Obsah (4)

§ 54§ 50§ 55§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50166 Tsiviilasi SŠ avaldus SS vastu vane

) § 50 lg 1 ja § 54 lg 1 p 1,

1. Kohtuistungil osundas avaldaja asjaolule, et SS ei vaielnud sellele vastu, et enne avaldaja poolt kohtusse pöördumist ei tegelnud noorema tütrega, leides, et lapsed on n.ö. jagatud vanemate vahel: tütar jäi ema, poeg aga isa kasvatada. Samal põhjusel leiab SS, et ei pea tasuma elatist laste ülalpidamiseks, vaatamata avaldajaga elatise tasumise kohtuliku kompromissi sõlmimisele. Kompromissi kinnitava ja jaanuaris 2008 jõustunud kohtumääruse kohaselt on puudutatud isik kohustatud tasuma 2 500 krooni igakuiselt iga lapse ülalpidamiseks. Ühtegi makset nimetatud kompromissi täitmiseks laste isa teostanud pole. Samuti ei ole ta osalenud laste ülalpidamises mingil teisel viisil. Seadusega sätestatud laste ülalpidamise kohustust puudutatud isik ei täida. Kui tütre suhtes puudutatud suhe on ükskõikne, siis poja vastu avaldab SS olulist huvi. Isa mõju pojale viis lapse poolt kuriteo toimepanemisele. SS on omapärased ja ebaõiged ettekujutused ühiskonnas valitsevatest käitumisnormidest, mida ta sisendab pojale. Tulenevalt SS eluviisist, ei pea ta vajalikuks kanda mistahes kohustusi, ühiskonna, vaid ka oma alaealiste laste ees. SS terve mehena ei tööta, elab, kus juhtub ning õpetab taolist eluviisi ka pojale, seletades temale näiteks, et õppimine koolis on mõttetu aja veetmine, tõelise mehe määratlus seisneb selles, et saada elult erisugust, eelkõige seksuaalse iseloomuga meelehead. SS mõju vanema poja suhtes on tõendatud toimikus olevatega tõenditega, nagu avaldaja ema kriminaalmenetluses antud ütluste, tunnistaja TP ütluste ning SS oma seletustega kriminaalasjas, kus ta seletab, et elas autos, pärast leidis võimaluse elada tuttava juures (kr. asja t l 58). Nii politseis, kui ka kriminaalmenetluses aga ka käesolevas menetluses andis SS erinevaid, tegelikkusele mittevastavaid ütlusi oma elu- ja töökoha kohta. 21.12.2007.a kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-07-30694 (t l 65) näitas ta, et elab aadressil: XXX. Harju Maakohtu 21.01.2008 otsuse järgi kriminaalasjas 1-07-16329 on SS elukohaks XXX Tallinnas. Käesolevas asjas väitis ta 10.04.2008.a kohtuistungil, et elab Tallinnas XXX. See 2 väide on ümber lükatud korteri omaniku, tunnistaja OK ütlustega (t l 75), kriminaalasjas figureerib ka aadress: XXX. Käesoleva aasta aprillikuus toimetati SSisa elukohast aadressil: XXX, Tallinna Laste Turvakodusse. Need asjaolud kinnitavad avaldaja arvamust, et puudutatud isikul puudub alaline elukoht ja SS avaldab lugupidamatust ühiskonna institutsioonide vastu, kellele ta peab lubatavaks teadvalt valeandmete esitamist. Sama puudutab ka SS andmeid oma töökoha kohta. 2007.a novembri-detsembrikuus avaldas SS, et ta töötab LL tehases (t l 45), Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt puudutatud isik ei tööta alates 2007.a maist. Seega esitas ta jällegi valeandmeid oma töökoha kohta. Tulenevalt 21.01.2008 a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-16329 on puudutatud isik korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h. vangistusega, erinevate kuritegude toimepanemise eest, mis veelkord tõendab puudutatud isiku täielikku lugupidamatust ühiskonna käitumisreeglite suhtes. AŠ poolt kriminaalasjas antud ütlustest nähtub, elades perega koos, tarvitas puudutatud isik pidevalt alkoholi laste juuresolekul (kr.toimiku t l 179). Nende ütluste tõepärasust kinnitab see fakt, et vahetult enne SS 09.10.
2. a. toimunud oma onu ründamist noaga viibis ta isa seltsis, nagu nähtub ekspertiisi tulemusest, viibis joobeseisundis (kr. asja t. l. 7). SS on palju täitmata rahalisi kohustusi. Üheks nendest on peaaegu 100 000 kroonine kohustus (t. l. 12). Võttes arvesse seda, et ta ei tööta, siis ei kavatsegi ta neid kohustusi, sh laste ülalpidamisekohustust, täita. 