← Eesti

3-06-1473/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1473 Haldusasi OÜ Amintor ka

§ 26lg 1 p 2) 2.

Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

  1. Jätta kaebuse esitaja taotlus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks rahuldamata. Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22.maist
  2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja MTK kontrollis MKS § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 ning Põhja maksukeskuse 13.07.2005 korralduse nr 12-2.1/16310 alusel OÜ Amintor

(10553579)ja OÜ Sovute ESN vahelisi tehinguid ning tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ja 1 tasumise õigsust perioodil 01.10.2001 - 31.12.
  1. Kontrolli tulemusel koostas PMTK 28.12.2005.a. kontrollakti nr 12-3/795, mille peale OÜ Amintor esitas eriarvamuse.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja MTK tegi 05.05.2006 maksuotsuse nr 12-5/367, millega määras OÜ-le Amintor täiendavalt tasumiseks ettevõtlusega mitte seotud kuludelt 1 551 146 krooni tulumaksu. Maksuhaldur leidis, et OÜ Amintor ei ole maksustamisperioodil 2001.a. deklareerinud ja riigieelarvesse tasunud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 4 414 800 kroonilt arvestatud tulumaksu 1 551 146 krooni.
  3. OÜ Amintor esitas Maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA) oma 7.06.2006 vaideotsusega nr 6-1/157-1 rahuldamata jättis.
  4. OÜ Amintor esitas 26.07.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 05.05.2006 maksuotsuse nr 12-5/367 ning Maksu- ja Tolliameti
  5. juuni
  6. a vaideotsuse nr 6-1/157-1 tühistamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  7. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuotsuse positsiooniga väljamakse mitteseotuse kohta ettevõtlusega. OÜ Amintor ei ole kioske, milles ta opereeris, omandanud, vaid rentis neid A.N.lt. Andmed kioskite omandamise kohta OÜ Amintor poolt puuduvad. OÜ Amintor ei saanud soetada tasuta kioskeid, millede turuhind ulatub miljonitesse kroonidesse. Samuti on maksuhaldur paljasõnaliselt pannud kahtluse alla rendilepingu, mille A.N. kui kioskite rendileandja ja OÜ Amintor kui kioskite rendilevõtja sõlmisid 01.03.
  8. Nõmme Linnaosa Valitsuse peaspetsialist Kaja Hints´i 17.01.2006 e-kirjast nähtub, et kioskite omanike kohta tal andmed puuduvad. Ka ei saanud Tallinna Linnavalitsuse 22.05.2002 määrus nr 51 reguleerida varasemaid lepinguid OÜ Amintor ja linna vahel. Isegi kui oletada, et linnavalitsus nõudis, et lepingupartner oleks müügikoha omanik, ei tähenda müügikoha kui ettevõtte äriseadustiku tähenduses omamine kohustust omada pinda, kus müügikoht asub. Samuti ei välista OÜ Amintor osalemine konkurssidel kuidagi müügitegevuseks kasutatud kioskite rentimist.
  9. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et 04.01.2000 OÜ Amintor ja OÜ Näitaja vahel sõlmitud ning 01.07.2001 OÜ Amintor ja OÜ Gatemark vahel sõlmitud lepingute sisu on OÜ-le Amintor kuuluvatesse müügipunktidesse müüjate leidmine ja palkamine. Maksuhaldur on otsitult leidnud, et mõisted müügipunktide kett (kui majandusüksus) ja kiosk (kui teisaldatav ehitis) on sünonüümid. OÜ Amintor ei ole lepingutes OÜ-dega Näitaja ja Gatemark kasutanud väljendit, mille kohaselt kiosk kui vallasasi kuuluks OÜ-le Amintor, jutt on käinud majandusüksusest, see on kioskis rendilepingu alusel tegutsevast müügipunktist. Samuti kinnitab OÜ-ga Näitaja jaanuaris 2000 sõlmitud leping, et OÜ Amintor ei saanud kioskitega opereerida septembris 1999, sest selleks puudus ka vastav tööjõud.
  10. OÜ Amintor ei ole rikkunud rahapesu tõkestamise seadust (RTS), maksukorralduse seadust (MKS) ja raamatupidamise seaduse (RPS) nõudeid. Asjaolu, et kassa väljamineku order on vormistatud puudulikult, on käsitletav vähetähtsa vormiveana, mitte maksudest tahtlikult kõrvalehoidumisena. Orderil on vaieldamatult A.N. allkiri, mille kohta maksuhaldur ka ise tõdeb, et see on visuaalselt sarnane teistel dokumentidel oleva A.N. allkirjaga. OÜ Amintor juhatuse liige tuvastas A.N. isiku täiendavalt OÜ Sovute ESN notariaalse asutamislepingu järgi. Maksuhalduri väide, nagu oleks OÜ Sovute ESN asutatud 12.11.2001 on ekslik, äriühingu notariaalne asutamisotsus on koostatud 16.10.
