← Eesti

3-06-738/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-738 Haldusasi AS-i Enimex kaebus Lennuameti pe

§ 26lg 1 p 6).

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 02.07.2007 esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord 1. AS-le Enimex 24. aprillil 2003.a. väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 kehtivusega kuni 23. aprill 2007.a. lisaks olevate käitamistingimuste kohaselt oli AS Enimex käitatavatel AN-72-100 tüüpi lennukitel lubatud lennutegevuse liikideks reisijate vedu, kaubavedu, vältimatu meditsiiniline kiirabi ja aviotööd (I kd lk 30-31) 2. Lennuameti peadirektori 14. märtsi 2006.a. käskkirjaga nr 54 (edaspidi Käskkiri nr 54) muudeti AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimusi selliselt, et käskkirja punktiga 1 eemaldati käitamistingimuste punktist B (õhusõidukite tüübid ja nendel lubatud lennutegevuse liigid) õhusõiduki tüübil AN-72-100 lubatud lennutegevuse liigina reisijate vedu ning vältimatu meditsiiniline kiirabi põhjendusega, et AS-i Enimex poolt Lennuametile esitatud dokumentidest ei selgu kasutatavate õhusõidukite vastavus AN-72-100D tüübisertifikaadi nõuetele. Samas lisati uue õhusõiduki tüübina AN-72-100D ja sellel lubatud lennutegevuse liikidena märgiti kaubavedu, reisijate vedu ja vältimatu meditsiiniline kiirabi. Käskkirja punktiga 3 eemaldati sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktist A (lennutegevuse liik) aviotööd. Käskkirja punktiga 2 muudeti sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktis F (Õhusõidukite registritunnused) olev lennuki An-72-100, riikliku registreerimistunnusega ES-NOI õhusõiduki tüüp AN-72-100D-ks, vastavalt registreerimistunnistuses toodule. Käskkirja punktiga 4 vormistati nimetatud kanded lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste 3. muudatusena. Käskkirja 1 punktiga 5 tunnistati kehtetuks Lennuameti peadirektori 04.06.2004 käskkirja nr 4 49 „AS Enimex lennuettevõtja sertifikaadi muutmine“ 3. AS Enimex esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Lennuameti peadirektori 14. märtsi 2006.a. käskkirja nr 54 tühistada ning peatada esialgse õiguskaitse korras käskkirja kehtivus tagasiulatuvalt alates 14. märtsist 2006.a. Tallinna Halduskohus jättis 24. aprilli 2006.a. määruse punktiga 2 rahuldamata AS Enimex esialgse õiguskaitse taotluse. AS Enimex esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes tühistada halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta ning teha selles osas uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium rahuldas 29. mai 2006.a. määrusega AS Enimex määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2006.a. määruse punkti 2 ja tegi uue määruse, millega rahuldas AS-i Enimex esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades Lennuameti peadirektori 14. märtsi 2006.a. käskkirja nr 54 punkti 1 kehtivuse osas, millega AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 lisaks olevate käitamistingimuste punkti B muutmisel eemaldati õhusõidukiga AN-72-100 lubatud lennutegevuse liikide hulgast A1 (reisijate vedu) ja A3 (vältimatu meditsiiniline kiirabi). Lennuamet esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 2006.a. määruse peale Riigikohtule. Riigikohtu halduskolleegiumi 26. juuni 2006.a. määrusega nr 3-3-1-54-06 rahuldati Lennuameti määruskaebus ja tühistati Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 2006.a. määrus haldusasjas nr 3-06-738 ning jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2006.a. määruse haldusasjas nr 3-06-738 punkt 2. 4. Lennuameti peadirektor tunnistas oma 27.oktoobri 2006.a. otsuse nr 16 „AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine“ punktis 3 kehtetuks Käskkirja nr 54 ( II kd tl 12,53). 5. 12.märtsil 2007.a. saabus kohtusse kaebuse esitaja avaldus kaebuse esitaja nõude täpsustamiseks. Kaebaja on avalduses märkinud, et kuna Lennuameti peadirektor tunnistas 27.oktoobri 2006.a. otsusega nr 16 käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti kehtetuks, taotleb kaebuse esitaja Käskkirja nr 54 täies ulatuses õigusvastaseks tunnistamist (II kd tl 113-116). 6. Kohtuistungil kaebaja täpsustas taotlust ning loobus vaidlustamast Käskkirja nr 54 punkti 2 (II kd lk 145). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 7. Kaebuse esitaja taotleb Käskkirja nr 54 punktide 1, 3, 4 ja 5 õigusvastaseks tunnistamist (II kd tl 113-116). 8. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on AS Enimex tegutsenud lennuettevõtjana alates 1996.aastast. AS-i Enimex põhitegevuseks on olnud õhutransport. AS-le Enimex kuuluvad AN-72-100, sh AN-72-100D tüüpi lennukid, mida AS Enimex on aastaid käitanud pikaajaliste lepingute täitmisel. Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkirjaga seatud käitamistingimused piiravad oluliselt tema ettevõtlusvabadust, tekitavad olulise majandusliku kahju ning sellel on kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, kuna ta ei saa täita juba sõlmitud lepinguid ega arendada planeeritud moel oma ettevõtlust, samuti kahjustab käskkiri kaebaja rahvusvahelist mainet. 9. Kaebuse esitajale on lennuettevõtja sertifikaat nr 1-02/2003 välja antud 24.04.2003.a. Selles toodud käitamistingimusi on muudetud 04.06.2004.a. ning sertifikaadiga koos muudetud käitamistingimused peavad kehtima kuni 23.04.2007.a. 2 10. 31.10.2005.a. tegi Lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja Margus Keerman AS-le Enimex ettekirjutuse nr 1-1-19/50/50, mis oli koosatud Lennuameti poolt 19.10.2005 AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 vastavuse JAR-OPS 1 alaosa M nõuetele inspekteerimisel avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutusele esitatud 28.11.2005 vastuses teavitas AS Enimex Lennuametit sellest, et 11.11.2005 toimus AS-i Enimex esindajate kohtumine Lennuameti lennundustehnika osakonna töötajatega, mille käigus arutati ja kooskõlastati 31.10.2005.a. Lennuameti ettekirjutuses nr 1-1-19/50/50 toodud meetmed 1-10, 13-14. Lennuamet teatas 06.01.2006.a. AS-le Enimex, et ei loe AS-i Enimex poolt rahuldavalt kõrvaldatuks ettekirjutuses esitatud puudusi 12,17 ja 18 ning palus esitada nimetatud puudustele ammendavad vastused või puuduste kõrvaldamise üksikasjalik plaan hiljemalt 23.01.2006.a. AS Enimex esitas 19.01.2006.a. vastuse 31.10.2005.a. ettekirjutuse puuduste 15 ja 16 kohta. 11. 