06.12.2007.a. sai puudutatud isik kätte lastega suhtlemist keelava kohtumääruse, kuid ignoreeris seda. SS varitses poega kooli juures, mille tõttu oli laps uuesti paigaldatud Turvakodusse. Kogu menetluse kestel väitis SS, et kohtulahend käesolevas asjas teda ei huvita, kuna isegi avalduse rahuldamise korral jätkab ta pojaga suhtlemist, millega jällegi demonstreerib ta lugupidamatust kohtuvõimu vastu. SS on desorienteeritud isa poolt ja oma vanuse tõttu ei saa näha ette isa poolt pakutava eluviisi tagajärgi. Avaldaja on seisukohal, et asja materjalides olevatega tõenditega on tõendatud puudutatud isiku vastutustundetus, asotsiaalsus, pingutused sisendada vanemale pojale samu negatiivseid vaateid, milliseid ise omab, teisiti öeldes tema kahjulik mõju vanema lapse suhtes ning hoolitsemise ja kasvatamise kohustuste mittetäitmine noorema tütre suhtes, mis tähendab kohtusse esitatud avalduse põhjendatust. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamus SS käitumine SS suhtes on olnud manipuleeriv, ema suhtes vaenulikkust, solvanguid õhutav. Kahetsusväärne ja lubamatu on olnud isa poolt lapse tõmbamine täiskasvanute omavaheliste suhete klaarimisse, lapsele mitteeakohaste teemade ebaadekvaatne selgitamine, kasutades enda kui isa autoriteeti, millega puudutatud isik on avaldanud lapsele kahjulikku mõju ning kuritarvitanud oma vanemaõigusi. Nimetatud põhjusel on alustatud 04.12.2007 kriminaalmenetlust SS suhtes. SS avaldas soovi, et perekonda tabanud ebanormaalse olukorraga seotud kohtuasjad lõpeksid ja ta saaks minna elama oma ema ja õe juurde Haaberstisse. SS tõi põhjustena, miks ta ema elukoha kasuks otsustas, soovi rahus elada ja õppida, SS katteta lubadused ja valetamise, sõnapidamatuse, kindla elu- ja töökoha puudumise. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab SS vanema õiguste äravõtmist laste SS ja SS suhtes. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus 3 Lastekaitsetöötajad puutusid esmakordselt kokku antud avalduse aluseks olevate asjaoludega 2007.a oktoobris, mil teatati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse paigutatud poisist, kes vigastas noaga oma onu, VŠ. S Sokoloviga vesteldes selgus, et onule põhjustatud kallaletungi initsiaatoriks oli tema isa SS, oli alust kahtlustada ka V Š varasemat vägivaldsust Ss uhtes. Kuu aega hiljem, novembris, leiti S kotist koolis veel teinegi nuga, mida ta enda sõnul oli valmis kasutama basseini ujuma minnes V Š vastu. Mõlemad noad on Sile andnud poisi kinnitusel tema isa SS. Kui oktoobris-novembris 2007.a väitis S Sokolov, et ta soovib edaspidi elada vaid isaga, sest talle oli väga tähtis käituda isale meelepäraselt olles isa liitlaseks tema vaenulikkuses V Š vastu, siis käesolevaks ajaks on olukord kardinaalselt muutunud. S kindel soov on elada koos oma ema ja väikese õega. Sellise muutuse on põhjustanud SS käitumine, mis on vähendanud poja seni tingimusteta usaldust isa vastu. S rääkis vestluses lastekaitsetöötajaga, et isa lubas ju talle, et temaga ei juhtu midagi, kui ta oma onu ründab, sest ta on nii noor. Aga ometigi elab ta juba neljandat kuud turvakodus ega saa olla kodus. Samamoodi on SS pidevalt andnud nii pojale kui ametnikele valeinfot oma töö- ja elukohtade kohta. Sile on isa lubanud, et kohe üürib ta ilusa korteri, kus nad koos hakkavad elama, sest uus tasuv töökoht lubab teha suuremaid kulutusi. Samas ei ole ükski esitatud faktidest kontrollimisel tõele vastanud ja SSei ole tõsiselt tegelenud pojale elementaarseid elamis- ja arenemistingimusi tagava elamispinna otsingutega. Teatavasti elab SS aadressil XXX, kus jagab ühte tuba tuberkuloosihaige toakaaslasega. Lilleküla Turvakodu, kus on SS ajutine viibimiskoht, töötajad on täheldanud, et pärast isaga kohtumisi on S tavapärasest agressiivsem ning lubab kasvatajatele, et isa tuleb ja karistab neid. SS on üritanud ka pärast 04.12.2007.a. kohtumäärusega lähenemiskeelu kohaldamist telefoni teel pojaga vestelda, kuid see pole tal õnnestunud. SS eitab vestluses lastekaitsetöötajaga varasemalt kinnitust leidnud fakte, märkides muuhulgas, et tema ei tea midagi S käest leitud nugadest. Selgitusele, et tema poeg lõpuks ise tunnistas nugade päritolu, kinnitas SS, et pole võimalik, et S on teda reetnud. SS väidab samuti, et teda ei huvita, kas tema vanema õigusi piiratakse või mitte, pojaga elavad nad edaspidi ikka koos. Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et SS on pika aja vältel kuritahtlikult manipuleerinud oma pojaga ja avaldanud talle kahjulikku mõju. SŠ sõnul ei ole SS senini olnud huvitatud suhtlemisest tütre S (sünd. XXX.a), kuid puudub alus arvata, et tütrega suheldes ei avalduks isa kahjulik mõju. Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et SŠ avaldus on põhjendatud tuginedes