  11. Tehingute tegelikku toimumist tõendab ka asjaolu, et A. N. ja M. V. on teinud omavahel hiljem ka notariaalse tehingu, 2 äriühingu müügi. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-26-02 leiab kaebaja, et teatud andmete puudumine dokumendil võiks kaasa tuua maksukohustuse vaid juhul, kui dokumendi esitanud maksumaksja ei suuda puuduvaid andmeid maksuhaldurile esitada. Käesolevas vaidluses on OÜ Amintor dokumendil puuduvad andmed maksuhaldurile teatanud. Maksumaksja on esitanud maksuhaldurile ka täiendavad dokumendid, mis kinnitavad ühelt poolt A.N. ja Sovute ESN ning teiselt poolt OÜ Amintor vahelisi ärisuhteid ning aitavad mõista, miks ärisuhete arendamisel otsustati senist koostööd laiendada kioskite keti täiendaval väljaarendamisel.
  12. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et OÜ-l Amintor ei olnud tegelikult kavas kioskite ketti välja arendada. Kuna 2001 majandusaasta aruandes sisalduv tegevusaruanne on äärmiselt lakooniline ega sisalda ühtegi viidet tulevikku suunatud tegevusvõi arenduskavadele, ei saa tuletada järeldusi nagu puudunuks äriühingul tulevikuvisioon üldse ega järeldust, et arendustegevust ei toimunud. 10.06.2003 dateeritud OÜ Amintor majandustegevuse aruandes sisalduv viide kioskite sulgemisest ja spetsialiseerumisest ainult alkoholikauplustele, on tingitud 01.09.2002 jõustunud alkoholiseadusest, mille § 41 lg 3 otsesõnu keelab alkoholi tänavakaubanduse. Osutatud muudatus seadusandluses on põhjuseks, mis tingis seniste kavade, jätkata kioskite opereerimist, ümbervaatamise.
  13. Maksuhalduri arutluskäik spetsifikatsioonidest ja kalkulatsioonidest pole asjakohane põhjusel, et nähtuvalt Ühise tegutsemise lepingu artiklist 4 olid kioskite spetsifikatsioonid ja kalkulatsioonid esitatud. OÜ-le Amintor ei saa ette heita lisadokumentide mittesäilimist, sest spetsifikatsioonid-kalkulatsioonid ei ole vaadeldavad raamatupidamise algdokumentidena raamatupidamisseaduse tähenduses ning nende säilitamiseks ei kohusta maksumaksjat ka muud õigusaktid.
  14. Maksuhalduri seisukohad OÜ-ga Sovute ESN tehtud tehingute kajastamise osas on vastuolulised ja ebajärjekindlad. Kuna väljamakse A.N.le on äriühingu raamatupidamises kajastatud alates väljamakse tegemisest, pole mingit alust väita, et tehingu asjaolusid kas pole kajastatud või on kajastatud asjaolusid moonutavalt. Asjas puudub vaidlus, et OÜ-le Sovute ESN välja makstud laen on ka 2001 majandusaasta aruandes kajastatud. OÜ Sovute ESN majandustegevusega seotud asjaolud ei oma mingit tähtsust OÜ Amintor maksukohustuse selgitamisel. Kaebuse esitaja hinnangul teise äriühingu poolt oma tegevuse deklareerimine või deklareerimiskohustuse täitmatajätmine ei oma kaebuse esitaja maksukohustuse selgitamisel mingit tähendust.