14.03.2006.a. andis Lennuameti peadirektor Käskkirja nr 54 ja 15.03.2006.a. kirjaga nr 33-2/06/964 teatas Lennuameti peadirektor, et Lennuamet ei loe endiselt AS-i Enimex poolt rahuldavalt kõrvaldatuks 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/50/50 esitatud puudusi 12, 15,16,17 ja 18. Kirjas oli märgitud, et Lennuameti peadirektori 14.03.2006.a. käskkirjaga nr 54 on muudetud AS Enimex lennuettevõtja sertifikaati. 12. AS Enimex käitab Ukrainas toodetud AN-72 tüüpi õhusõidukeid alates 1996.aastast. Lennuameti poolt on 1998.aastal väljastatud luba vedada selle õhusõiduki pardal kuni 40 reisijat. Algselt oli see lennukitüüp projekteeritud ainult sõjaliseks transpordiks ja seetõttu ei vastanud kõik tehnilised tingimused tsiviillennundusele esitatud nõuetele. 1987.aastast alates on Harkovi lennutehases toodetud uus mudel AN-72, mis oli mõeldud just reisijate vedude teostamiseks. Need mudelid ongi praegu AS-i Enimex poolt kasutuses. See lennukitüüp, mida AS Enimex käitab, on teinud läbi olulised tehnilised muudatused vastamaks reisijateveo nõuetele. 13. Kaebaja leidis, et Euroopa Liiduga liitumisel ei arvestanud Eesti lennunduspargi dokumentatsiooni kohaldamiseks vajaliku ajaga ning võttis EASA (Euroopa Lennundusohutusamet) nõuded rakendamiseks arvestamata tegelikku olukorda ja kehtivat lennuohutuse taset. Sellega tekkis olukord, kus lennukitel AN-72 ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15.07.2002.a. määrusele (EÜ) nr 1592/2002 ja Euroopa Komisjoni 24.09.2003 määrusele (EÜ) nr 1702/2003 vastavat tüübisertifikaati. AN-72-100 tüüpi lennukite sertifitseerimine ei ole Eoroopa Ühinenud Lennuametite poolt võimalik, kuid samas puudub hetkel võimalus Ukrainas toodetud, seega Euroopa Ühenduse välise tootja lennuki sertifikaadi tunnustamiseks Euroopa ühenduses. Seejuures on EASA 28.09.2003.a. otsusega nr 2004/01/CF antud tähtaeg tulenevalt Euroopa Komisjoni 24.09.2003.a. määrusest (EÜ) nr 1702/2003.a., et varasemaid tüübisertifikaate tunnustatakse kuni 28. märtsini 2007.a. 14. Lennuamet ei ole arvesse võtnud, et läbirääkimiste käigus on EASA soovitanud arutada võimalust sertifitseerida ühe lennukitüübina AN-72-100 ja AN-74. Lennuamet on vastupidi üldistele suundumustele eristanud AN-72, AN-72-100 ja AN- 72-100D tüüpi lennukeid. 15. AS-le Enimex on lennuettevõtja sertifikaat nr 1-02/2003 välja antud 24.04.2003.a., selles toodud käitamistingimusi on muudetud 04.06.2004.a. Seega on käitamistingimused välja antud juba ajal, mil kehtis Euroopa Ühenduse õigusega harmoniseerimisest lähtuv lennundusseadus ning võimalikud vastuolud olid ja pidid olema teada Eesti Vabariigile, sealhulgas sertifikaadi välja andnud Lennuametile. Seega õiguslikud ja faktilised asjaolud ei olnud Käskkirja nr 54 andmise ajaks muutunud võrreldes AS-le Enimex lennuettevõtja sertifikadi väljaandmise ajaga 2003.a. 3 16. Kaebuse kohaselt on Käskkirja nr 54 andmisel rikutud menetlusnorme. Käskkirja nr 54 andmisel ei ole vastuolus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-ga 1 AS-i Enimex arvamust ära kuulatud ega antud talle võimalust vastuväidete esitamiseks. Menetlusnorme on rikutud ka käskkirja kätteandmisel. Kaebajale teatati käskkirjast üksnes kirja teel järgmisel päeval pärast käskkirja andmist. Käskkiri edastati kaebajale alles pärast vastavat järelepärimist 10.aprillil 2006.a. 17.Kaebaja leidis, et Käskkirja nr 54 andmisel ei ole järgitud Lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 43 nõudeid, on rikutud haldusakti põhjendamise kohustust. Käskkirjas nr 54 märgitud õiguslikest alustest, käskkirjast tervikuna ja Lennuameti poolt kaebajale saadetud kirjast, millega teatati kaebajale käskkirja andmisest, ei selgu kaebaja jaoks faktiline ja õiguslik põhjendus lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise kohta. 18. Kaebaja leidis samuti, et vaidlustatud käskkirjas ei ole märgitud kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud, rikutud on HMS § 56 lg 3. Samas leidis kaebaja, et käskkiri on kaalutlusvigadega. Käskkirjaga on muudetud AS Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimusi AS Enimex kahjuks, kusjuures lennuettevõtja sertifikaadi andmise aluseks olnud õiguslikud ja faktilised asjaolud ei ole muutunud ja seega ei ole põhjendatud ka sertifikaadile lisatud käitamistingimuste muutmine. Seega on kuritarvitatud kaalutlusõigust. 19. Kaebuse kohaselt on AS Enimex oma majandustegevuse üles ehitanud varem Lennuameti antud käitamistingimuste kehtimajäämist usaldades reisijate veole, kaubaveole, meditsiinilisele kiirabile ja aviotöödele. Lennuamet oleks pidanud arvestama AS-i Enimex usaldust ning HMS § 67 lg-st 2 tulenevalt ei oleks tohtinud muuta AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi. 20. Samuti tuleb arvestada, et kaebuse esitajal ei olnud ühtegi alust eeldada lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste muutmist ka 31.10.2005.a. ettekirjutuse nr 1-119/50/50 järgi. 31.10.2005.a. ettekirjutuse nr 1-1-19/50/50 järgsest kirjavahetusest ei selgunud, et Lennuametile oleks jäänud mõnes küsimuses vastamata või et lennuamet ei pidanud vastuseid piisavaks. 21. Kaebuse täpsustuses (II kd lk 114-116) ei nõustunud kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt juhul kui lennukitüübile on väljastatud tüübisertifikaat, siis peab ja lähtub Lennuamet lennukõlblikkuse ja ka lubatud lennuliikide tuvastamisel üksnes õhusõidukile väljastatud tüübisertifikaadist. NSV Liidu Tsiviillennunduse ministeeriumi tunnistusest nähtub, et AN-72 tüüpi lennukeid on NSV Liidus tunnustatud reisijate veoks kohaste õhusõidukitena. Kaebaja arvates tõendavad eeltoodut koopiad NSV Liidu Tsiviillennunduse ministeeriumi tunnistustest AN-72 sobivuse kohta reisijate veoks. Samuti nähtub lennukite AN-72-100 tootja Harkovi Riikliku Lennunduse Tootmisettevõtte 16.12.2005.a. saadetud andmetest, et tegemist on lennukitega, mis on toodetud reisijate veoks. Ebaõige on Lennuameti väide, et lennukitüübil AN-72-100 ei ole tehtud reisijate veoks vajalikke muudatusi ning et kaebuse esitaja ei ole esitanud Lennuametile ka ühtegi dokumenti, mis tõestaks vastupidist. Kaebuse esitaja on 29.12.2005 esitanud Lennuametile vastavad dokumendid. 