KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2008. a, Tallinnas Haldusasja number 3-08-423 Haldusasi V. R.’i kae

§ 26lg 1 p 6).

2. Mõista V. R.’ilt, isikukood XXXXXXXXXXX, AS Ühisteenused kasuks välja kantud menetluskulud, summas 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni (

§ 92lg 1).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

1. juunist
2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

31.01.2008 kell 12:40 koostas AS Ühisteenused kaebuse esitajale viivistasu otsuse nr VTO 226885 (t lk. 4) põhjusel, et kaebuse esitaja poolt kasutatav mootorsõiduk Nissan, reg. nr XXX XXX oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal (Allika tn. 8 vastas) ilma, et selle eest oleks olnud ettenähtud korras tasutud parkimistasu. Kaebuse esitaja vaidlustas viivistasu otsuse Tallinna Transpordiametis.

1. Tallinna Transpordiameti 12.02.2008 teatisega nr. 5-4/08/4844 (t lk. 13) teavitati kaebuse esitajat, et puudub alus avalduse rahuldamiseks, kuna mootorsõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega ja parkimise eest ei olnud tasutud. Tasulise parkimisala sissesõitudel on vastavasisulised liiklusmärgid ja infotahvlid, mis teavitavad liiklejaid parkimise korrast ja tariifidest.
2. Kaebuse esitaja pöördus kaebusega viivistasu otsuse peale Tallinna Halduskohtusse. Esialgses kaebuses vaidlustas kaebuse esitaja ka leppetrahvi nõude LTR 606389, mis oli talle tehtud seoses parkimisega Lastekodu 48 aadressil.
3. märtsi
4. a kohtumäärusega tagastas kohus kaebuse leppetrahvi nõudes halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (t lk. 19). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
5. Viivistasu otsus ei saa olla kasutusel, on aegunud. Kaebuse esitaja ei ole rikkunud märgi mõjupiirkonda, mida tõendavad fotod ja joonis. Peale AS Ühisteenused ebaseaduslikku tegutsemist on kaebuse esitaja närvisüsteem rikutud. Ei saa magada, on valud. Kaebuse esitaja peab tarvitama tugevaid ravimeid. AS-il Ühisteenused puudub õigus trahve määrata. AS-le Ühisteenused antud karistusfunktsioon on põhiseadusevastane. Riigivõim ei saa eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerida neid ülesandeid, mida Põhiseaduse kohaselt on kohustatud täitma riigivõim. Rikutud on Põhiseaduse paragrahve 17 ja
6. Kaebuse esitaja tervislik seisund on viidud depressiooni äärele. Kaebuse esitaja on allutatud meditsiinilisele kontrollile ning AS Ühisteenused tegevuse (ebaseaduslikud trahvid) tagajärjel peab ta kasutama ravimeid, mis viivad kergesti sõltuvusse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Viivistasu otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks, samuti kahju hüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Kahju hüvitamise nõue on ka liiga üldsõnaline. Kaebuse esitaja ei ole väidetava kahju tekkimist või selle väidetavat seost parkimise viivistasu otsusega tõendanud. Kaebus on kõigi nõuete osas motiveerimata. Kaebuse esitaja poolt kasutatud mootorsõidukist on tehtud fotod, millelt nähtub, et mootorsõidukil puudus parkimistasu maksmist tõendav dokument. Mootorsõiduki eest ei tasutud parkimistasu ka mobiilside operaatori vahendusel. Samuti ei olnud kaebuse esitaja parkimise algusajast teada andnud, mis oleks võimaldanud tal parkida tasuta 15 minutit alates parkimise alustamisest. Seega kuulub Liiklusseaduse § 502 lõike 1 alusel määramisele parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr. 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas on kehtestatud Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala piirid. Nendesse piiridesse jääb ka Allika tänav
8. Liiklusseaduse § 50 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala piirid on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tasulisele parkimisalale sisenemisest ja väljumisest teavitavad mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimisala mõjuala tähistusele on täiendavalt veel vaja paigutada tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. 2
9. Viited Põhiseaduse §-dele 17 ja 18 on asjassepuutumatud. Riigikohtu üldkogu võttis
10. mai
11. a kohtuotsuses väärteoasjas nr. 3-1-1-86-07 seisukoha üksnes väärteomenetluse seisukohalt ning riigi karistusfunktsioonide üleandmise osas väärteomenetluse menetlemise küsimuses. Parkimise viivistasu küsimuses Riigikohus sarnast seisukohta väljendanud ei ole. Riigikohus möönab, et eraõiguslikule isikule riigivõimu pädevuse delegeerimine haldusülesannete täitmisel on täiesti võimalik. Parkimisjärelevalve teostamine ja selle raames viivistasu määramine on haldusülesanded. Parkimistasu on tulenevalt Kohalike maksude seaduse § 5 punktist 10 ja § 141 lõigetest 1 ja 2 kohalik maks. Parkimise viivistasu määramise näeb ette Liiklusseaduse § 502 lõige
12. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimise viivistasu on oma olemuselt avalikõiguslik koormatis ehk maksu kõrvalkohustus. Vastustaja taotleb, et kohus jätaks kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning mõistaks kaebuse esitajalt AS Ühisteenused kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja taotlus viivistasu otsuse tühistamiseks
