3-07-1103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1103 Haldusasi A. S. (avaldaja) kaebus Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkirja nr 74-t õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 27.05.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A. S.; Vastustaja – Murru Vangla direktor, volitatud esindajad Merit Jõgi ja Janika Roosileht RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.06.2008 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkirjaga nr 74-t (edaspidi ka käskkiri nr 74-t või vaidlustatud käskkiri) vabastati A. S. vangla söökla abitöölise kohalt (tl 11). A. S. esitas käskkirja nr 74-t peale Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.05.2007 (tl 1-2). Tallinna Halduskohtu 19.07.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 13-14). Avaldaja vastas kaebuse käiguta jätmise määrusele 08.08.
- Vastusest järeldus, et põhiliselt on kaebus tingitud siiski Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkirjast nr 74-t ja et avaldaja soovib selle õigusvastasuse kindlakstegemist (tl 32-40). 2 Tallinna Halduskohtu 08.11.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse ja selgitati, et kaebuse eesmärki ning tuvastamisnõude esitamiseks ettenähtud põhjendatud huvi saab vajaduse korral täpsustada veel ka kohtuistungil (tl 42-43). Tallinna Halduskohtu 07.05.2008 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 74). Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja oma nõuet ja kinnitas, et taotleb Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkirja nr 74-t õigusvastasuse kindlakstegemist (tl 89). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkiri nr 74-t, millega kaebuse esitaja vabastati söökla abitöölise kohalt rikub avaldaja õigusi, sest sissetulekut kaotades ei saa ta maksta riigi haginõuete eest; osta vangla kauplusest vajalikke esemeid (kirjutusvahendeid, postkaarte, postmarke, ümbrikke, kõnekaarte jms), et pidada sidet isikutega, kes asuvad väljaspool vanglat; kanda raha hoiustamisfondi vabanemise puhuks, et kergendada sulandumist ühiskonda ning hoiduda edaspidi kuritegude toimepanemisest; ning sooritada muid oste vangla kauplusest (tl 32). Vaidlustatud käskkirja andmisel on tehtud olulisi menetlusvigu. Murru Vangla suunas kaebuse esitaja meditsiinilistele uuringutele Tallinna Vangla tervishoiuosakonda. 27.03.2007 Murru Vanglasse tagasi saabudes keelas osakonna juhataja avaldajal tööle minemise. Keelamise õiguslikku alust avaldajale küsimise peale ei öeldud. Avaldajale tutvustati 26.03.2007 koostatud käskkirja alles 11.04.2007, kuid ainult suulises vormis ning töölt vabastamise põhjuseid täpselt ja ühemõtteliselt ei selgitatud. Käskkirja koopiat avaldajale kohe ei antud, see anti alles pärast korduvaid pöördumisi. Vangla keeldus käskkirja kätteandmise kuupäeva registreerimisest ega kinnitatud dokumenti sellele koostamise kuupäeva märkimisega (tl 34, 37-38). Eeltoodust lähtuvalt palub avaldaja tunnistada käskkiri nr 74-t ja sellega seotud menetlustoimingud õigusvastaseks (kohtuistungi protokoll, tl 89, 91). VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud (tl 56-57). Kaebaja väidab, et talle tutvustati käskkirja suuliselt ja ta pöördus korduvalt käskkirja koopia saamiseks kontaktisiku V. Hartšenko poole ja kuna talle keelduti käskkirja väljastamisest, siis tegi ta ka vastava märke allservale 11.04.