  15. Raha väljamaksmine A.N.le ning selle seos OÜ Amintor ettevõtlusega on tõendatud järgmiste dokumentidega: -laenuleping OÜ Sovute ESN ja OÜ Amintor vahel. Tähtsust ei oma, et OÜ Sovute ESN ei olnud laenuandmise hetkeks kantud äriregistrisse, oluline on, et puudub vaidlus asjaolu üle, et äriühing oli asutatud. – kassa väljamineku order A.N. allkirjaga vaidlusaluse summa kättesaamise kohta; - OÜ Amintor juhatuse liikme M.Vahtra seletused, mis kinnitavad laenu andmist; - käendusleping OÜ Amintor ja M.Vahtra vahel; - OÜ Amintor ja A.N. vahel sõlmitud tasaarvelduse kokkulepe; - 31.03.2003 saldoteatis. Lisaks loetletud dokumentidele on laenu andmine tõendatud ka teadaolevate asjaolude analüüsiga. On igati loogiline, et äriühing, kes opereerib kioskite ketiga, annab oma senisele äripartnerile sihtotstarbelist laenu kioskite keti edasiarendamiseks. Laenu andmist tõendab kaudselt ka asjaolu, et OÜ Amintor rentis kioskeid A.N.lt juba varasemast, mistõttu A.N. isik oli OÜ-le Amintor hästi teada. 3
  16. Kokkuvõtlikult leiab OÜ Amintor, et maksuhalduri seisukoht vaidlusaluse väljamakse mitteseotuse kohta äriühingu ettevõtlusega on ebaõige ega tulene seadusest. OÜ Amintor leiab, et kirjeldatud tehingud on loogilised ja äriühingu seisukohast otstarbekad ning põhjendatud. Toodud asjaoludel laenu andmine on otseselt seotud äriühingu ettevõtlusega.
  17. Vaideotsus rikub kaebuse esitaja õigusi iseseisvalt põhjusel, et vaideotsuse tekst ja resolutiivosa on vastuolus. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakt, mille kirjeldav ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, on õigusvastane. Vaideotsusest nähtub, et kui vaidlusalune väljamakse on tagastatud, OÜ Amintor reaalselt maksusummat tasuma ei pea. Samas on vaideotsuse resolutiivosaga jäetud jõusse äriühingule 05.05.2006 maksuotsusega pandud kohustus tasuda maksusumma 30 päeva jooksul. Maksumaksja ei saa haldusaktist üheselt aru, kas ta peab maksuotsusega määratud summa 30 päeva jooksul tasuma või mitte. OÜ Amintor ei nõustu maksuhalduri vaideotsuses väljendatud seisukohaga, et väljamakse tagastamine on edasiulatuva, mitte aga tagasiulatuva jõuga asjaolu. Kaebaja leiab seetõttu, et maksuotsus kuulub tühistamisele MKS § 103 lg 1 p 2 alusel. Väljamakse tagastamise hilisem tagastamine muudab varasema maksuotsusega pandud kohustuse tulumaks tasuda. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega:
  18. Käesoleva maksukohustuse aluseks oli tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 rikkumine. TuMS § 54 lg-st 6 nähtub, et enammakstud tulumaksu saab tagasi juhul kui langeb ära maksustamise aluseks olev asjaolu, käesoleval juhul ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.
  19. Käesolevaks asjas on OÜ Amintor mitmel korral väitnud ning ka deklareerinud (deklaratsioon esitatud 29.08.2006), et tehtud väljamakse on tagastatud. Vastustaja on seisukohal, et õigusaktidele mittevastava väljamakse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui tegelikult maksukohustuslase raamatupidamises olevate dokumentide alusel ei toimunud kauba ega teenuse soetamist. Maksuhaldur leiab, et juhul kui maksukohustuslane on tegelikult kaupa või teenust soetanud, siis ei ole reaalne, et õigusaktidele mittevastava arve korral kauba või teenuse müüja tagastab raha. Maksuhaldur leiab, et juhul kui kauba või teenuse müüja on juhuslikult andnud õigusaktidele mitte vastava arve, siis ta “parandab” arve. Samuti on ebareaalne müüdud kauba või teenuse eest raha tagastamine, kuna see eeldab kauba või teenuse tagasisaamist või nõustumist asjaoluga, et tehinguid ostja ja müüja vahel ei toimunudki. Käesoleval juhul ei ole OÜ Amintor tõendanud, et raha tagasi saades oleks kaup või teenus tagastatud.