§ 54lg 1 p 4.

SS ja SS määratud esindaja arvamus Avalduses toodud asjaolud, asjas kogutud kirjalikud tõendid ning tunnistajate ütlused annavad piisava põhistuse vanema õiguste äravõtmiseks. S ja S S sünniaktidesse on kantud emana S Š , isana – SS. Vanemate kooselu lõppes 2007.a. suvel. Pärast vanemate lahkuminekut jäid lapsed ema kasvatusele. Isa säilitas suhtlemise poja Siga, tütrega suhelnud ei ole. Kummalegi lapsele isa ülalpidamist andnud ei ole. Tütar on järjepidevalt elanud ema juures, S on ajuti, k.a. käesoleval ajal, viibinud Tallinna Laste Turvakeskuses. Avalduse kohaselt on nõude peamiseks aluseks asjaolu, et isa avaldab eriti vanemale lapsele kahjulikku mõju. Kahjulik mõju avaldub ennekõike isa poolt S õigusvastasele käitumisele õhutamises ja sellise käitumise õigustamises, samuti ebaõigete väärtushinnangute edastamises lapsele. Avaldaja seletuste, tunnistajate T.P ja T.S ütluste kohaselt väljub S emaga suheldes lapse rollist, mistõttu lubab endale teha emale etteheiteid ja kasutada tema suhtes väljendeid, mida on kuulnud kasutamas oma isa. Lapse seksuaalse iseloomuga etteheited ja valimatute sõnadega sõim ei saa S arvestades pärineda temalt endalt. Isa poolt 4 pojale selliste väärtushinnangute edasiandmine, mis lubavad naise ja ema halvustamist, alandamist ja solvamist, avaldab kindlasti lapsele kahjulikku mõju, sest kahjustab lapse normaalset psüühilist ja emotsionaalset arengut. Avaldaja kinnitusel on ta pidevalt kannatanud SS ähvarduste käes. Ähvardused on olnud nii isiklikud (maha lüüa, tappa) kui vara kahjustamist lubavad (põletab korteri maha). Selliseid ähvardusi on pidevalt kuulnud pealt S. Saamata isalt ühiskondlikele väärtushinnangutele vastavat juhendamist eluga toimetulekuks on S võtnud üle isa käitumise, mida tõendavad tema süstemaatilised lubadused mh turvakeskuse töötajatele tappa anda, samuti korduvad lubadused „isa tuleb koos kamraadidega ja annab kõigile tappa“. Isa poolt lapse suunamine õigusvastastele tegudele ja lapse käitumise valimatu õigustamine ei valmista ette last eluks ning avaldab seeläbi lapsele kahjulikku mõju. Kriminaalasja nr 07231502950 toimikust nähtuvalt on S 9.10.2007.a. pannud toime raske isikuvastase kuriteo. S lõi oma onu VŠ noaga, millega viimasele tekitati raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetlus lõpetati põhjusel, et S ei ole jõudnud kriminaalvastutuse ikka. Samas nähtub toimikus olevatest S ütlustest, et onu noaga lööma on teda õpetanud isa SS, kes väidetavalt andis ka 9.10.2007.a. Sile kaasa noa onu ja emaga kohtumisele minekuks. Sellistes poisi ütlustes ei ole põhjust kahelda. Tunnistajad T.P ja T.S kinnitasid S väiteid, et „temaga ei saa midagi juhtuda, kuna ta on alaealine ja võib seetõttu teha mida tahes“. Sedasi on poisi väitel talle kinnitanud isa SS(„Me isaga Postimehest lugesime...“). T.S ütluste kohaselt ei ole S aru saanud, et ta pani toime äärmiselt raske kuriteo. Ilmselgelt saab ta õigustust oma isalt. TS kinnitusel puudub Sil arusaam sellest, mis on halb ja mis on hea, mis on lubatav ja mis keelatud. Oma väärade veendumuste edasiandmisega Sile on SS tekitanud Sis karistamatuse tunde. See aga avaldab lapsele kahjulikku mõju seeläbi, et takistab lapse normaalset kõlbelist arengut. Nii avaldaja kui tunnistajate ütluste kohaselt annab isa lapsele pidevalt katteta lubadusi, mis lapses asjatuid ootusi tekitavad. Isa on valetanud, et tal on uus auto, et tal on töökoht, kohe ostab ta korteri, kus nad koos elama hakkavad. Isa on korduvalt lubanud last turvakeskusest koju viia teades, et seda ei luba lähenemiskeeldu kohaldav kohtumäärus. Lapse selline kohtlemine rikub tema emotsionaalset arengut ja õpetab lapsele ebaõigesti, et lubaduste rikkumine on lubatav. Laste esindaja on seisukohal, et isa avaldab kahjulikku mõju S Sokolovile ka seeläbi, et ei täida seadusjõus kohtumäärust lähenemiskeelu kohaldamiseks, avaldades sellega lugupidamatust õiguskorra vastu üldiselt. 11-aastane poiss saab kohtumääruse tähendusest ja jõust hästi aru ja teeb isa eeskujust järelduse, et selline käitumine on lubatav. Märgitud asjaolud on oma kogumis sellised, mis lubavad SS vanemaõigused Ss ära võtta. Vanemaõiguste äravõtmine võimaldaks Sile ühiskondlikult aktsepteeritavate eluhoiakute omandamist ja takistaks SS ühiskonna jaoks vastuvõtmatute käitumismudelite mõju S . Laste esindaja leiab, et SS vanema õigused tuleb