22. Kaebuse täpsustuse kohaselt on kaalutlusena jäetud arvestamata asjaolu, et AN-72 tüüpi õhusõidukite puhul on tegemist Ida-Euroopas toodetud õhusõidukitega, mille sertifitseerimiseks Euroopa Liidu nõuetele vastavalt on antud üleminekuaeg. Euroopa Lennundusohutusameti hinnangutes nr 01/2007 ja nr 02/2007 on tehtud ettepanek muuta Euroopa Komisjoni määrusi nr 1702/2003 ja nr 2042/2003. Hinnangutest nähtub, et endises Nõukogude Liidus väljatöötatud ja nüüd Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud teatud 4 õhusõidukite jätkuvaks kasutamiseks on kehtestatud üleminekuperiood 28.märtsini 2007.a. Hinnangutes on leitud, et ettenähtud üleminekuaeg on osutunud liiga lühikeseks ning on vajalik pikendada ajutiste meetmete kehtivusaega. Hinnangu 01/2007 punktis 8 on rõhutatud, et sellised õhusõidukid on paljudel juhtudel liikmesriigi vastutusel, kuid seejuures peavad liikmesriigid kaalutlusõiguse teostamisel arvestama üldiselt tunnustatud seisukohtadega, mis igati soosivad positiivsete lahenduste leidmist, võimaldamaks Ida-Euroops toodetud õhusõidukite jätkuvat kasutamist. Hinnangu 01/2007 punktis 20 jõudis Euroopa Lennundusohutusamet arusaamisele, et kuna on olemas õhusõidukeid, mille väljatöötamise ajal tüübikinnituse kontseptsiooni veel ei eksisteerinud, siis ei ole see põhjuseks nende heakskiidetud disaini kehtivuse pikendamisest keeldumiseks, sest neile omal ajal väljastatud lennukõlblikkuse sertifikaadid on sama väärtusega nagu tüübikinnituse sertifikaat. Kaebaja toetab hinnangutes esitatud seisukohti ning rõhutab, et üksnes formaalne lennuohutuse tagamise kaalutlus ilma sisulisi asjaolusid esitamata ei saa kaaluda üle ettevõtlusvabaduse tegelikku piiramist. 23. Kaebuse täpsustuses leidis kaebaja, kaebaja põhjendatud huviks on vajaduse tõestada vaidlustatud käskkirja õigusvastasust lepingupartneritele, samuti hilisemalt kahju hüvitamise nõude esitamist. Kaebuse esitaja jääb kaebuses toodud põhjenduste juurde (II kd tl 113-116). VASTUSTAJA SEISUKOHT 24. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning palub jätta AS-i Enimex kaebuse rahuldamata. 25. Käskkirjaga nr 54 eemaldati Lennuameti poolt AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 (edaspidi: sertifikaat nr 1-02/2003) käitamistingimuste punktist B (õhusõidukite tüübid ja nendel lubatud lennutegevuse liigid) õhusõiduki tüübilt An-72-100 reisijate vedu ning vältimatu meditsiiniline kiirabi. Nimetatud muudatusega sertifikaadis nr 1-02/2003 viis Lennuamet AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimused kooskõlla AS-i Enimex poolt kasutatavate lennukite tüübisertifikaatides sätestatud tingimustega. 26. Õhusõiduki registreerimisel kontrollib Lennuamet õhusõiduki vastavust tema tüübisertifikaadile. Tüübisertifikaat näitab, mis alustel on õhusõiduk sertifitseeritud ning selles fikseeritakse õhusõiduki käitamise tingimused ja piirangud. Tüübisertifikaat tõendab, et õhusõiduk on läbinud vastava kontrolli (mille käigus tehakse kindlaks, et õhusõiduk vastab tehniliselt kõikidele esitatud nõuetele) ja sellega tunnustatakse ametlikult lennukitüübi vastavust kõikidele ekspluatatsiooni eesmärgipõhistele nõuetele. Tüübisertifikaadi kui õhusõiduki kohustusliku dokumendi nõude sätestab 1944. aasta Chicago Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni 8. lisa „Õhusõiduki lennukõlblikkus” (Eesti Vabariik on ühinenud nimetatud konventsiooniga 11.02.1992.a.), samuti Euroopa Komisjoni 24.09.2003.a. määrus nr 1702/2003. Euroopa Komisjoni määrus nr 1592/2002, mille peaeesmärk on vastavalt artiklile 2 punktile 1 luua ja säilitada Euroopas tsiviillennundusohutuse ühtne kõrge tase, artikkel 5 punkt 2 alapunkt

  1. a)sätestab imperatiivselt, et „toodetel (õhusõiduk, selle mootor või propeller) peab olema tüübisertifikaat. Tüübisertifikaat ning tunnistus selle tõendi muudatuste kohta, sealhulgas täiendav tüübisertifikaat, antakse välja juhul, kui taotleja on tõendanud toote vastavust tüübisertifitseerimise alustele, mis on sätestatud artiklis 15 ja ette nähtud tagamaks vastavust lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele, ning sellel ei ole kasutamisel ohtu kujutavaid omadusi. Tüübisertifikaat hõlmab toodet, sealhulgas kõiki sellele paigaldatud osi ja seadmeid.” Nimetatud määruse preambula punkti 2 kohaselt tuleks lennundustooted sertifitseerida, kontrollimaks nende vastavust tsiviillennundusega seotud olulistele lennukõlblikkus- ja keskkonnakaitsenõuetele, kusjuures tüübisertifitseerimise alused (mis hõlmavad kehtivaid lennukõlblikkuseeskirju, sätteid, mille osas on tunnustatud võrdväärset ohutustaset ning 5 eriotstarbelisi üksikasjalikke tehnospetsifikaate) kehtestatakse EÜ määruse nr 1592/2002 artikkel 15 punkt 1 alapunkt
  2. a)kohaselt Euroopa Lennundusohutusameti EASA poolt. Eeltoodud Eesti Vabariigis vahetult kohalduvatest EÜ määrustest nähtub üheselt, et õhusõidukil peab olema tüübisertifikaat, millest tuleb lähtuda ka lennukõlblikkuse ning seega ka lubatud lennutegevuse liikide tuvastamisel. 27. Enne tüübisertifikaadi väljastamist peab olema tuvastatud, et õhusõiduk vastab kõikidele tüübisertifitseerimise alustele, kõikidele olulistele nõuetele ning sellel ei ole kasutamisel ohtu kujutavaid omadusi. Seega tüübisertifikaat tõendab, et õhusõiduk on läbinud vastava kontrolli ja sellega tunnustatakse ametlikult lennukitüübi vastavust kõikidele nõuetele. Kuna AS-i Enimex kasutuses olevad lennukid AN-72-100 ei ole reisijate veo osas vastavat tüübisertifitseerimise aluseks olevat kontrolli läbinud, ei ole Lennuametil veendumust selles, et õhusõiduk AN-72-100 vastaks kõikidele reisijateveoks ettenähtud lennuohutusnõuetele. Lennuameti arvates on ilmselge, et vastavat reisijate vedu lubavat tüübisertifikaati ei ole lennukitüübile AN-72-100 väljastatud seetõttu, et nimetatud lennukitüüp ei vasta kõikidele reisijate veoks ettenähtud tüübisertifitseerimise alustele, mida kinnitab täiendavalt ka asjaolu, et ka Ukraina Lennuameti poolt välja antud tüübisertifikaadi nr TL 0028 lisa nr 3 kohaselt on lennukitüüpi AN-72-100 lubatud kasutada vaid kaubaveoks. 28. Kõik lennukil tehtud muudatused peavad kajastuma ka lennukile väljastatud tüübisertifikaadis, vastasel juhul on nende aktsepteerimine lennuohutuse eesmärki silmas pidades lubamatu. Lennukile AN-72-100 väljastatud tüübisertifikaatidest ei nähtu ametlikult aktsepteeritud muudatusi, mis võimaldaksid nimetatud lennukitüübiga teostada reisijate vedu. Et oleks tagatud lennuohutus ja õhusõiduki vastavus kõikidele kehtivatele nõuetele, siis on mõeldamatu ja lubamatu, et õhusõiduki lennukõlblikkuse ja seega ka lubatud lennuliikide tuvastamise aluseks oleks mõni muu dokument peale tüübisertifikaadi. 29. Kaebuse esitamise hetkel käitas AS Enimex nelja AN-72-100 ja ühte AN-72-100D tüüpi lennukit. Lennukile AN-72-100 on väljastatud kaks tüübisertifikaati:
  3. a)07.02.1997.a. Rahvusvahelise Lennunduskomitee (MAK) poolt välja antud tüübisertifikaat nr 11672-100, mille punkti 4 kohaselt on lennuki pardal asuvate inimeste maksimaalne lubatud arv kolm inimest (õhusõiduki kapten, teine piloot, pardamehaanik). Reisijate vedu nimetatud tüübisertifikaat ette ei näe.