  20. 20.12.2007 täiendavas seisukohas ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on OÜ Amintor rentinud kioskeid A.N.lt. Maksuhaldurile teadaolevalt omas A.N. 1999 aastal ja 2000 aastal igakuist töötasu summas 1000 krooni kuus, mis aga tähendab, et A.N.l puudusid rahalised võimalused kioskite soetamiseks. Kaebuse esitaja väide kioskite rentimise kohta A.N.lt ei ole usutav, kuna lähtuvalt maksumenetluses kogutud infost on tuvastatud, et vaidlusalused 8 kioskit olid kasutuses juba
  21. aastate algusest alates, ning nendega on samast ajast alates olnud seotud Marko Vahtra läbi erinevate äriühingute. Marko Vahtra oli ise OÜ Amintor juhatuse liige ja on OÜ Amintor raamatupidamises oleva laenu käendajaks. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks ja põhjendamatuks, miks peaks laenu andja 4 esindaja asuma väljalaenatud summa osa käendajaks. Tavapärases majandustegevuses ei võta laenu väljastaja endale kohustust tagada laenu tagasimaksmine (käendus seda tähendab). Pigem võib asuda seisukohale, et selline käitumine on absurdne, kuna sellisel juhul puudub laenajal absoluutselt igasugune huvi laenatud raha tagasi maksta. Tavapärases majandustegevuses on laenu tagatiseks laenu saaja vara või esindaja käendus – selliselt käitumine sunnib laenajat laenu tagasimaksmisele.
  22. Tähelepanuta ei saa jätta ka OÜ Amintor poolt Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud infot, mille kohaselt on kioskite omanikuks märgitud just OÜ Amintor, mitte keegi kolmas isik. Kioskite kuulumisest OÜ-le Amintor viitab ka asjaolu, et kioskite likvideerijaks oli just OÜ Amintor, mitte OÜ Sovute ESN või keegi kolmas isik. Kuna kioskid kuulusid OÜ-le Amintor, siis on viimase raamatupidamises olev rendileping ja tasaarvelduskokkulepe ja kõik dokumendid, mis seotud kioskite rentimisega fiktiivsed. Kuna OÜ Amintor poolt väidetavalt OÜ-le Sovute ESN laenatud 4 414 800 krooni kasutamine OÜ Amintor ettevõtluses ei ole tõestatud, on vastustaja arvates põhjendatud väljamakstud laenusumma tõlgendamine ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning maksustamine tulumaksuga.
  23. Täiendavalt väärib tähtsust ka asjaolu, et OÜ Amintor raamatupidamises puuduvad tõendid, nagu oleks OÜ Sovute ESN raha üldse saanud. Raha väljamaksmise kohta on küll kassa väljamineku order, kuid sellel on lisaks Marko Vahtra allkirjale ainult A.N. allkirjale sarnane allkiri. Muid dokumente raha liikumisest ühe isiku käest teise kätte ei ole ning seda ei ole kaebuse esitaja ka tõendanud.
  24. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja väitega, et 25.10.2001 kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533) § 9 lg 4 kohaselt sobis isiku tuvastamiseks ka mõni notariaalselt tõestatud dokument (nt OÜ Sovute ESN asutamisleping), kuid käesoleval juhul sõlmiti isiku tuvastamiseks kasutatud asutamisleping 18 päev hiljem, kui toimus raha väljamaksmine OÜ Amintor poolt. Kuigi seadus ei sätesta ajalist piirangut, millal tuleb isik tuvastada sularaha väljamakse tegemisel, leiab vastustaja, et mainitud normi mõte on tagada, et enne raha väljamaksmist tuvastataks isik, kellele raha makstakse.
  25. Samuti on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et OÜ Amintor tegevuses ilmneb tahtlus. Maksumenetluses kogutud asjaolude põhjal on tuvastatud, et OÜ Amintor ei ole tegelikult OÜle Sovute ESN laenu andnud, samuti ei ole A. N.lt kioskeid rentinud. Samuti on tuvastatud, et raha on välja makstud Marko Vahtrale, mitte kellelegi kolmandale isikule. Väljamakstud raha seotust OÜ Amintor ettevõtlusega ei ole tõendatud. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Amintor on teadlikult (tahtlikult) esitanud maksuhaldurile valeandmeid selleks, et “peita” raha liikumise jälgi.