§ 54lg 1 p 4 alusel ära võtta ka tütre SS suhtes.

Seda, milles võib seisneda vanema poolt kahjuliku mõju avaldamine lapsele, on selgitanud Riigikohus oma 1.03.2007.a. määruses ts.asjas 3-2-1-4-07. Märgitud lahendis avaldatud seisukohtadest juhindudes avaldab lapse esindaja hinnangul SS käitumine, kui see on seotud lapse ema solvamise, ähvardamise, hirmutamise, sõimamise ja alandamisega, kahjulikku mõju Sofijale. Riigikohus on leidnud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Ennekõike on antud vaidluses selliseks käitumiseks just regulaarne vaimne vägivald ema suhtes, aga ka juba avaldunud valede väärtushinnangute ja käitumismudelite edastamine, isa väär eeskuju Sile. Vaimse vägivallaga ema suhtes on SS ohustanud Spsüühilist tervist ja selline olukord ei tohi jätkuda. Laste esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue SS on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leidis 5 Kohtuistungil jäid avaldaja ja tema esindaja avalduse juurde. Puudutatud isik SS vaidles avaldusele vastu ning leidis, et vanema õiguste äravõtmine ei ole õige. Eestkosteasutuste esindajad ja SS ja SS esindaja toetasid avaldust. SS ja SS sünnitunnistustest (t lk 8-9) nähtub, et SS ja SŠ on nende vanemad.