  4. b)Ukraina Lennuameti poolt 01.11.2005.a. välja antud tüübisertifikaat nr TL 0028, mille teise peatüki punkti 5 kohaselt on nimetatud õhusõidukit lubatud kasutada vaid kaubaveoks “cargo transportation”. Lennukile AN-72-100D on Rahvusvahelise Lennunduskomitee (MAK) poolt välja antud tüübisertifikaadi nr 116-72-100 lisa nr 116-72-100/01, mille punkt 2.2 kohaselt on nimetatud õhusõidukiga veetav maksimaalne reisijate arv 14. Lennukiga AN-72-100D on lubatud teostada reisijate vedu ka vastavalt Ukraina Lennuameti poolt 01.11.2005.a. välja antud tüübisertifikaadi nr TL 0028 kolmanda peatüki punktile 5 ja 6. 30. JAR-OPS 1 jagu B, punkt 1.005, alapunkt (
  5. c)kohaselt tuleb kõiki lennukeid käitada nende lennukõlblikkussertifikaadi tingimuste ning lennuki lennukäsiraamatus lubatud piiride/piirangute järgi. Euroopa Ühenduste Komisjoni 20.11.2003.a. määrus nr 2042/2003 M osa, I alajagu, M.A.902, punkt
  6. b)alapunkt 3 sätestab, et õhusõiduk ei tohi lennata, kui õhusõidukit on kasutatud rikkudes heakskiidetud lennukäsiraamatu tingimusi. AS-i Enimex poolt 25.04.2006.a. Lennuametile kooskõlastamiseks esitatud õhusõidukite An-72-100 lennukäsiraamatutest nähtub, et lennukit An-72-100 on lubatud kasutada vaid kaubavedude teostamiseks. Lennukäsiraamatutes viidatakse, et lennukile An-72-100 on väljastatud tüübisertifikaat nr 116-72-100, mis ei luba nimetatud lennukitüübiga teostada reisijate vedu. Seega ei tohi AS-i Enimex poolt käitatavate õhusõidukitega An-72-100 teostada reisijate vedu 6 ka seetõttu, et see oleks vastuolus nimetatud lennukite lennukäsiraamatutes sätestatud piirangutega. 31. Õhusõiduk An-72 on militaarotstarbeline, millel puudub Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni 8. lisa nõuete kohaselt välja antud tüübisertifikaat. Sellise õhusõidukiga ei ole ärilise (posti, lasti ja reisijate vedu) lennutranspordi teostamine lubatud. AS Enimex on ka ise kaebuses tunnistanud, et lennukitüüp An-72 oli algselt projekteeritud ainult sõjaliseks transpordiks ja seetõttu ei vastanud nimetatud lennukitüübi tehnilised tingimused tsiviillennundusele esitatud nõuetele. 32. AS Enimex on kaebuses viidanud, et EASA 28.04.2004.a. otsusega nr 2004/01/CF on antud tähtaeg tulenevalt Euroopa Komisjoni 24.09.2003.a. määrusest (EÜ) nr 1702/2003, et varasemaid tüübisertifikaate tunnustatakse kuni 28. märtsini 2007.a. Lennuameti hinnangul on AS-i Enimex tuletis tõlke edastamisel kohut eksitav - EASA 28.04.2004.a. otsus nr 2004/01/CF (on the implementation of Article 2.3.a of the Commission Regulation EC No 1702/2003) käsitleb Euroopa Komisjoni määruse 1702/2003 artikli 2 lõike 3 punkti
  7. a)rakendamist. Nimetatud lõikes käsitletakse Euroopa Liidu liikmesriikide poolt enne 28. septembrit 2003 välja antud tüübisertifikaate ja nende võimalikku tunnustamist. Määruse 1702/2003 artikli 2 kohaselt ei tunnustata EL liikmesriikide poolt enne 28. septembrit 2003 välja antud tüübisertifikaate juhul, kui „…tüübisertifitseerimise alus ei taga piisavat ohutustaset, mis vastaks algmääruse (1592/2002) ja käesoleva määrusega nõutud tasemele”. Nimetatud EASA otsuses on ära toodud õhusõidukite nimekiri, millele EL liikmesriigid on andnud välja tüübisertifikaadid enne 28. septembrit 2003, kuid mille tüübisertifitseerimise alus ei taga EASA hinnangul piisavat ohutustaset. Kolmandate riikide poolt välja antud õhusõidukite tüübisertifikaate ja nende tunnustamist EASA otsus 2004/01/CF ei käsitle. Samas on AS Enimex jätnud aga välja toomata olulise asjaolu, et vastavalt lennukitüübile An72-100 käesoleval hetkel väljastatud tüübisertifikaatidele ongi lennukitüüpi An-72-100 lubatud kasutada vaid kaubaveoks. Seega isegi juhul kui lugeda, et EASA poolt tunnustatakse lennukile An-72-100 väljastatud tüübisertifikaate, ei too see endaga kaasa õigust teostada lennukiga An-72-100 reisijate vedu - nimetatud lennukile väljastatud tüübisertifikaadi käitamistingimused ei võimalda lennukitüübiga An-72-100 reisijate vedu teostada. Asjaolu, et AS-i Enimex kasutuses olevad lennukid An-72-100 ei ole sertifitseeritud ka Euroopa Liidu nõuete ja Euroopa Ühinenud Lennuameti eeskirjade nõuete kohaselt, on AS Enimex ka ise kaebuses kinnitanud. 33. Eeltoodust nähtub üheselt, et lennukitüübiga An-72-100 (sealhulgas ka lennukitüübiga An72) on lubatud teostada vaid kauba vedu, kuna lennukitüübil An-72-100 ei ole tehtud reisijate veoks vajalikke muudatusi, mis kajastuvad ka Rahvusvahelise Lennunduskomitee (MAK) poolt välja antud tüübisertifikaadi nr 116-72-100 lisa nr 116-72-100/01 punktis 1. AS-i Enimex poolt ei ole Lennuametile esitatud ühtegi rahvusvaheliselt tunnustatavat lennukitüübi sertifitseerimise dokumenti, mis kinnitaks vastupidist - et lennukitüübiga AN-72-100 oleks lubatud teostada reisijate vedu. Seetõttu on täiesti kohatu ja dokumentaalselt tõendamata AS-i Enimex väide kaebuses, et see lennukitüüp, mida AS Enimex käitab, on teinud läbi olulised tehnilised muudatused vastamaks reisijateveo nõuetele. 34. 19.10.2005.a. auditeeris Lennuamet AS-i Enimex vastavust Euroopa ühtsete lennundusnõuete (kohaldatakse Lennundusseaduse § 7 lg 2 alusel) JAR-OPS 1 alaosa M nõuetele. Auditi käigus tuvastati, et õhusõidukeid AN-72-100 käitatakse AN-72 dokumentide alusel, millise puuduse kõrvaldamise kohta tegi Lennuamet 30.10.2005.a. ettekirjutuse nr. 1-119/05/50, märkides puuduse kõrvaldamise tähtajaks 28.11.2005.a. Oma vastuses 28.11.2005.a. nr 144/2-2 märkis AS Enimex puuduse kõrvaldamise tähtajaks 14.11.2005.a., lisades puuduse 7 kõrvaldamise viisiks “14.11.2005.a. esitatud päring selgituse saamiseks”. Kuna Lennuametit ei rahuldanud AS-i Enimex selgitus puuduse kõrvaldamise kohta, andis Lennuamet 06.01.2006.a. täiendava tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamiseks hiljemalt 23.01.2006.a. Lennuameti poolne ettekirjutus nimetatud puuduse kõrvaldamise osas jäi AS-i Enimex poolt täitmata. 