13. Liiklusseaduse § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr. 9 „Parkimistasu kehtestamine“ p 3.1 kohaselt on parkimistasu maksjaks mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Määruse p. 5.1 kohaselt on kesklinna avalik tasuline parkimisala piiritletud Tallinna lahe – Kalasadama tänava – Põhja puiestee – Kotzebue tänava – Kopli tänava – Telliskivi tänava – raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) – Filtri tee – Odra tänava – Türnpu tänava – Vilmsi tänava – Gonsiori tänava – Roheline Aas tänava – Poska tänava – Narva maantee – Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Õige on vastustaja väide, et nendesse piiridesse jääb ka Allika tänav.
14. Määruse p 4.1 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse p. 4.2 sätestab: „Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. AS Ühisteenused töötaja poolt 31.01.2008 mootorsõidukist Nissan tehtud fotodest (t lk. 37-39) nähtub, et mootorsõiduk oli 31.01.2008 kell 12:40 pargitud ilma, et kaebuse esitaja oleks parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Fotodest nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigaldatud ka ühekordset parkimispiletit, parkimisautomaadi piletit, parkimise kuukaarti või muud parkimise õigust tõendavat dokumenti. Samuti polnud sõiduki esiklaasile kleebitud mobiilsideoperaatori logoga märgist, mille paigaldamisega on mootorsõiduki juht kohustatud teavitama 3 parkimistasu maksmisest mobiilsideoperaatori kaudu (määruse p. 4.4). Seega tuleb järeldada, et kaebuse esitaja jättis kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud parkimistasu õigusvastaselt maksmata.
15. Liiklusseaduse § 501 lg 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad liiklusseaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Tallinna Linnavalitsus on eeltoodud sätte alusel parkimisjärelevalve teostamise ning parkimistasu maksmise kontrollimise üle andnud AS-le Ühisteenused. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Riigikohtu üldkogu
16. mai
17. a kohtuotsusega väärteoasjas nr. 3-1-1-86-07 põhiseadusevastaseks tunnistatud sätted ei ole käesoleva vaidluse puhul asjassepuutuvad. Riigikohtu üldkogu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3 ning väärteomenetluse seadustiku § 9 p 3 ja § 10 lg
18. Seega ei tuvastanud Riigikohtu üldkogu liiklusseaduse § 501 lõike 3 vastuolu põhiseadusega. Riigikohus asus kohtuotsuse p-s 20 seisukohale, et halduslepinguga on põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid, küll aga ei ole seadusereservatsiooni nõudega täielikus kooskõlas riigi karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kuna kaebuse esitaja poolt vaidlustatud viivistasu otsus on tehtud haldusmenetluse, mitte väärteomenetluse raames, puudub Tallinna Halduskohtul alus pidada liiklusseaduse § 501 lõiget 3, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel anda viivistasu määramise halduslepingu alusel üle eraõiguslikule juriidilisele isikule, põhiseadusega vastuolus olevaks. Käesoleval juhul ei ole AS Ühisteenused teostanud kaebuse esitaja suhtes karistusvõimu.
19. Kuna kaebuse esitaja väited liiklusmärkide paigaldamise kohta AS Ühisteenused poolt seondusid leppetrahvi nõudega nr. LTR 606389, mis tehti kaebuse esitajale seoses Lastekodu 48 maa-alale parkimisega ning kohus tagastada kaebuse esitajale
20. märtsi
21. a kohtumäärusega leppetrahvi nõude peale esitatud kaebuse, kohus nimetatud väiteid käesolevas otsuses ei käsitle. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus viivistasu otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kaebuse esitaja väljamõistmiseks taotlus mittevaralise kahju, summas 100 000 krooni,
22. Kaebuse esitaja taotleb talle ebaseadusliku viivistasu otsusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kuna kohus asus seisukohale, et vaidlustatud viivistasu otsus on seaduslik, ei ole võimalik tuvastada AS Ühisteenused süülist tegevust viivistasu otsuse tegemisel, mis on RVS § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Seega ei saa 4 kohus tuvastada ka viivistasu otsusega kaebuse esitajale mittevaralise kahju tekitamist ning kohtul alus kaebuse esitaja taotluse talle ebaseadusliku viivistasu otsusega tekitatud mittevaralise kahju, summas 100 000 krooni, rahuldamiseks. Menetluskulude väljamõistmine 12.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, puudub kohtul alus kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt. Vastustaja on taotlenud, et kohus mõistaks kaebuse esitajalt AS Ühisteenused kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulud, summas 1770 krooni. Õigusteenuste osutamise kohta on kohtule esitatud arve nr. 38-

1. OÜ Aksum Konsult 15.04.2008 kinnituse kohaselt on AS Ühisteenused tasunud arve ülekandega OÜ Aksum Konsult pangaarvele Hansapangas
2. aprillil
3. aastal. Õigusabikulude tasumise tõendamiseks on kohtule esitatud ka AS Ühisteenused maksekorraldus
4. aprillist 2008 summas 3540 krooni, selgitusega 39-08, 38-
5. Kohus loeb eeltoodud tõendite alusel õigusabikulude eest tasumise tõendatuks. Seega tuleb vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 1770 krooni rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 5