- Küsitledes inspektor kontaktisik V. Hartšenko’t kaebaja suhtes koopiate saamisel, selgus, et avaldaja on alati saanud vastavad koopiad, mida ta on soovinud. Kui kaebuse esitaja ei avaldanud soovi vaidlustatava käskkirja koopia saamiseks, on see tema vaba valik. Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkirja nr 74-t allservas on kuupäev ja allkiri 11.04.2007, see on kuupäev millal kaebajat käskkirjaga tutvustati, seega menetluse läbiviimise tähtaeg on kooskõlas HMS sätestatuga. Kaebaja väide, et ta ei ole kuni tänapäevani teada saanud oma töölt vallandamise põhjuseid, ei vasta tõele. Kaebajat tutvustati 11.04.2007 töölt vabastamise käskkirjaga ja selgitati käskkirjas 3 toodud kaalutlusi. Kaebaja määrati tööle söökla abitööliseks Murru Vangla direktori 30.11.2006 käskkirjaga nr 277-t. Kaebuse esitaja töölt kõrvaldamise suhtes on lähtutud finants- ja majandusosakonna spetsialist K. Pello 19.03.2007 ettekandest, mis on tingitud A. S.i pikemaajalisest viibimisest Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas. Kinnipeetava töölt vabastamise soovi põhjendab finants- ja majandusosakond asjaoluga, et A. S. viibib pidevalt ravil ning eeldatakse, et tervis ei ole sööklas töötamiseks piisavalt hea, samas peavad tema äraolemise ajal teised töölised tegema lisatööd ja ületunde, mistõttu ei ole töökoha kinnihoidmine otstarbekas. Kaebuse esitaja tervisliku seisundi olemust ja asjaolu, et tema tervis ei ole korras ning ta on korduvalt väljaspool vanglat uuringutel viibinud, kinnitab Tallinna Vangla tervishoiuosakonna 14.02.2007 saatekiri, kus kaebaja saadeti teraapia osakonda kardioloogi ja neuroloogi juurde uuringutele. Samast saatekirjast nähtub, et 27.12.2006 hommikul kaotas kaebaja sööklas olles teadvuse ja kukkus. Samuti nähtub saatekirjast, et kuna kinnipeetav käib tööl iga päev, ei tohiks ta diagnoosi täpsustamata edasi töötada. Kaebaja on viibinud ravil ka Tartu Vangla tervishoiuosakonnas ajavahemikul 19.02-28.02.2007 (epikriis haigusloole nr 118) ja 14.03-21.03.2007 (epikriis haigusloole nr 187). Kaebaja on varasemal ajal Murru Vanglas töötanud (Murru Vangla direktori 25.08.2005 käskkiri nr 264-t) ajavahemikus 25.08-26.08.2007, kuid kaebaja keeldus koristajana töötamast majandustöödel. Seega võib järeldada, et töötamine vanglas, raha teenimine ja haginõuete eest maksmine ei ole tema eesmärk. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et Murru Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Murru Vangla direktori 26.03.2007 käskkirjaga nr 74-t vabastati kaebuse esitaja vangla söökla abitöölise töökohalt tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebuse esitaja ei vaidlusta terviseprobleemide esinemist, kuid peab käskkirja õigusvastaseks eelkõige menetlusvigade tõttu, sest teda ei kuulatud ära enne käskkirja vastuvõtmist ja talle ei antud viivitamatult käskkirja koopiat. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja eesmärgiks käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel on tagada, et Murru Vangla toimiks edaspidi tema suhtes õiguspäraselt (tl 39-40). Kohtuistungil selgitas avaldaja täiendavalt, et soovib kaebuse esitamisega vältida olukorda, kus vastustaja kasutab tulevikus töölevõtmise küsimuse lahendamisel samasuguseid põhjendusi. Samuti soovib kaebuse esitaja, et vastustaja vormistaks ta samale või mõnele teisele sobivale töökohale (kohtuistungi protokoll, tl 89). Vastustaja nõustus sellise põhjendatud huviga osaliselt ja möönis, et kui vaidlustatud haldusakti põhjendused osutuvad õigusvastaseks, siis edaspidi välditakse neid vigu sarnaste käskkirjade vormistamisel (kohtuistungi protokoll, tl 90). Kohus leiab, et preventiivset huvi saab põhimõtteliselt käsitleda põhjendatud huvina, kuid see peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Sisuline põhjendatud huvi ei saa seisneda üldises eesmärgis tagada Murru Vangla tegevuse seaduslikkus, sest kaebused üldistes avalikes huvides ei ole tulenevalt HKMS § 7 lg-st 1 lubatud. Põhjendatud 4 huvina ei saa käesolevas haldusasjas käsitleda ka avaldaja soovi vältida, et Murru Vangla ei kasuta edaspidi avaldaja tööle määramise otsustamisel samasuguseid põhjendusi, mis vaidlustatud haldusaktis. Kaebuse esitaja ei eita tõsiste terviseprobleemide esinemist ning pikaajalist töölt eemal viibimist, vaid taotleb käskkirja õigusvastasuse tuvastamist peamiselt Murru Vangla väidetavate menetlus- ja vorminõuete rikkumiste tõttu. Isegi kui käskkiri tunnistatakse kaebuses märgitud põhjustel õigusvastaseks, puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja rikub süstemaatiliselt kaebuse esitaja suhtes haldusmenetluse norme ja kavatseb sellist praktikat jätkata ka edaspidi. Tõenäosust, et kaebuse esitaja taotleb uuesti enda tööle vormistamist või vangla otsustab ta pärast tööle määramist tulevikus mingil põhjusel töökohalt vabastada, ei saa samastada tõenäosusega, et Murru Vangla viib nende küsimuste otsustamisel haldusmenetluse läbi ebakorrektselt. Antud juhul ei saa sisuliseks põhjendatud huviks olla ka avaldaja soov, et Murru Vangla vormistaks ta endisele töökohale sööklasse või teisele sobivale töökohale. Kuna kaebus on esitatud vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks, jääks isegi sellise nõude rahuldamise korral käskkiri (so ka töölt vabastamine) endiselt kehtima. Ettekirjutust kaebuse esitaja tööle ennistamiseks või uuele töökohale määramiseks kohus antud asjas teha ei saa. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta, sest avaldajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kontrollib kohus lähtuvalt kaebuse esitaja poolt esiletoodud asjaoludest siiski ka vaidlustatud käskkirja materiaalset õiguspärasust ning seda, kas käskkirja andmisel tehti selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid viia asjas ebaõige otsuse tegemiseni. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1 sätestab, et vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Justiitsministri
- veebruari 2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p-i 2 kohaselt vabastatakse kinnipeetav töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks, kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha ja sama paragrahvi teise lõike esimese punkti kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. VangS § 39 lg 1 teine lause sätestab, et vangla on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Nimetatud sätetest tulenevalt peab vangla kinnipeetava tööga kindlustamisel muuhulgas arvestama kinnipeetava tervisliku seisundiga. Kinnipeetava töölt vabastamine on põhjendatud, kui vanglal on piisav alus arvata, et kinnipeetava tervis ei võimalda ennast ja teisi ohtu seadmata konkreetseid tööülesandeid täita. Kaebuse esitaja töötas finants- ja majandusosakonna söökla abitöölisena alates 04.12.2006 (Vt vaidlustatud käskkiri, tl 29). Tööle määramisel leidis Murru Vangla direktor, et avaldaja tööleasumiseks puuduvad takistused. Vastustaja poolt esitatud statsionaarsele ravile suunamise saatekirjast selgub, et 27.12.2006 kaotas kaebuse esitaja sööklas teadvuse ja kukkus ning suunati ravile põhjendusega, et diagnoosi täpsustamata ei tohiks avaldaja edasi töötada (tl 59). Tõendatud on, et 19.02.2007-28.02.2007 ja 14.03.2007-21.03.2007 viibis kaebuse esitaja ravil Tartu Vangla tervishoiuosakonnas (tl 60, 61). Vastustaja kinnitab, et vahepeal kaebuse esitaja tööl ei käinud ja käskkirja andmise ajaks oli kaebuse esitaja rohkem 5 kui kuu aega tõsiste tervislike probleemide tõttu töölt eemal viibinud, töö sööklas kuumade pottide ja pannidega on füüsiliselt kurnav ning võis olla ohtlik. Kohus nõustub Murru Vanglaga, et selliseid kaalutlusi arvestades oli kaebuse esitaja töölt vabastamine põhjendatud. Kohtu arvates ei teinud Murru Vangla käskkirja andmisel ka selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid viia ebaõige otsuseni. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 6 on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulist tähtust omavad asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. Seega on haldusorganil õigus otsustada, milliseid asjaolusid on konkreetse haldusasja õigeks lahendamiseks vajalik välja selgitada ning milliseid tõendeid ja millises vormis tuleb selleks koguda. Vaidlusaluse küsimuse iseloomust tulenevalt ei olnud kaebuse esitaja ärakuulamine tingimata vajalik, sest Murru Vanglal oli avaldaja tervisliku seisundi ja töölt puudumise aja kohta piisavalt informatsiooni. Mis puudutab käskkirja koopia andmisega viivitamist, siis avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et talle tutvustati käskkirja suuliselt 11.04.2007 ning selle kohta on vaidlustatud käskkirjal ka märge (tl 11). Samas ei annaks võimalikud eksimused käskkirja tutvustamisel antud juhul alust sisuliselt õige käskkirja tühistamiseks. Käskkirja kätteandmisega viivitamine võiks tähtsust omada käskkirja jõustumise küsimuse lahendamisel või kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise korral, kuid sellise küsimusega antud juhul tegemist ei ole. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulude hüvitamist ei ole vastustaja taotlenud. Enno Loonurm Kohtunik