei saa aruande heakskiitmist õigusvastaseks pidada ainuüksi sel põhjusel, et aruandes ei ole mõningaid konkreetseid küsimusi kas üldse või kaebuse esitajate meelest piisava põhjalikkusega käsitletud. Kohus saaks aruande heakskiitmise õigusvastasuse tuvastada juhul, kui aruande heakskiitmisel on rikutud menetlusnorme või juhul heakskiidetud aruanne on ilmselgelt sedavõrd puudulik, et ei saa oma eesmärki täita. Käesolevas asjas ei ole kaebuse esitajad väitnud, et aruande heakskiitmisel oleks rikutud menetlusnorme, küll aga leiavad, et aruanne on sisuliselt puudulik ega vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
35. Kohus nõustub vastustajaga selles,

§ 20

lõikest 1 ei tulene, et keskkonnamõju hindamise aruandes tuleks tingimata analüüsida konkreetse kavandatava tegevuse vajalikkust Eestile ehk teisisõnu seda, miks peaks kõnealune tegevus toimuma just Eesti territooriumil. Seejuures asjaolu, et Keskkonnaministeerium pidas seda küsimust oluliseks oma 23.11.2006 kirjas, millega keskkonnamõju hindamise aruanne esmalt heaks kiitmata jäeti, ei ole oluline. Sisuliselt on Keskkonnaministeerium hiljem möönnud, et nimetaud põhjendus aruande esialgsel heakskiiduta jätmisel ei olnud asjakohane. Kohus nõustub sellega. Puutuvalt kaebuse esitajate väitesse, et aruandest ei nähtu, milles seisneb avalik huvi AS-i Steri kavandatava tegevuse vastu Eestis, märgib kohus, et seadusest ei tulene, et ükskõik millise seadusega lubatud majandustegevuse õigustamiseks Eesti territooriumil peaks olema avalik huvi. Seega näib põhimõtteliselt väär olevat küsimuse asetus selliselt, et miks mingisugust konkreetset majandustegevust Eesti jaoks vaja on. Ettevõtlusvabadust ja majandustegevusega tegelemise võimalusi saab seaduses sätestatud alustel ja muude hüvede kaitsmise eesmärgil küll piirata, ent sellised piirangud ei saaks põhineda üksnes sellele, et puudub arvestatav avalik huvi konkreetse majandustegevuse vastu.

1. Mis puutub kaebuse esitajate etteheidetesse seoses sellega, et KMH aruandes ei ole piisavalt hinnatud kiirgusallikaga steriliseerimistehase alternatiivseid asukohti, siis selleski küsimuses nõustub kohus vastustajaga ning tõdeb, et olukorras, kus AS Steri oli keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks juba reaalselt rajanud tehase ning toonud sinna kiirgusallika hoidmiseks antud kiirgustegevusloast lähtudes ka kiirgusallika, ei oleks muude võimalike asukohaalternatiivide analüüsimine olnud eesmärgipärane. Sisuliselt nähtub, et AS-i Steri jaoks ei olnud 8 keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks enam muid asukohaalternatiive peale valminud tehase asukoha. Ka KeHJS §-s 20 nõutakse tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide hindamist. Neid asjaolusid arvestades tuleb seega asuda seisukohale, et kõik teised võimalikud asukohaalternatiivid olid keskkonnamõju hindamise ajaks muutunud AS-i Steri jaoks ebareaalseteks. Seetõttu ei saa asukohaalternatiivide mittekäsitlemist KMH aruandele ette heita.
2. Ka ei nõustu kohus kaebuse esitajatega selles, et Keskkonnaministeerium oleks pidanud KMH aruande heaks kiitmata jätma stressi puuduliku käsitlemise tõttu aruandes. Kohtu hinnangul on KMH aruande peatükis 4.6.2.
3. (tlk 29-30) kavandatavast tegevusest lähtuvat võimalikku stressi igati adekvaatselt käsitletud, leides, et kiirgusallikas iseenesest stressi tekitada ei saa, küll aga võib selle tingida inimeste interpretatsioon keskkonnas toimuvale. Asjaolu, et tehase ümbruskonnas elavad inimesed on väljendanud oma muret ja hirmusid kavandatava tegevuse suhtes, on KMH aruandes välja toodud. Samuti tuuakse aruandes välja, et need hirmud on enamjaolt põhjendamatud, kuivõrd steriliseerimistehasest lähtuva ohu realiseerumise võimalus on äärmiselt väike. Seega ei saa väita, et stressi tekkimise võimalust ei ole aruandes vaadeldud. Siinkohal tuleb silmas pidada sedagi,

§-st 2 tulenevalt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks anda otsustajale teavet, millest lähtudes saaks kaaluda tegevusloa andmise küsimust. Keskkonnamõju hindamise aruanne ei ole aga ainus allikas, millest otsustaja kaalumisel lähtuma peab või lähtuda võib. Kohalike elanike vastuseis tehasele, selleks kogutud allkirjad, samuti kohalike elanike hirmud on Keskkonnaministeeriumile ilmselgelt teada ning asjaolu, et neid ei ole keskkonnamõju hindamise aruandes kaebuse esitajate hinnangul piisava detailsusega puudutatud, ei pea andma alust aruande heakskiiduta jätmiseks.