  26. Kuna lepingu lahutamatu lisa on täpselt samaväärne raamatupidamise dokument nagu seda on leping ise ja sellise lisa säilitamisele kehtivad täpselt samad nõuded, mis lepingule endale, on väär kaebuse esitaja väide, mille kohaselt lepingu lisasid polnud vajalik säilitada. Samuti märgib maksuhaldur, et raamatupidamises kehtiv dokumentide säilitamise kohustus eksisteerib selleks, et oleks võimalik pärast tehingu toimumist olemasolevate dokumentidega luua sama olukord toimunud tehingust ning tuvastada kõik asjaolud. Seega on vastustaja seisukohal, et isegi kui ühe või teise dokumendi säilitamine ei ole otseselt seaduses sätestatud tuleb siiski hoida raamatupidamises alles kõiki dokumente, mis aitavad luua “õige pildi” toimunud tehingutest. OÜ Amintor ei ole selliseid dokumente säilitanud. 5
  27. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga nagu ei omaks OÜ Sovute ESN majandustegevusega seonduv käesolevas asjas tähtsust. OÜ Sovute ESN majandustegevus omab tähtsust andmaks hinnangut, kas kaebuse esitaja väited, nagu oleks viimane laenanud üle 4 miljoni krooni OÜ-le Sovute ESN, võiksid olla tõesed või mitte. Vastustaja on seisukohal, et tavapärases majandustegevuses ei ole mõeldav raha laenamine (eriti veel nii suures summas) äriühingule, kellel puudub igasugune tegevus, töötajad ja muu, mis võiks viidata majandustegevuse olemasolule. Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega:
  28. Maksu- ja Tolliameti vaideotsus on õiguspärane ning selgelt motiveeritud. Vaideotsusest nähtub selgelt, et kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse on maksukohustuslasele tagastatud, peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile deklaratsiooni, millest nähtub, et pangakontolt nähtuva laekumisega on tegemist just maksuotsuses käsitletud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastamisega. Kuna vaidemenetluse kestel ega ka vaideotsuse allkirjastamise ajaks ei olnud OÜ-lt Amintor ega ka tema esindajalt laekunud eelkirjeldatud deklaratsiooni, eksisteerisid vaidemenetluse raames needsamad faktilised asjaolud, mis eksisteerisid ka maksumenetluse (sh maksuotsuse) ajal. Seega ei saanud Maksu- ja Tolliamet oma vaideotsusega asuda teistsugusele seisukohale kui Põhja maksu- ja tollikeskus oma maksuotsuses.
  29. Vaideotsusest nähtub selgelt, et niikaua kuni kaebaja või tema esindaja ei ole maksuhaldurile esitanud deklaratsiooni, millest nähtuks, et pangakontolt nähtuva laekumisega on tegemist maksuotsuses käsitletud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastamisega, tuleb maksuotsust ka täita. Vaideotsusest nähtub üheselt, et Maksu- ja Tolliamet pole “põhimõtteliselt nõustunud kohustuse äralangemisega”. Vaideotsuses sedastatakse: “Maksu- ja Tolliamet selgitab, et kui maksukohustuslasele on tagastatud kolmanda isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakse enne kui maksukohustuslane jõudis täita maksuotsusega määratud kohustuse, siis maksukohustuslane pärast ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastamist kajastava deklaratsiooni esitamist reaalselt maksusummat tasuma ei pea, küll peab aga tasuma intresse täitmata maksukohustuse tõttu.” Eeltoodust lausest nähtub enam kui selgelt, et maksusumma tasumise kohustus langeb ära pärast väljamakse tagastamist kajastava deklaratsiooni esitamist. Eeltoodust nähtub, et puuduvad sellised asjaolud, mille tõttu oleks vaideotsuse sisu ja resolutsioon pidanud olema erinev kehtivas vaideotsuses toodust.
  30. Väljamakse tagastamise näol on tegemist edasiulatuva jõuga asjaoluga. Maksuotsus ettevõtlusega mitteseotud kulu osas tehakse konkreetseid, antud ajas ja ruumis olemasolevaid faktilisi asjaolusid arvesse võttes. Asjaolu, et maksukohustuslane maksuotsuse järgselt uue deklaratsiooniga näitab, et maksuotsuses käsitletud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse on äriühingule tagasi tulnud, ei muuda maksuotsust tühiseks. Maksuhaldurile esitatav deklaratsioon peab olema õige, sest MKS § 85 lg 4 sätestab, et deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Seega on absurdne olukord, kus OÜ Amintor küll esitab deklaratsiooni, millest nähtub, et maksuotsuse aluseks olnud ettevõtlusega mitteseotud kulu on tagastatud äriühingule, kuid samas selgitab maksuhaldurile ja kohtule jätkuvalt, et deklaratsiooni esitamisega ta ei nõustu maksuotsusega.