35. AS-le Enimex 21.02.2003.a. välja antud lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-01/2003 käitamistingimustes toodud lennutegevuse liigina oli muuhulgas märgitud reisijate vedu (A 1). Kuna ülaltoodud auditi käigus selgus, et AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadile kantud käitamistingimustes toodud lennutegevuse liigina märgitud reisijate vedu õhusõidukiga AN-72100 ei ole kehtiva tüübisertifikaadi alusel lubatud, ei pidanud Lennuamet võimalikuks jätta AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi samadel tingimustel kehtivaks kuni 23.04.2007.a. (lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse lõppkuupäev), sest reisijate veo teostamine õhusõidukil mis ei ole selleks otstarbeks sertifitseeritud, kujutab endast kõrgendatud ohtu reisijate elule ja tervisele ehk avalikkusele. AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-01/2003 käitamistingimuste muutmisel Käskkirjaga nr 54 (reisijate veo õiguse eemaldamine lennutegevuse liigina AN-72-100 käitamisel) pidas Lennuameti peadirektor lennuohutuse tagamist ja avaliku huvi kaitsmist põhimääruselise prioriteedina oma haldusakti välja andmisel esmatähtsaks ning ei pidanud võimalikuks edaspidise õigusvastase olukorra jätkumist. Lähtudes eeltoodust, LennS § 42 lg 4, § 43 p 1, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002.a. määruse nr 6 „Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 ja Euroopa ühtsete lennundusnõuete (JAR-OPS 1) punkti 1.175 (Käitaja sertifitseerimise üldnõuded) alapunktist f oli Lennuametil õigus ja kohustus lennuohutuse tagamiseks muuta AS-i Enimex sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimusi vastavalt Käskkirjale nr 54. Nimetatud muudatusega sertifikaadis nr 1-02/2003 viis Lennuamet AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimused kooskõlla AS-i Enimex poolt kasutatavate lennukite tüübisertifikaatides sätestatud tingimustega. 36. Käskkiri nr 54 on HMS § 54 kohaselt õiguspärane ja selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. Samuti on AS-ile Enimex käskkirja andmise motiive põhjalikult selgitatud ka Lennuameti poolt AS-ile Enimex 15.03.2006.a. saadetud kirjas nr 3-32/06/964. Käskkirjast nr 54 (lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmisega seotu punktid 1, 2 ja 3) nähtub üheselt, et (käskkirja punkt 1 esimene lause) õhusõiduki AN-72-100 lennutegevuse liikidest reisijateveo ning vältimatu meditsiinilise kiirabi eemaldamine tulenes asjaolust, et esitatud ja olemasolevatest asjakohastest dokumentidest ei selgunud vastavus reisijate vedu lubava tüübisertifikaadi nõuetele. Selle olemasolu põhjendusel (käskkirja punkt 1 teine lause) õhusõidukile AN-72-100D reisijate vedu koos muude lennutegevuse liikidega lubati. Käskkirja punkti 2 sisustas põhjenduse osas viide tüübinimetuse vastavusele lennuki ES-NOI õhusõiduki registreerimistunnistuse põhjal. Käskkirja punkti 3 sisustas põhjenduse osas aviotööde vastuolu JAR OPS punktiga 1.001. Nimetatud õigusakt kohaldub ainult ärilisele lennutranspordile, mille reguleerimisesemesse lennu- ehk aviotööd sama akti põhiselt ei kuulu. Lennuamet on seisukohal, et eelnimetatud põhjendused olid haldusakti väljaandmisel piisavaks motivatsiooniks, et tagada Käskkirja nr 54 õiguspärasus. Põhjalikum motivatsioon nimetatud käskkirjas ei olnud vajalik, sest käskkiri on selles toodu põhjal üheselt mõistetav. Ühtlasi ei olnud põhjalikum motivatsioon käskkirjas nr 54 vajalik ka seetõttu, et kehtivate õigusaktide ja rahvusvaheliste nõuete kohaselt ning pidades silmas eelkõige lennuohutuse tagamise eesmärki, oli Lennuametil sisuliselt võimalik käesoleval juhul teha vaid ühesugune otsus - AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste muutmine. 8 37. Väär on ka AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on käskkiri nr 54 kaalutlusvigadega. Lennuamet on Käskkirja nr 54 tegemisel lähtunud HMS § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja § 64 lg 2. Lennuameti kohustuseks on LennS § 601 ja Lennuameti põhimääruse kohaselt tagada ohutu lennutegevus ning sellest tulenevalt kohustub Lennuamet ka kindlustama, et lennuettevõtja tegevuse või tegevusetusega ei seataks ohtu inimeste elu ja tervist. Lennuamet on Käskkirja nr 54 tegemisel lähtunud haldusmenetluse seaduses sätestatust (sh arvestanud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust). Arvestades Lennuameti poolt eespool välja toodut on ilmne, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane, kohane ja vajalik - seda eelkõige lennuohutuse tagamise huvides. Kuna inimese elu on ettevõtlusvabaduse õigusest kõrgemini kaitstud õigushüve, siis on käesoleval juhul AS-i Enimex väidetav majandustegevuse õiguste riive käskkirja nr 54 väljaandmisel lennuohutuse tagamiseks ja inimeste võimaliku hukkumise vältimiseks ka täiesti proportsionaalne seatud eesmärgi (lennuohutuse tagamine ja ohu vältimine inimese elule) suhtes. 38. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna 08.10.2003.a. kirja nr 4-1-3/02/9104 kohaselt on AS-ile Enimex kuuluvate õhusõidukitega alates 23.09.1998.a. kuni 10.02.2003.a. toimunud 6 lennuõnnetust (milledes hukkus ja sai raskeid kehavigastusi mitmeid inimesi) ja alates 26.10.1996.a. kuni 20.12.2002.a. 14 lennuintsidenti, kusjuures valdava enamuse nimetatud lennuõnnetuste ja - intsidentide põhjusteks oli kas piloodi eksimus või õhusõiduki tehniline rike. Sealhulgas on tehniliste rikete tõttu toimunud mitmeid lennuintsidente ka lennukitüübiga An-72. AS-i Enimex tegevuses on esinenud pikema ajaperioodi jooksul mitmed olulised puudused nii õhusõidukite hoolduse korraldamisel, lennuohutuse tagamisel, kui ka ettevõtte kvaliteedisüsteemis, sealhulgas ei ole AS Enimex suutnud kõrvaldada ka lennukitüübiga An-72-100 seotud puudusi. Mitmed AS-i Enimex lennukitega toimunud lennuõnnetused ja -intsidendid ja puuduste esinemine õhusõidukite hoolduse korraldamisel viitavad üheselt sellele, et AS Enimex ei ole suutnud oma lennutegevust rahuldavalt/nõuetele vastavalt korraldada ja ei ole suhtunud piisava tõsidusega ohutu lennuliikluse tagamisse 39. Lennuameti peadirektori 27.10.2006 otsuse nr 16 punktiga 1.1 on AS-i Enimex käitatavad õhusõidukite tüübid An-72-100 ja An-72-100 D lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustest eemaldatud nimetatud õhusõidukitüüpide hoolduskorralduse mittevastavuse tõttu Euroopa Komisjoni määruse nr 2042/2003 I lisale (Osa M) Nimetatud kanne on vormistatud lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste 4. muudatusena. Seetõttu ei ole nimetatud õhusõidukeid võimalik ärilises lennutranspordis kasutada. 