← Eesti

2-07-40756/1

Obsah (6)§ 623§ 627§ 619§ 620§ 124§ 172

Tsiviilasi nr 2-07-40756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-40756 Tsiviilasi Burkh

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud notariaalakt Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilasi nr 2-07-40756 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki toimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. ASJAOLUD Avaldaja palub pöörata täitmisele Eesti Vabariigis 09.11.2006 Saksamaal Hamburgi notari Dr. Rolf-Hermann Henniges’i poolt koostatud notariaalakt nr. 2275/2006 HE, milles võlgnik J.V. tunnistas võlga advokaatidele Burkhard Kochmann’ile, Torsten Buschbeck’ile ja Britta Warnecke’le koos allumisega kohesele sundtäitmisele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. Tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist reguleerib

62. peatükk, mille paragrahv 627 sätestab tsiviilasjas tehtud muude välisriigi täitedokumentide tunnustamist.

§ 627

lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigis koostatud avalikku dokumenti Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile, kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 2 on toodud täitedokumentide loetelu, mille alusel täidetakse nõuded täitemenetluse käigus. TMS § 2 lg 18 sätestab täitedokumendina rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Kohus leiab, et esitatud notariaalakt vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile, kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga. Kohus ei ole antud asjas tuvastanud puudutatud isiku/võlgniku õiguste rikkumist, kuna ta on notariaalaktis avaldanud, et tal on piisavalt olnud võimalusi tutvuda notariaalse tõestuse esemega ning on vabatahtlikult tunnistanud võlga koos allumisega sundtäitmisele. Notariaalakt on koostatud vastavalt tema tahtele ja kinnitustele, mida ta on tõendanud oma allkirjaga.

§ 619

lg 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning muudes EL Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikkel 57 (1, 3 ja 4) sätestab, et dokument, mis on ühes liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning täitmisele pööratav, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks artiklis 38 ja järgnevates artiklites sätestatud korras esitatud taotluse alusel. Esitatud dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selle ehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele. EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ III peatüki 3. jao (artiklid 53-56) sätteid kohaldatakse vajaduse korral. Sama määruse artikkel 38

(1)kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Artikkel 41 sätestab, et kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt määruse sätetest. 2 Tsiviilasi nr 2-07-40756

§ 620

annab alused, mis välistavad kohtuotsuse tunnustamise.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Taotleja poolt on kohtule esitatud 09.11.2006 notaribüroo AM Alstertor Hamburgi notari Dr. Rolf-Hermann Henniges’i poolt koostatud notariaalakt nr. 2275/2006 HE, mis on tõlgitud. Vastavalt sellele notariaalaktile on puudutatud isik tunnistanud võlgnevust summas 16 000 EUR koos aastaintressiga 5% alates 03.11.2006 advokaatidele Burkhard Kochmann’ile, Torsten Buschbeck’ile ja Britta Warnecke’le koos allumisega kohesele sundtäitmisele. Nimetatud notariaalakt on puudutatud isikule ette loetud, tema poolt heaks kiidetud ja allkirjastatud ning antud teostamiseks sundtäitmisele. Võlgnik ei ole antud asjaolusid vaidlustanud.

§ 623

lg 5 kohaselt täitmisele kuuluv rahasumma peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides.

§ 124

järgi välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise (antud juhul avalduse esitamise) aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Vastavalt Eesti Panga kursile 1 EUR = 15,6466 EEK. Tuginedes esitatud notariaalaktile on võlgniku põhivõlg 16 000 EUR ehk siis 250 345,60 krooni. Hinnates esitatud dokumente, leiab kohus, et puuduvad alused keelduda Saksamaa notaridokumendi täidetavaks tunnistamisest. Tulenevalt

§-dest 620 ja 627 ning EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artiklist 57 tuleb avaldaja poolt esitatud taotlus rahuldada ja tunnistada Eesti Vabariigis täitmisele pööratavaks 09.11.2006 Saksamaal Hamburgi notari Dr. Rolf-Hermann Henniges’i poolt koostatud notariaalakt nr. 2275/2006 HE, milles võlgnik J.V. tunnistas võlga advokaatidele Burkhard Kochmann’ile, Torsten Buschbeck’ile ja Britta Warnecke’le koos allumisega kohesele sundtäitmisele.

§ 172

lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sellest tulenevalt jäävad asja menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Hannes Olev Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.