KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1183 Haldusasi M.O.a kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23.04.2008 k

§ 11lg 4).

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (

471 lg 1). KOHUS LEIAB: 1. 18.06.2008 saabus Tallinna Halduskohtule M.O.a kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23.04.2008 korralduse nr 734-k peale. 2.

§ 11

lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse korralduse peale, millega otsustati mitte pikendada kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut seoses üüri ja kõrvalkulude võlgnevusega. Seega puudutab kaebus sisuliselt üürisuhet, mis oma olemuselt on eraõiguslik suhe ning ei kuulu halduskohtu pädevusse. Avalik-õiguslikuks ei muuda üürilepingust tulenevat suhet ka see, et üürileping on sõlmitud Lasnamäe Linnaosa Valitsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2007 määruses nr 3-07-1157 on leitud, et vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks asjaolu, et lepingu sõlmimist võisid reguleerida avalik-õiguslikud normid. Vaidlus on tõusetunud sisult tsiviilõigusliku üürilepingu täitmisest, mitte avalik-õiguslike normide võimalikust rikkumisest lepingu sõlmimise või pikendamise küsimuse otsustamisel. Vaidlustatud korraldusega on otsustatud üürilepingut mitte pikendada, kuna kaebajal on tekkinud üüri ja kõrvalkulude võlgnevused ehk siis kaebaja on jätnud täitmata üürilepingust tulenevad kohustused. Nähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 7.05.2003 määrusega nr.38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimuste, mis on kaebaja ja vastustaja vahel 14.07.2003 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu kehtivaks osaks, punktist 28.
2. on poolte vahel vaidluste lahendamise kohaks määratud Tallinna Linnakohus. Viimane on kohtureformi käigus ühendatud Harju maakohtuga ja tegutseb käesoleval ajal Harju Maakohtu nime all. Eeltoodust nähtuvalt on käesoleval juhul tegemist lepingu ülesütlemisest tekkinud eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. 4.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitajal õigus pöörduda Harju Maakohtusse, kelle pädevusse kuulub tsiviilõiguslike vaidluste läbivaatamine või üürikomisjoni. Üürikomisjon on kohaliku omavalitsuse üksuse juures asuv üürivaidlusi lahendav sõltumatu organ, mille kohalik omavalitsus võib asutada üürivaidluste lahendamise seaduse alusel. Võlaõigusseaduse § 326 lg 2 kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Siinkohal tuleb aga üürnikul arvestada ka võlaõigusseaduse § 328 sätestatuga. 5. Kaebaja on esitanud koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kohus tagastab selle kaebajale, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. 6.

§ 84

lg 4 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ § 10 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Eelnimetatud korra § 11 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise avalduses märkida:

1. füüsilise isiku nimi ja isikukood;
2. panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas;
3. makse sooritamise kuupäev;
4. riigilõivu võtnud asutuse nimi;
5. riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber);
6. toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus;
7. riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood). 2 Kohus tagastab kaebajale riigilõivu, kui kaebaja esitab ülaltoodud andmetega riigilõivu tagastamise taotluse. Daimar Liiv Kohtunik 3