40. Vastuseks kaebuse täpsustusele leidis vastustaja (II kd lk 125-128), et AS-i Enimex kaebus Käskkirja nr 54 õigusvastaseks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. 41. Ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt tõendavad reisijate veo lubatavust AN-72 tüüpi lennukitel NSV Liidu Tsiviillennunduse ministeeriumi tunnistused ning Harkovi Riikliku Lennunduse Tootmisettevõtte poolt saadetud andmed. AS-i Enimex poolt kohtule esitatud andmed võivad vaid tõendada asjaolu, et AS-i Enimex kasutuses olevad AN-72-100 tüüpi lennukid on seadistatud Harkovi Riikliku Lennunduse Tootmisettevõtte poolt variandis „Administratiivsalong“, et võimaldada reisijate vedu (kusjuures reisijate arv ei ole täpsustatud), kuid ei anna AS-le Enimex õigust kasutada vastavaid lennukeid reisijate veoks, sest puudub vastav tüübisertifikaat, mis kinnitaks, et nimetatud lennukid ja lennukitel teostatud muudatused vastaksid kõikidele kehtivatele lennuohutuse tagamiseks vajalikele nõuetele. Kõik lennukil tehtud muudatused peavad kajastuma lennukile väljastatud tüübisertifikaadis, vastasel juhul on nende aktsepteerimine lennuohutuse eesmärki silmas pidades lubamatu. Lennukile AN-72-100 väljastatud tüübisertifikaatidest ei nähtu muudatusi, mis võimaldaksid nimetatud lennukitüübiga reisijate vedu. Eeltoodud põhjustel ei anna ka AS-i Enimex poolt kohtule esitatud 1989.a. väljastatud NSV Liidu tsiviillennunduse ministeeriumi tunnistused lennuki 9 tüübi AN-72 riikliku registreerimise ja lennukõlblikkuse kohta AS-le Enimex õigust ilma reisijate veo õigust võimaldava tüübisertifikaadita teostada reisijate vedu. 42. Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määruse nr 163 „Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et lennukõlblikkuse tuvastamiseks peab õhusõiduki tüüp olema Lennuameti poolt tunnustatud. Tunnustamise aluseks on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva lennundusasutuse väljaantud tüübisertifikaat või samaväärne dokument. Nii Harkovi Riiklik Lennunduse Tootmisettevõte kui ka praeguseks mitteeksisteeriv NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeerium ei ole käsitletavad pädevate lennundusasutustena, kellel oleks õigus välja anda tüübisertifikaate või tüübisertifikaadiga samaväärseid dokumente. AS-i Enimex poolt ei ole Lennuametile esitatud ühtegi rahvusvaheliselt tunnustatavat lennukitüübi sertifitseerimise dokumenti, mis kinnitaks, et lennukitüübiga AN-72-100 on lubatud teostada reisijate vedu. 43. Asjas ei oma tähtsust kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on AN-72 tüüpi õhusõidukite puhul tegemist Ida-Euroopas toodetud õhusõidukitega, mille sertifitseerimiseks Euroopa Liidu nõuetele vastavalt on Euroopa Lennuohutusamet andnud üleminekuaja kuni 28.03.2007.a. Vastavalt lennukitüübile AN-72-100 käesoleval hetkel väljastatud tüübisertifikaadile, mida vastavalt Euroopa Lennuohutusameti otsusele tunnistatakse kuni 28.03.2007.a., ongi lennukitüüpi AN-72-100 lubatud kasutada vaid kaubaveoks. Seega isegi juhul kui lugeda, et Euroopa Lennuohutusameti poolt tunnustatakse AN-72-100 väljastatud tüübisertifikaate, ei too see endaga kaasa õigust teostada lennukiga AN-72-100 reisijate vedu, kuna nimetatud lennukile väljastatud tüübisertifikaadi käitamistingimused ei võimalda lennukitüübiga AN-72-100 reisijate vedu teostada. KOHTU SEISUKOHT 44. Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 45. Vastavalt

§-le 74 on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Käesolevas haldusasjas on Riigikohtu halduskolleegium

  1. juuni 2006 määruses nr 3-3-1-54-06 leidnud järgmist: „Lennundusseaduse § 42 lg-te 3 ja 4 kohaselt on lennuettevõtja sertifikaat Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal. Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused. LennS § 43 p 1 sätestab, et lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui lennuettevõtja ei vasta sama seaduse § 42 lg-s 3 nimetatud nõuetele. Vabariigi Valitsuse
  2. juuni
  3. a määruse nr 163 „Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et lennukõlblikkuse tuvastamiseks peab õhusõiduki tüüp olema Lennuameti poolt tunnustatud. Tunnustamise aluseks on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva lennundusasutuse väljaantud tüübisertifikaat või samaväärne dokument. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teeb nende õhusõidukite, mille kohta ei ole Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennuameti väljaantud tüübisertifikaati või seda asendavat dokumenti, lennukõlblikkuse suhtes Lennuamet otsuse iga õhusõiduki kohta eraldi, lähtudes õhusõiduki seisukorrast ja kehtivatest nõuetest…./…./ Viidatud Vabariigi Valitsuse
  4. juuni
  5. a määruse nr 163 § 2 lg 5 võimaldab küll Lennuametil endal tuvastada tüübisertifikaati mitteomava õhusõiduki lennukõlblikkust, kuid antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. AS Enimex käitatavatel AN-72-100 tüüpi lennukitel on kehtiv tüübisertifikaat olemas, 10 võimaldades seda tüüpi lennukitega teostada üksnes kaubavedusid. Kui õhusõidukil on kehtiv tüübisertifikaat, siis ei või Lennuamet tulenevalt määruse § 2 lg-st 2 õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamisel tüübisertifikaadist kõrvale kalduda. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  6. juuli
  7. a määruse nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, artikli 5 lõike 2 punkti „a“ järgi peab toodetel olema tüübisertifikaat, mis antakse välja juhul, kui taotleja on tõendanud toote vastavust tüübisertifitseerimise alustele ning sellel ei ole kasutamisel ohtu kujutavaid omadusi. „Toode“ määruse tähenduses on artikli 3 punkti „c“ kohaselt õhusõiduk, selle mootor või propeller. Sama määruse artikli 5 lõike 2 punkti „c“ kohaselt antakse iga õhusõiduki kohta välja eraldi lennukõlblikkussertifikaat, kui on tõendatud, et see vastab tüübisertifikaadiga kinnitatud tüübikonstruktsioonile ning asjakohased dokumendid, ülevaatused ja katsed näitavad, et õhusõiduk on kõlblik ohutuks kasutamiseks. Euroopa Ühenduste Komisjoni
