KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1404 Haldusasi O.G.’i kaebus Loksa Linnavalitsuse vastu 200

§ 23lg 3 p 1).

2. Tühistada 05.03.2008 algusega kell 10.00 määratud kohtuistungi aeg (

§ 5, TsMS § 352 lg 1). 3. Mõista O.G.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Loksa Linnavalitsuse kasuks välja kantud menetluskulud summas neli tuhat

§ 471lg 3).

ASJAOLUD

1. 06.07.2007 sai kohus O.G.’i kaebuse Loksa Linnavalitsuse vastu talle kui linnavolikogu esimehele 2007 maikuu eest maksmisele kuulunud hüvituse väljamaksmise nõudes. Kohus võttis kaebuse 13.07.2007 määrusega menetlusse ja edastas vastustajale omapoolse seletuse esitamiseks. Vastustaja edastas 06.08.2007 kohtule vastuse, milles esitas muuhulgas taotluse asjas menetluse lõpetamiseks halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus jättis 11.12.2007 määrusega taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata, leides, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, ja määras asjas kohtuistungi 05.03.2008 kell 11.
3. Kohus edastas menetlusosalistele 29.02.2008 teadmiseks Tallinna Halduskohtu 22.08.2007 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2007 määrused haldusasjas nr 3-07-1160, millega tagastati läbivaatamata kaebuse esitaja kaebus volikogu esimehe hüvitise tasumiseks 2007 aprillikuu eest ja juhtis tähelepanu käesoleva haldusasja analoogiale eelnimetatud haldusasjaga. Kohus juhtis menetlusosaliste tähelepanu sellele, et käesoleval juhul esineb alus asja läbivaatamata jätmiseks, ent kohus ei saa seda teha enne, kui on andnud vastustajale võimaluse esitada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. 1
4. 03.03.2008 esitas vastustaja taotluse asja läbivaatamata jätmiseks. Vastustaja leiab, et kuivõrd haldusasjas nr 3-07-1160 ja käesolevas haldusasjas esitatud nõuded, asjaolud ja põhjendused on identsed, võib kohus juhinduda käesoleva asja lahendamisel haldusasjas nr 3-07-1160 tehtud järeldustest ning tuvastada, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda 2007 maikuu eest Loksa Linnavolikogu esimehe hüvitust. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse esitajal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb jätta

§ 23lg.

3 p. 1 alusel läbi vaatamata. 4. Vastustaja märkis ka, et juhul, kui kohus otsustab rakendada

§ 23lg.

3 p. 1, ei pea vastustaja vajalikuks pidada 05.03.2008 määratud kohtuistungit.

1. Vastustaja palub mõista välja O.G.’ilt Loksa Linnavalitsuse kasuks kantud menetluskulud 18 585 krooni.
2. Kaebuse esitaja andis taotluste osas oma seisukoha 04.03.
3. Kaebaja leiab, et väär on vastustaja väide, et haldusasjas nr 3-07-1160 ja käesolevas haldusasjas esitatud nõuded, asjaolud ja põhjendused on identsed. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuste nõuded on erinevad. Kaebuses haldusasjas nr 3-07-1160 taotletakse volikogu esimehe hüvitust 2007 aprillikuu eest, haldusasjas nr 3-07-1404 aga volikogu esimehe tasu 2007 maikuu eest. Kaebaja lisas, et tema nõue 2007 märtsikuu eest volikogu esimehe tasu saamiseks on Tallinna Halduskohtu menetluses. Seoses menetluskulude väljamõistmise taotlusega leidis kaebuse esitaja, et Loksa linnavalitsuse teenistuses on kaks kõrgharidusega juristi: linnasekretär Leo Glückmann ja linnapea nõunik Airi Öösalu. Arvestades seda, et vastustaja vastustes ei ole toodud midagi uut võrreldes kohtulahenditega, mis on esitatud kohtule vastustaja poolt, et vaidlus ei ole keeruline ja on seotud vastustaja põhitegevusega, teenistusalaste küsimustega, leiab kaebaja, et advokaadibüroo Seppik&Sirel õigusabi kasutamine ei ole põhjendatud. Linnavalitsuse esindamisega saaks väga hästi hakkama linnasekretär Leo Glückmann ja linnapea nõunik Airi Öösalu, kellel on juriidiline kõrgharidus ja kes esindasid ja esindavad Loksa linna erinevates teistes haldusasjades. Ühtlasi esitas kaebuse esitaja 04.03.2008 kaebuse täienduse ja soovis asja läbivaatamist 05.03.2008 määratud kohtuistungil. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb rahuldada ja O.G.’i kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu.