1. Mis puudutab kaebuse esitajate väiteid, et piisavalt pole hinnatud mõju kinnisvaraturule, siis ka see seisukoht ei ole põhjendatud ja kohus ei saa sellega nõustuda. Vastustaja seletusest nähtuvalt olid aruande heaks kiitmise ajaks kavandatava tegevuse mõju kinnisvara väärtusele hinnanud teineteisest sõltumatult ja erinevatel aegadel kaks eksperti. Kaebuse esitajate etteheited, et tegemist on ekspertide subjektiivsete hinnangutega, ei ole tõsiseltvõetavad. Hinnang kinnisvara väärtuse võimaliku muutumise kohta ongi eksperdi hinnang, mis saab põhineda eksperdi kogemustel ja teadmistel ning igasugused sellised tulevikku-vaatavad prognoosid on paratamatult teatud määral subjektiivsed. Kohtu hinnangul ei ole mingisuguseid objektiivseid uuringuid kinnisvara hinna võimaliku muutumise kohta võimalik läbi viia. Seetõttu leiab kohus, et kinnisvara väärtusele kavandatava tegevusega kaasnevat mõju on aruandes käsitletud piisava põhjalikkusega.
2. Nõustuda ei saa ka kaebuse esitajate väidetega, et aruanne on ilmselgelt puudulik osas, milles käsitletakse tehase tegevusega seotud transpordi mõju ümbruskonna teedele. Vastustaja toob välja, et aruande kohaselt suureneks teede koormus keskmiselt 1-2 keskmise suurusega kaubaauto võrra nädalas. Kaebuse esitajad ei ole väitnud, et nad sellise väitega sisuliselt ei nõustu. Nõustuda tuleb aga vastustaja seisukohaga, et selline liikluskoormuse suurenemine on vähetähtis ning olulise mõjuta.
3. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja usutavalt põhjendanud ka seda, miks ta pidas keskkonnamõju hindamise aruannet piisavaks osooni tekke käsitluse osas. Vastustaja toob välja, et kuna lähimad elamud asuvad kiirgusallikast paarisaja meetri kaugusel, laguneb osoon enne elamuteni jõudmist hapnikuks ning seega ei saa see mõjutada negatiivselt elanike tervist. Sellele seisukohale ei ole kaebuse esitajad samuti vastu vaielnud.
4. Mis puudutab KMH aruandes toodud seisukohta, et terrorismioht on kaduvväike, siis sedagi on aruandes piisavalt ja adekvaatselt põhjendatud. Siinkohal tuleb märkida, et lausa üldteadaolevalt on terrorismi eesmärk võimalikult suure hulga inimeste või varaliste väärtuste kahjustamine, mistõttu on ilmne ega vaja põhjalikku tõestamist see, et terrorismiakti toimepanemise tõenäosus AS-i Steri tehase vastu on äärmiselt väike, kuna sellise terroriaktiga 9 põhjustatav kahju oleks lokaalse iseloomuga ning võiks isegi kõige tõsisemate tagajärgede korral mõjutada vaid väikest hulka inimesi ja vara (plahvatuse korral mõjuraadius maksimaalselt 1,2 km). Olenemata sellest, kas ja kuivõrd erinevad teineteisest terrorismiohule antud hinnangud „kaduvväike“ ja „pigem vähemtõenäoline,“ on KMH aruandes usutavalt põhjendatud, et terrorismioht ei ole sedavõrd suur, et peaks välistama kiirgusallika kasutamise kõnealuses piirkonnas.
5. Seoses kaebuse esitajatele etteheidetega, et KMH aruandes ei ole kajastatud mõju, mis kaasneb kiirgusallika töötamisega maksimaalvõimsusel, on vastustaja väitnud, et seda on võimalik ilma erialateadmisteta välja arvutada. Kohtu hinnangul ei saa aruannet pidada sedavõrd puudulikuks, et see välistaks aruande heaks kiitmise, kui aruandes ei sisaldu mingisuguseid andmeid, mida samas on võimalik aruandes olemasolevate andmete pinnalt lihtsalt leida. Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et vastavad andmed on otsustajale aruandest nähtuvad ning otsustaja saab neid otsuse langetamisel arvesse võtta.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei pea sisaldama kõikvõimalike olukordade üksikasjalikku käsitlust ning vastupidiselt kaebuse esitajate seisukohale leiab kohus, et asjaolu, et ohu realiseerumise tõenäosus on väga väike, määrab suuresti ka aruandes sisalduva analüüsi vajaliku detailsuse. Seejuures on igati põhjendatud ka maailma varasema kogemuse arvestamine ning viitamine asjaolule, et kogu maailmas on 50aastase praktika jooksul esinenud sarnastes tehastes on avariiolukordi vaid kolmel korral ning et inimesed ei ole neis kannatada saanud.
7. Viimaks tuleb märkida, et keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole avalikkuse teavitamine kavandatavast tegevusest. Seega ei saa asjaolu, et avalikkus või huvitatud isikud ei saa keskkonnamõju hindamise aruandest vastuseid kõigile oma küsimustele, olla aruande heaks kiitmata jätmise aluseks. Avalikkuse osalemine keskkonnamõju hindamises on tagatud keskkonnamõju hindamise dokumentide avaliku väljapanekuga ning ettepanekute ja täiendavate küsimuste püstitamise võimalusega. V MENETLUSKULUD
8. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi
9. lõike kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud eelnimetatud sätete kohaselt kaebuse esitajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, küll on seda aga teinud kolmas isik. Käesolevas haldusasjas on kolmas isik AS Steri menetluslikult vastustaja poolel, mistõttu tuleb lahendada tema taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajatelt. Kolmas isik taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 6300 krooni. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolev kaebus lahendati kirjalikus menetluses, kolmas isik on seejuures esitanud kaebuse kohta lühikese ning märkimisväärseid õiguslikke põhjendusi mitte sisaldava kirjaliku seisukoha. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku kantud menetluskulude suurus põhjendatud ning kohus peab vajalikuks välja mõistetavate menetluskulude suurust oluliselt vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu suuruseks on 2000 krooni. Seetõttu tuleb kummaltki kaebuse esitajalt mõista kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1000 krooni. Kadriann Ikkonen kohtunik 10