  8. novembri
  9. a määruse nr 2042/2003, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, M osa I alajao M.A.902 "“Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus“ punkti „a“ alapunkti 4 kohaselt kaotab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtivuse, kui tüübisertifikaat, mille alusel lennukõlblikkussertifikaat väljastati, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks. M.A.902 punkt „b“ alapunkt 3 näeb ette, et õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui õhusõidukit on kasutatud rikkudes heakskiidetud lennukäsiraamatu või lennukõlblikkussertifikaadi tingimusi. Lennundusseaduse § 7 lg 2 alusel Eestis kohustuslike Ühtsete Lennundusnõuete JAR-OPS 1 jao C punkti 1.175 „Käitajate sertifitseerimise üldnõuded" alapunkti „f“ kohaselt võib lennuettevõtja sertifikaati muuta, peatada selle kehtivus või tunnistada see kehtetuks juhul, kui lennuamet pole enam veendunud, et käitaja suudab jätkuvalt tagada ohutu lennutegevuse. Ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelised õigusaktid näevad ette, et õhusõiduki kasutamisel ei ole lubatud kalduda kõrvale tüübisertifikaadist ega lennukäsiraamatust tulenevatest nõuetest ja piirangutest. Asja materjalidest nähtub, et AN-72-100 tüüpi lennukite tüübisertifikaadid ja lennukäsiraamat võimaldavad nimetatud tüüpi õhusõidukitega vedada üksnes kaupa, mitte aga reisijaid.“
  10. Samas viidatud määruses on Riigikohtu halduskolleegium nõustunud Lennuameti seisukohaga, et tähtsust ei oma, et Lennuamet ei ole konkreetselt osundanud ühelegi tehnilisele nõudele, millele AN-72-100 tüüpi lennukid ei vasta ja mis välistaksid nendega reisijate veo, sest ilma vastava tüübisertifikaadita ei saa olla kindel, kas lennukiga on võimalik ohutult reisijaid vedada. Harkovi Riikliku Lennunduse Tootmisettevõtte
  11. detsembri
  12. a kirjast küll nähtub, et kõnealused õhusõidukid on seadistatud reisijateveoks, kuid see ei tõenda veel lennukite vastavust reisijate veoks ettenähtud nõuetele.Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et lennuki ohutuse taset pole reisijate vedu silmas pidades üleüldse tuvastatud. Asjaolust, et seni ei ole AS-i Enimex käitatavate AN-72-100 tüüpi lennukitega reisijate veol probleeme ilmnenud, ei tõenda, et nende ohutuse tase oleks nimetatud lennutegevuse liiki silmas pidades kõrge.
  13. Vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt käitas AS Enimex kaebuse esitamise hetkel nelja AN-72-100 ja ühte AN-72-100D tüüpi lennukit. Asja materjalidest nähtuvalt on lennukile AN72-100 väljastatud kaks tüübisertifikaati: 07.02.1997.a. Rahvusvahelise Lennunduskomitee (MAK) poolt välja antud tüübisertifikaat nr 116-72-100 (I kd lk 89-94, II kd lk 28-33), mille punkti 4 kohaselt on lennuki pardal asuvate inimeste maksimaalne lubatud arv kolm inimest (õhusõiduki kapten, teine piloot, pardamehaanik) ja reisijate vedu on keelatud. 11 Ukraina Lennuameti poolt 01.11.2005.a. välja antud tüübisertifikaat nr TL 0028 (I kd lk 98102, II kd lk 37-41), mille teise peatüki punkti 5 kohaselt on nimetatud õhusõidukit lubatud kasutada vaid kaubaveoks.
  14. Haldusasjas ei ole ka vaidlust selle üle, et AS-i Enimex käitatavate AN-72-100 tüüpi õhusõidukite kehtiv tüübisertifikaat võimaldab nende lennukitega teostada üksnes kaubavedusid, mitte aga vedada reisijaid ega osutada vältimatut meditsiinilist kiirabi. Sellisele seisukohale on käesolevas haldusasjas asunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma
  15. juuni 2006 määruses nr 3-3-1-54-
  16. AS Enimex ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud asjaolu, et lennukitüübile AN-72-100 väljastatud kehtivate tüübisertifikaatide alusel ei ole nimetatud lennukitüübiga lubatud teostada reisijate vedu ega osutada vältimatut meditsiinilist kiirabi, ega ka asjaolu, et lennukitüübile AN-72-100 ei ole väljastatud tüübisertifikaati, mille alusel oleks lubatud teostada reisijate vedu ja osutada vältimatut meditsiinilist kiirabi. AS Enimex ei ole Lennuametile esitanud ühtegi rahvusvaheliselt tunnustatavat lennukitüübi sertifitseerimise dokumenti, mis kinnitaks, et AN-72-100 tüüpi õhusõidukiga on lubatud teostada reisijate vedu ja osutada vältimatut meditsiinilist kiirabi. Seega vaidlustamata asjaolude kohaselt puudub AS-il Enimex nõutav tüübisertifikaat, mis lubaks AS-il Enimex AN-72-100 tüüpi õhusõidukiga teostada reisijate vedu ja osutada vältimatut meditsiinilist kiirabi.
  17. Eeltoodut arvestades on Käskkirja nr 54 punktis 1 AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktist B (õhusõidukite tüübid ja nendel lubatud lennutegevuse liigid) õhusõiduki tüübil AN-72-100 lubatud lennutegevuse liigina reisijate veo ning vältimatu meditsiinilise kiirabi eemaldamine põhjendatud ja õiguspärane. Sellest tulenevalt on õiguspärased ka selle käskkirja punktid 4 ja
  18. AS-le Enimex väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 õiguslikuks aluseks märgitud Euroopa Ühendatud Lennundusasutuste (JAA) ühtsed lennundusnõuded JAR-OPS 1 kohaldub ärilise lennutranspordi lennukitele. Vastavalt JAR-OPS 1 punktile 1.001 ei kohaldu JAR-OPS 1 lennukite suhtes, mida kasutatakse kaitseväe, tolli ja politsei teenistuses

(1), ega langevarjuhüpete kohale või tulekahju kohale lendamise, seal nende tegevuste sooritamise või sealt tagasipöörduvate lendude suhtes, kui nendel lendudel veetakse inimesi, kes tavaliselt sõidavad langevarjuhüpetele või tulekahju kustutama
(2), ega lendude suhte, mis sooritatakse vahetult enne lennutöid (aerial work), nende tööde ajal või vahetult pärast selliseid töid, kui nimetatud lennud on seotud lennutöödega ning kui nendel lendudel veetakse peale meeskonnaliikmete kuni 6 inimest, kes on hädavajalikud õhus tehtavatel töödel
(3). Seega ei kohaldu JAR-OPS 1 aviotöödele, mistõttu on vaidlustatud käskkirjas õigesti eemaldatud sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktist A (lennutegevuse liigid) aviotööd. Nimetatu on ka selgelt ja üheseltmõistetavalt käskkirja punktis 3 märgitud, mistõttu on ebaõige kaebaja argument, et käskkirja punkt 3 on motiveerimata.