  31. Maksu- ja Tolliamet märgib oma 04.01.2007 täiendavas seisukohas, et rahandusministri määrus 24.12.2003 nr 107 selgitab täpselt, millistel juhtudel tuleb täita Vorm TSD lisa 6 (ehk deklaratsioon) ja selle deklaratsiooni rida
  32. Nimetatud määruses seisab, et rida 25 täidetakse 6 vastavalt “Tulumaksuseaduse” § 54 lõikele 6 juhul, kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 35, § 51 lõikes 3, § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud. Seega juriidilisest isikust kaebaja, kes deklaratsiooni esitamise ajal kasutas ka advokaadi abi, pidi teadma, et deklaratsiooni ja eelkõige selle deklaratsiooni rida 25 saab ja tohib täita vaid juhul, kui maksukohustuslane ka ise leiab, et raha, mis oli ettevõtlusest väljas, oli ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kui isik leiab, et nimetatud summa puhul on jätkuvalt tegemist ettevõtlusega seotud kuluga, siis ei oleks isik saanud ega ka tohtinud teha nimetatud deklaratsiooni. Igati põhjendatud on seega maksuhalduri poolt juba väljendatud seisukoht, et juhul, kui maksukohustuslane on tegelikult kaupa või teenust soetanud, siis ei ole reaalne, et õigusaktidele mittevastava arve korral kauba või teenuse müüja tagastab raha. Juhul, kui kauba või teenuse müüja on juhuslikult andnud õigusaktidele mittevastava arve, siis ta “parandab” arve. Samuti on ebareaalne müüdud kauba või teenuse eest raha tagastamine, kuna see eeldab kauba või teenuse tagasisaamist või nõustumist asjaoluga, et tehinguid ostja ja müüja vahel ei toimunudki. Käesoleval juhul ei ole OÜ Amintor tõendanud, et raha tagasi saades oleks kaup või teenus tagastatud.
  33. Seoses vaideotsusega märgib Maksu- ja Tolliamet täiendavalt, et kuna Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega jäeti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksuotsus muutmata ja kaebaja vaie rahuldamata ning vaideotsusega ei muudetud põhimaksu ega intressi summat, on vaideotsus tehtud sama eseme suhtes, mille suhtes on tehtud ka maksuotsus, mistõttu vaideotsus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. KOHTU PÕHJENDUSED
  34. Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud nii maksuotsuse kui ka vaideotsuse. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muu hulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja on põhjendanud käesolevas haldusasjas vaideotsusega oma õiguste rikkumist sellega, et vaideotsuse tekst ja resolutiivosa on omavahel vastuolus.
  35. Kohus on seisukohal, et vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi. Võimalike menetlusnõuete rikkumine, samuti vaideotsuse arusaamatus ei saa MKS § 151 lg 1 p 3 mõtte kohaselt olla vaideotsuse peale kaebuse esitamise aluseks, kuna sellega ei rikuta isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on nii maksuotsus kui ka vaideotsus tehtud ühe ja sama maksu suhtes. Vaideotsusega täiendavat maksu kaebuse esitajale määratud ei ole. Seega, kuna vaideotsus kaebuse esitaja õigusi ei riku, tuleb jätta vaideotsuse peale esitatud kaebus rahuldamata.
  36. Käesolevas haldusasjas taotleb kaebuse esitaja Põhja maksu- ja tollikeskuse
  37. mai 2006 maksuotsuse nr. 12-5/367 tühistamist ühelt poolt seoses asjaoluga, et Marko Vahtra tagastas 29.05.2006 ja 30.05.2006 OÜ Amintor pangakontole kokku 4 414 800 krooni ehk maksuotsuses tuvastatud ettevõtlusega mitteseotud kulu, teiselt poolt aga seoses asjaoluga, et eeltoodud summa näol ei olnud tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Vaidlus puudub selle üle, et eeltoodud summa on OÜ Amintor pangakontole laekunud. 29.08.2006 esitas OÜ Amintor esindaja maksuhaldurile parandatud deklaratsiooni „Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning mitteresidendi püsiva tegevuskoha kasumieraldised“ 2006 maikuu kohta, taotledes maksustamisele kuuluva summa vähendamist 4 414 800 krooni võrra ning 7 sellega seonduva tulumaksu vähendamist 1 551 146 krooni võrra (toimiku nr. 1 lk. 104). PMTK on väljastanud 18.12.2006 OÜ-le Amintor teate, mille kohaselt OÜ Amintor poolt PMTK-le esitatud maksudeklaratsioonides perioodil mai 2006 kuni august 2006 deklareeritud andmed vastasid äriühingu poolt esitatud raamatupidamisdokumentidele (toimiku nr. 2 lk. 98). Kohtuistungil selgitas vastustaja MTA esindaja, et maksuhaldur aktsepteeris OÜ Amintor poolt 29.08.2006 esitatud deklaratsiooni, millest nähtub raha tagasimaksmine OÜ-le Amintor.