Nimetatud sätte kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 04.03.2008 kaebuse täiendusest ja selle lisadest, samuti kaebaja vastusest vastustaja taotlustele ei tulene asjaolusid, mis tooksid käesolevas haldusasjas kaasa haldusasjas nr 3-07-1160 Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustest erinevad järeldused. Kohus märgib, et 04.03.2008 vastustaja taotlusele vastamise lisana esitatud ringkonnakohtu määrustega tühistati halduskohtu määrused määruses toodud põhjendustest sõltumata põhjusel, et halduskohus oli Tallinna Ringkonnakohtu määrustest hoolimata tagastanud kaebused samal

-s sätestatud alusel. Kohus ei näe, et esitatud lahenditest tuleneks asjaolusid, mis teeksid võimalikuks käesoleva haldusasja sisulise läbivaatamise. Kohus märgib, et vastavalt

§ 17

lõikele 1 hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kohus kogumis teiste tõenditega. Seega ei ole nimetatud sätte kohaselt haldusasjas 3-07-1160 tehtud lahendid kohtule käesolevas haldusasjas küll siduvad, kuid asja lahenduse seisukohalt samade asjaolude ilmnemisel ei takista miski kohtul tulla samadele järeldustele. Ka ei ole põhjust arvata, et ringkonnakohus jõuaks analoogsete asjaolude korral käesolevas asjas teistsugusele järeldusele. 2 8.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega ei anna

§ 7

lg 1 teine lause õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi.

1. Nii käesolevas haldusasjas kui haldusasjas nr 3-07-1160 on kaebuse esitaja väitnud, et volikogu 09.02.2007 otsus on tühine seetõttu, et volikogu istungi näol ei olnud tegemist pädeva organiga, sest volikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees, kellel puudus vastav õigus, volikogu istungil osales üksnes 7 liiget, umbusalduse avaldamiseks oleksid olnud vajalikud vähemalt 8 liikme poolthääled, umbusalduse avaldamisel ei olnud järgitud menetlusreegleid. Kaebuse esitaja leiab, et eeltoodud asjaolud toovad kaasa otsuse tühisuse HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, sest akti pole andnud pädev organ. 06.08.2007 kohtule esitatud vastuses märkis vastustaja, et Loksa Linnavolikogu 09.09.2007 otsus nr 9, millega avaldati umbusaldus kaebuse esitajale, on kehtiv, kuna seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega kehtivust peatatud. Kuivõrd kaebuse esitaja viitab menetlusnormide rikkumisele Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 tegemisel, saab ta nõuda mitte haldusakti tühisuse tuvastamist, vaid üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamist, ja seda vaid juhul, kui menetlusnormide rikkumised olid niivõrd olulised, et nad võisid mõjutada asja otsustamist. Selle seisukohaga sarnaneb ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2007 määruses toodu, et vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebuse esitaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu.
2. Ringkonnakohus osundas üheselt, et volikogu 09.02.2007 otsust kaebuse esitajale umbusalduse avaldamise kohta ei saa pidada tühiseks ka juhul, kui kõik kaebuse esitaja poolt osundatud faktilised asjaolud õigeks lugeda. HMS § 61 alusel kehtib haldusakt ning tekitab õiguslikke tagajärgi sõltumata õigusvastasusest. Käesoleval juhul välistab kaebuse esitajal nõudeõiguse olemasolu kehtiv haldusakt – volikogu 09.02.2007 otsus. Kuna volikogu otsus ei ole tühine ning seda pole vaidlustatud, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kui kaebuse esitajale umbusalduse avaldamiseks antud haldusakt on kehtiv, ei ole kaebuse esitaja peale 09.02.2007 enam volikogu esimees ning tal puudub õigus nõuda hüvitise väljamaksmist ka siis, kui ta enda arvates volikogu esimehe ülesandeid täitis. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus on seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu nimetatud määrus on jõustunud. Kuivõrd ka käesoleva haldusasja (2007 maikuu eest volikogu esimehe tasu nõude) lahendamise seisukohalt on määrava tähtsusega 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu otsuse olemasolu, on käesolev kaebus samadel põhjustel ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb jätta

§ 23lg 3 p 1 alusel määrusega läbi vaatamata.