  1. Kohtu hinnangul on Käskkiri nr 54 piisavalt motiveeritud ning selles toodud õiguslike aluste ja käskkirja andmise põhjuste osas kohtu poolt kontrollitav. Lisaks on AS-ile Enimex käskkirja andmise motiive põhjalikult selgitatud ka Lennuameti poolt AS-ile Enimex 15.03.2006.a. saadetud kirjas nr 3-3-2/06/964 „Lennuettevõtja sertifikaadi muudatus“ (I kd tl 54-55), milles on märgitud, et Lennuamet ei loe endiselt lennuettevõtja AS-i Enimex poolt rahuldavalt kõrvaldatuks ettekirjutuses 1-1-19/05/50 esitatud puudusi. Kirja punktis 4 on märgitud, et Lennuametile ei ole esitatud dokumenti, mis lubaks lennukil AN-72-100 vedada 40 reisijat. Olemasolevatel dokumentidel on viited ainult sertifitseerimata lennukitele AN-
  2. Tüübisertifikaat 40 reisijat vedada ei luba ja seda kinnitas ka Ukraina Lennuamet kohtumisel Kiievis 19.01.2006.a. Kirjas on kaebajale teatatud, et kirjas märgitud asjaoludest lähtuvalt eemaldas Lennuameti peadirektor 14.03.2006.a. käskkirja nr 54 alusel AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktist B (õhusõidukite tüübid ja nendel lubatud lennutegevuse liigid) õhusõidukil AN-72-100 lubatud lennutegevuse liikidest 12 reisijate veo ja vältimatu meditsiinilise kiirabi lennud, kuna AS Enimex ei ole suutnud Lennuametile tõendada, et AN-72-100 on mõeldud reisijate veoks. Samas lisati sertifikaadile reisijate ja kaubaveo ning vältimatu meditsiinilise kiirabilendude sooritamise õigus lennukitüübiga AN-72-100D, millel vastavalt tüübisertifikaadile on lubatud reisijate vedu (maksimaalselt 14 reisijat). Lisaks eemaldati sertifikaadi käitamistingimustest lennutegevuse liik „aviotööd“ vastuolu tõttu JAR-OPS-i punktiga 1.
  3. Seega pidi vaidlustatud käskkirjast koos Lennuameti 15.03.2006.a. kirjaga nr 3-3-2/06/964 ka kaebajale selguma nii faktiline kui õiguslik põhjendus lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise kohta. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole käskkirja väidetav ebaselgus takistanud kaebajat tema õiguste kaitsmisel kohtus.
  4. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul puudus Lennuametil nimetatud sätte alusel vajadus kaebajat enne otsuse langetamist ära kuulata. Nagu nähtub ka käesolevast kohtuotsusest, ei oleks kaebaja eelnev ärakuulamine saanud vaidlustatud käskkirja sisuliselt muuta. Samuti sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
  5. Kaebaja leiab, et Lennuamet oleks pidanud arvestama kaebaja usaldust ning HMS § 67 lgst 2 tulenevalt ei oleks tohtinud muuta AS-i Enimeks lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi. Kohus kaebaja selle argumendiga ei nõustu. Vastavalt HMS § 67 lg 4 punktile 2 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. LennS § 43 p 1 sätestab, et lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui lennuettevõtja ei vasta sama seaduse § 42 lg-s 3 nimetatud nõuetele. Samuti on AS-le Enimex 24.04.2003.a. väljastatud lennuettevõtja sertifikaadis nr 1-02/2003 märgitud, et sertifikaat kehtib koos juurdelisatud käitamistingimustega kuni 23.04.2007.a., kui seda pole varem tunnistatud kehtetuks või selle kehtivust peatatud. Seega ei saanud kaebaja käesoleval juhul tugineda usaldusele, et AS-i Enimeks lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi ei muudeta.
  6. Väär on ka AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on käskkiri nr 54 kaalutlusvigadega. Kuna JAR-OPS 1 ei kohaldu aviotöödele, puudus Lennuametil Käskkirja nr 54 punktis 3 otsustatu suhtes kaalutlusõigus. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Riigikohtu halduskolleegium leidis käesolevas haldusasjas
  7. juuni 2006 määruses nr 3-3-1-54-06: „Arvestada tuleb, et reisijate veoks sellist tüüpi õhusõiduki kasutamisel, mille puhul ei ole pädev asutus tuvastanud lennuki sobivust reisijate veoks, võib tekkida reaalne ja tõsine oht reisijate elule ja tervisele. Taolise ohu avastamisel tuleb viivitamatult lõpetada õhusõidukite kasutamine tüübisertifikaadis nimetamata liiki lennutegevuseks, kuni vaidluse lahendamiseni, kas reisijate vedu sellist tüüpi lennukiga on lubatud või mitte.“ Käesolevas haldusasjas on kohus leidnud, et AS-i Enimex kasutuses olnud AN-72-100 tüüpi õhusõidukite kehtiv tüübisertifikaat võimaldab nende lennukitega teostada üksnes kaubavedusid, mitte aga vedada reisijaid ega osutada vältimatut meditsiinilist kiirabi. Seega on Käskkirjaga nr 54 AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktist B õhusõiduki tüübil AN72-100 lubatud lennutegevuse liigina reisijate veo ning vältimatu meditsiinilise kiirabi 13 eemaldamine põhjendatud, kohane ja vajalik meede, seda eelkõige lennuohutuse tagamise huvides.
  8. Eeltoodut arvestades on käesolevas haldusasjas asjaohatu kaebuse argument, mille kohaselt on vastustaja Käskkirja nr 54 andmisel kuritarvitanud kaalutlusõigust, kuna õiguslikud ja faktilised asjaolud ei olnud Käskkirja nr 54 andmise ajaks muutunud võrreldes AS-le Enimex lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise ajaga 2003.a. Vastustaja ei saanud lubada õigusvastase olukorra jätkumist, kuna reisijate veo teostamine õhusõidukil, mis ei ole selleks otstarbeks sertifitseeritud, kujutab endast kõrgendatud ohtu reisijate elule ja tervisele.
  9. Kohus nõustub vastustajaga, et inimese elu on ettevõtlusvabaduse õigusest kõrgemini kaitstud õigushüve. Seega on käesoleval juhul AS-i Enimex väidetav majandustegevuse õiguste riive Käskkirja nr 54 väljaandmisel lennuohutuse tagamiseks ja inimeste võimaliku hukkumise vältimiseks proportsionaalne seatud eesmärgi - lennuohutuse tagamise ja inimese elule ohu vältimise - suhtes. 57.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Aili Maasik Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.