  38. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et lähtuvalt ettevõtlusega mitteseotud summa tagasimaksmisest on OÜ Amintor maksustamise alus ära langenud. Sellega on ära langenud PMTK maksuotsuse tulumaksu, summas 1 551 146 krooni osas sundtäitmise alus.

§ 19

lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Kuivõrd kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on välistada maksuotsusega kaebuse esitajale määratud tulumaksusumma, 1 551 146 sissenõudmine, saab kohus kaebuse esitaja tühistamistaotlust tõlgendada ka taotlusena, keelata eeltoodud summa sissenõudmine juhul, kui maksuotsuse tühistamine ei ole seaduse alusel võimalik. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuivõrd maksuotsuse tegemise ajal ei olnud OÜ Amintor maksustamise alus ära langenud, puudub kohtul alus PMTK maksuotsuse tühistamiseks seoses maksustamise aluse hilisema äralangemisega.

  1. MKS § 115 lg 1 sätestab: „Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.“ Vaidlustatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et OÜ Amintor ei ole maksustamisperioodil oktoober
  2. a. deklareerinud ja riigieelarvesse tasunud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 4 414 800 kroonilt arvestatud tulumaksu (4 414 800 * 26/74), kokku 1 551 146 krooni. Sellega rikkus kaebuse esitaja TuMS § 54 lõiget 2, mille kohaselt on residendist juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  3. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni §des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul. Maksuhaldur tuvastas, et kaebuse esitaja tegi väljamakse, summas 4 414 800 krooni, mille kohta maksumaksjal puudus raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, mistõttu nimetatud väljamakse on käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna (TuMS § 51 lg 2 p 3). Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud maksuotsusega määratud intressi tasumise kohustus sõltub seega asjaolust, kas maksuhaldur tuvastas maksuotsuses õigesti, et 4 414 800 krooni näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga või mitte. Kohus nõustub vastustajaga selles, et seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega OÜ-le Amintor langeb ära küll OÜ Amintor kohustus maksuotsusega määratud maksusumma tasuda, kuid OÜ-l Amintor jääb püsima intressikohustus alates päevast, mil OÜ Amintor oleks pidanud tasuma ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu kuni vastava maksusumma tasumise äralangemise päevani. Kohus on seega seisukohal, et ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et OÜ Amintor ettevõtlusega mitteseotud kulu kandis ning et tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud ja mis tõi endaga kaasa intressi tasumise kohustuse. Mitteseotud kulu tagastamist ei saa pidada MKS § 103 lg 1 p-st 2 tulenevaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks.
  4. Rahandusministri
  5. detsembri
  6. a. määruse nr. 107 vormi TSD lisa 6 p. 23 kohaselt täidetakse TSD lisa 6 vormil rida 25 vastavalt Tulumaksuseaduse § 54 lõikele 6 juhul, kui 8 langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3-5, § 51 lõikes 3, § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud. Kõik eeltoodud sätted puudutavad ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamist tulumaksuga. Käesoleval juhul esitas kaebuse esitaja maksuhaldurile TSD lisa 6 vormi ning täitis rea 25 seoses Marko Vahtra poolt OÜ-le Amintor ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega. Seega esitades vastava deklaratsiooni maksuhaldurile on kaebuse esitaja ühtlasi tunnistanud vaidlusaluse maksuotsuse sisulist õigsust selles, et 4 414 800 krooni näol ei olnud tegemist ettevõtlusega seotud kuluga. MKS § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Eeldades, et kaebuse esitaja on deklaratsiooni esitades esitanud maksuhaldurile õigeid andmeid, tuleb lugeda kaebuse esitajale maksuotsusega määratud intress õigeaegselt tasumata tulumaksusummalt seadusega kooskõlas olevaks.
  7. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, on ühtlasi seisukohal, et maksuhaldur on maksuotsuses õigesti tuvastanud, et ei ole leidnud tõendamist OÜ Amintor poolt 01.03.2000 rendilepingu alusel kioskite rentimine A. N.’elt, 21.05.2001 ühise tegutsemise lepingu alusel koostöös A. N.’ega kioskite seotamine ja kioskite keti väljaarendamine, OÜ Amintor juhatuse liikme Marko Vahtra poolt 25.10.2001 laenulepingu nr. 3/2001 ja 25.10.2001 a. kassa väljamineku orderi alusel sularaha 4 414 800 krooni väljamaksmine OÜ Sovute ESN juhatuse liikmele A. N.’ele ning hilisem väljamakse tasaarveldamine 04.01.2002 OÜ Amintor renditasude ja kioskite renoveerimise kulude võlgnevusega.