§ 54

lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

§ 50

lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 50lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Lastekaitse seaduse (La

KS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on SS ja SŠ kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. SS leiab, et vanema õiguste äravõtmine ei ole õige, kuid ei põhjendanud oma seisukohta. SS väitel ei soovi SS avaldaja juures elada kuna seal on ebastabiilne olukord. Avaldaja vend tegelikult käib Õismäel asuvas korteris, lööb teda kui ka poega. SS võttis õigeks, et ta ei ole laste ülalpidamiseks elatist tasunud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. SS on sündinud XXX ja on seega hetkel 11-aastane. Lähtudes lapse vanusest on kohus lapse ära kuulanud. SS kinnitas, et ta on pettunud SSis, kes on andnud katteta lubadusi: on lubanud osta kolmetoalise korteri ja uue auto. SS soovib elada koos ema ja õega ning on ära leppinud oma onu V Š . Pärast vanemate lahkuminekut 2007.a jäid lapsed ema kasvatusele. SS säilitas suhtlemise poja Siga, tütrega suhelnud ei ole. Avalduse kohaselt on nõude peamiseks aluseks asjaolu, et SS avaldab eriti S S kahjulikku mõju. Kohus nõustub laste esindaja seisukohaga, et kahjulik mõju avaldub ennekõike isa poolt SS õigusvastasele käitumisele õhutamises ja sellise käitumise õigustamises, samuti ebaõigete väärtushinnangute edastamises lapsele. Avaldaja seletuste, tunnistajate T P ja T S ütluste kohaselt väljub S emaga suheldes lapse rollist, mistõttu lubab endale teha emale etteheiteid ja kasutada tema suhtes väljendeid, mida on kuulnud kasutamas oma isa. Lapse seksuaalse iseloomuga etteheited ja valimatute sõnadega sõim ei saa Siga arvestades pärineda temalt endalt. SS poolt pojale selliste väärtushinnangute edasiandmine, mis lubavad naise ja ema halvustamist, alandamist ja solvamist, avaldab lapsele kahjulikku mõju, sest kahjustab lapse normaalset psüühilist ja emotsionaalset arengut. Avaldaja on kinnitanud, et ta on pidevalt kannatanud SS ähvarduste käes. Ähvardused on olnud nii isiklikud (maha lüüa, tappa) kui vara kahjustamist lubavad (põletab korteri maha). Selliseid ähvardusi on pidevalt kuulnud pealt S. Saamata isalt ühiskondlikele väärtushinnangutele vastavat juhendamist eluga toimetulekuks on S võtnud üle isa käitumise, mida tõendavad tema süstemaatilised lubadused mh turvakeskuse töötajatele tappa anda, samuti korduvad lubadused „isa lubas kamraadid kaasa võtta ja turvakodu töötajatele tappa anda“. Isa poolt lapse suunamine õigusvastastele tegudele ja lapse käitumise valimatu õigustamine ei valmista ette last eluks ning avaldab seeläbi lapsele kahjulikku mõju. Kriminaalasja nr 07231502950 toimikust nähtuvalt on SS pannud toime raske isikuvastase kuriteo. S lõi oma onu VŠ noaga, millega viimasele tekitati raske tervisekahjustus. 6 Kriminaalmenetlus lõpetati põhjusel, et S ei ole jõudnud kriminaalvastutuse ikka (kriminaaltoimik nr 07231502950). Samas nähtub toimikus olevatest Sütlustest, et onu noaga lööma on teda õpetanud isa SS, kes väidetavalt andis ka 9.10.2007.a. Sile kaasa noa onu ja emaga kohtumisele minekuks. Sellistes poisi ütlustes ei ole põhjust kahelda. Tunnistajad T P ja T S kinnitasid SS väiteid, et nemad isaga lugesid lehest, et alaealist kuritegude toimepanemise eest ei karistata. Seega oli SS arusaam, et temaga ei saa midagi juhtuda, kuna ta on alaealine ja võib seetõttu teha mida tahes. Tunnistaja T S ütluste kohaselt ei ole SSaru saanud, et ta pani toime äärmiselt raske kuriteo. Ilmselgelt saab ta õigustust oma isalt. Tunnistaja TS väiteil puudub S Sokolovil arusaam sellest, mis on halb ja mis on hea, mis on lubatav ja mis keelatud. Argumenteeritud on laste esindaja arvamus, et oma väärade veendumuste edasiandmisega Sile on SS tekitanud Sis karistamatuse tunde. See aga avaldab lapsele kahjulikku mõju seeläbi, et takistab lapse normaalset kõlbelist arengut. Avaldaja selgituste kui ka tunnistajate TP ja TS ütluste kohaselt annab isa lapsele pidevalt katteta lubadusi, mis lapses asjatuid ootusi tekitavad. Isa on valetanud, et tal on uus auto, et tal on töökoht, kohe ostab ta korteri, kus nad koos elama hakkavad. Isa on korduvalt lubanud last turvakeskusest koju viia teades, et seda ei luba lähenemiskeeldu kohaldav kohtumäärus. Lapse selline kohtlemine rikub tema emotsionaalset arengut ja õpetab lapsele ebaõigesti, et lubaduste rikkumine on lubatav. Kohus soostub laste esindaja seisukohtadega, et SS avaldab kahjulikku mõju lapsele ka seeläbi, et ei täida seadusjõus kohtumäärust lähenemiskeelu kohaldamiseks, avaldades sellega lugupidamatust õiguskorra vastu üldiselt. 11-aastane poiss saab kohtumääruse tähendusest ja seaduslikkusest hästi aru ja teeb isa eeskujust järelduse, et selline käitumine on lubatav. Märgitud asjaolud on oma kogumis sellised, mis annavad aluse SS vanema õigused Ss uhtes ära võtta. Vanema õiguste äravõtmine võimaldaks Sile ühiskondlikult aktsepteeritavate eluhoiakute omandamist ja takistaks SS ühiskonna jaoks vastuvõtmatute käitumismudelite mõju Sile. Kohus leiab, et perekond on võimsaim sotsialiseerimise tegur. Vanemad on lapse jaoks oluline eeskuju vähemalt murdeeani ja perekonna käitumismudeleid hakkab laps kasutama ka väljaspool kodu. Nii et, kui kodus vanemad teineteise peale karjuvad või on vägivaldsed, siis kujuneb ka lapsel arusaam, et nii tulebki teiste inimestega käituda. Kohus nõustub eestkosteasutuste arvamusega, et kahetsusväärne ja lubamatu on olnud isa poolt lapse tõmbamine täiskasvanute omavaheliste suhete klaarimisse, lapsele mitteeakohaste teemade ebaadekvaatne selgitamine, kasutades enda kui isa autoriteeti, millega puudutatud isik on avaldanud lapsele kahjulikku mõju ning kuritarvitanud oma vanema õigusi. Riigikohtu 1.03.2007.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 avaldatud seisukohtadest juhindudes avaldab SS käitumine, kui see on seotud lapse ema solvamise, ähvardamise, hirmutamise, sõimamise ja alandamisega, kahjulikku mõju SSle. Riigikohus on leidnud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Riigikohtu hinnangul on