1. Kuna kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuulub tühistamisele ka 05.03.2008 algusega kell 11.00 määratud kohtuistungi aeg.
2. Vastustaja palub mõista välja O.G.’ilt Loksa Linnavalitsuse kasuks kantud menetluskulud 18 585,00 krooni.

§ 92lg.

4 kohaselt kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kaebuse esitaja.

§ 93lg.

1 järgi esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Taotluse kohaselt tuleneb õigusabisuhe Loksa Linnavalitsuse ja Advokaadibüroo Seppik & Sirel vahel sõlmitud kliendilepingust. Menetluskulude suurust tõendavad taotlusele lisatud 31.07.2007 arve nr.2707072, 31.10.2007 arve nr 2710096, 31.12.2007 arve nr 2712084 ja 29.02.2008 arve nr 2802048. Arvete kohaselt on vastustaja kandnud kulusid käesolevas asjas advokaadi abi eest kokku 18 585,00 krooni. Esitatud maksekorralduste kohaselt on nimetatud arved ka tasutud, st tegemist on kantud menetluskuludega

mõttes. 3 13.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 92

lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebuse esitaja hinnangul on menetluskulud põhjendamatult suured ja advokaadibüroo kaasamiseks puudus vajadus.

1. Esiteks leiab kohus, et vastustaja õigusabikulud on käesoleva haldusasja menetluslikku keerukust arvestades põhimõtteliselt aktsepteeritavas summas. Asjas ei ole toimunud küll kohtuistungit, kuid vastustaja on pidanud esitama arvukaid taotlusi ja omakord kaebuse esitaja taotlustele vastama.
2. Teisalt leiab aga kohus, et käesoleva vaidluse sisu ning keerukust arvestades ei saa vastustaja poolt lepingulise õigusabi kasutamist pidada vältimatuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tavapärast haldustegevust puudutavates vaidlustes peab haldusorgan olema suuteline korraldama ka kohtumenetluses esindamise oma ametnike kaudu ning juhul kui ta seda ei tee, tuleks kaebuse rahuldamata jätmise korral pidada haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmist teise poole suhtes ebaõiglaseks. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 87 on kinnitatud Loksa linna ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseisud ja ametikohtade nimetused. Otsuse puntki 4.1.1 kohaselt on linnakantselei juhiks linnasekretär. Loksa Linnavalitsuse 21.09.1998 määrusega nr 8 kinnitatud linnakantselei põhimääruse punkti 3.
3. kohaselt korraldab linnakantselei linnavalitsuse ja volikogu juriidilist nõustamist ja punkti 3.
4. kohaselt linna esindamist kohtus. Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 55 lõikele 2 võib valla- või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 55 lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus esindamine. Seega on iga linna- või vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla- või linnasekretär. Eelkõige peaks omavalitsus olema võimeline end ise esindada omavalitsuse institutsionaalsetes küsimustes ja teenistusvaidlustes. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses endale esindajaks advokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt väljamõistmisele vaid osaliselt. Arvestades ühelt poolt asjaolu, et linnavalitsus oleks võinud esindada vastava volituse saanud omavalitsusteenistuja - linnasekretär, teisalt aga arvestades Loksa võimuorganitel hetkel pooleliolevate kohtuvaidluste arvukust, loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud õigusabikuludeks 4000 (neli tuhat) krooni. Kadriann Ikkonen Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.05.2008 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.03.2008 määrus haldusasjas nr 3-07-1404 osas, milles halduskohus mõistis O.G.ilt Loksa Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulud. Teha selles 4 osas uus määrus, millega jätta Loksa Linnavalitsuse taotlus O.G.ilt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. Rahuldada O.G.i määruskaebus osaliselt. 5