  8. Laenuandmise Sovute ESN OÜ-le, samuti kioskite rentimise seavad kahtluse alla järgmised asjaolud:
  9. OÜ Amintor kassa väljamineku orderist 25.10.2001 (toimiku nr. 1 lk. 234) ning 25.10.2001 laenulepingust nähtuvalt andis OÜ Amintor Sovute ESN OÜ-le A.N. isikus laenu 4 414 800.- krooni ajal, mil eeltoodud äriühing ega ka tema juhatuse liige A. N. äriühingu esindajana ei olnud veel äriregistrisse kantud (esmakande aeg oli 12.11.2001). Kuigi eeltoodu ei välista laenuandmise võimalust Sovute ESN OÜ asutamislepingu alusel, osundab see asjaolule, et laenuandmine suuremas summas toimus kergekäeliselt äriühingule, kes oli alles asutamisel.
  10. Kaebuse esitaja väide OÜ Amintor poolt A.N.lt juba varasemalt kioskite rentimise kohta on paljasõnaline ja tõendamata.
  11. Tuleb eeldada, et iga äriühingu eesmärgiks on teenida omanikele kasumit. Kasumlikuks ega mõistlikuks ei saa pidada suures ulatuses rahaliste vahendite väljalaenamist Sovute ESN OÜ-le kioskite ostmiseks, eesmärgiga, et neid kioskeid seejärel täiendavate rahaliste vahendite eest Sovute ESN OÜ-lt äritegevuse tarbeks rentida. OÜ Amintor äritegevuse edendamiseks ei olnud vajalik finantseerida kolmanda äriühingu poolt kioskite ostmist. OÜ-l Amintor oleks olnud odavam kioskeid nii otse osta kui ka otse rentida. OÜ Amintor endise juhatuse liikme Marko Vahtra suuliste selgituste protokollist (toimiku nr. 2 lk. 32) nähtub, et ta ei tea, kas kioskeid laenuraha eest soetati, kuid rendilepingutega neid üle ei antud ning laenu OÜ Amintor ka tagasi ei saanud. Seega saab vaid järeldada, et isegi kui laenuraha A.N.le välja maksti, seda OÜ Amintor ettevõtluse huvides kunagi ei kasutatud.
  12. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et A. N. või Sovute ESN OÜ oleks kunagi sõlminud Tallinna linnaga lepinguid linnale kuuluvatele rajatistele kioskite paigaldamiseks, küll aga on vastavaid linnarajatiste kasutusse andmise lepinguid juba
  13. aastast peale, st. enne
  14. a. laenulepingu sõlmimist linnaga sõlminud OÜ Amintor. Vastavaid lepinguid on OÜ Amintor sõlmindu linnaga ka peale
  15. aasta laenulepingu sõlmimist. Vastavatest lepingutest tulenevalt ei tohtinud linnarajatise kasutusse võtja lepingu eset lepingu kehtivuse ajal kolmandale isikule kasutada anda. Kuna linnarajatist (asfaldiplatsi) saab kasutada vaid müügikioski ehitamiseks ning linnarajatise kasutust ei tohtinud lepingutega kolmandale isikule üle anda, järeldab kohus, et linnarajatistele sai kioskid ehitada vaid isik, kes oli sõlminud linnaga lepingu linnarajatise kasutamiseks.
  16. OÜ Amintor juhatuse liige Marko Vahtra on 15.11.2001 käendanud Sovute ESN OÜ kui laenusaaja laenulepingust tulenevate 9 kohustuste täitmist Amintor OÜ ees (toimiku nr. 1 lk. 237). Kohus on seisukohal, et vastava käenduslepingu sõlmimist ei saa pidada normaalses äritegevuses tavapäraseks praktikaks. Seetõttu osundab see tehingute fiktiivsusele. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et loetletud tehingute näol oli tegemist fiktiivsete tahtlike tehingutega, mis olid tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidmise (raha ettevõttest maksuvabalt väljaviimise) eesmärgil. Sel põhjusel puudub kohtul alus maksuotsuse tühistamiseks.
  17. Kuigi kohus jätab taotluse, maksuotsus tühistada, rahuldamata, on seoses maksustamise aluse äralangemisega põhjendatud keelata maksuhalduril maksuotsuse sundtäitmine maksuotsusega määratud tulumaksusumma osas. Kuivõrd maksuotsus oli selle tegemise ajal seadusega kooskõlas tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.