§ 54

lg 1 p 1 järgi vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. Käesolevas asjas on selliseks käitumiseks just SS regulaarne vaimne vägivald laste ema suhtes, aga ka juba avaldunud valede väärtushinnangute ja käitumismudelite edastamine, isa väär eeskuju Sile. Vaimse vägivallaga ema suhtes on SS ohustanud SSpsüühilist tervist ja selline olukord ei tohi jätkuda. Riigikohus on oma määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt mõjuva 7 põhjuseta. Kontakti puudumine isa ja tütre vahel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanema õiguste äravõtmiseks

§ 54lg 1 p 1 järgi.

Fazer Eesti AS-i 24.07.2007 teatisega on tõendatud SŠtöötab pagarina (t lk 10-11). AS-i Julianuse Inkasso Agentuur 26.03.2007 pretensiooniga on tuvastatud, et SSvõlgneb neile 9 651 krooni (t lk 12). Harju Maakohtu 21.12.2007 määrusega on tõendatud, et SSkohustus tasuma elatist iga lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus alates 21.08.2007 (t lk 65-66). Tunnistaja O K ütlustega on leidnud kinnitust, et SS ei ela XXX, vaid XXX änavas asuvas ühiselamus. Asjakohane on avaldaja osundamine Harju Maakohtu 21.01.2008 otsusele, mille kohaselt on SS karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (kriminaalasi nr 1-0716329 t lk 89-91). Maksu- ja Tolliameti 21.04.2008 kirjaga on tõendatud, et SSviimane töökoht oli maikuus 2007.a F S OÜ-s (t lk 93). Lähtudes eeltoodust ning

§ 54

lg 1 p-st 1 ja 4 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et SStuleb võtta ära vanema õigused laste SSja SSsuhtes. Kohus juhib tähelepanu

§ 55

lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

§ 56

lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson 8