) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu 3 2-08-12234 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜ xxx on 03.04.2008 esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses palub võlgniku juhatuse liige algatada OÜ xxx pankrotimenetluse seoses võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks 2006.a järsult kasvanud ehitusmaterjalide ja –tööde omahinnad, mille tõttu eelnevalt kokku lepitud müügihinnad osutusid madalaks ja hindade muutmisega kliendid ei nõustunud. Selle tagajärjel jäi oodatust väiksemaks teostatud tööde maht 2006.a, töötati kahjumiga ning püsiv maksejõuetus kujunes välja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a sügisel. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga vara kokku 45 krooni. Võlgniku arvestuse kohaselt on tal kohustusi 300 737 krooni, nendest aegumata kohustusi on võlgnikul kokku 173 381.13 krooni. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2005 olnud – 15 781 krooni ja seisuga 31.12.2006 - 279 014 krooni (tl 11) Järelikult ei ole võlgniku omakapital vastanud
Võlgniku 2006.a majandustegevuse tulemus oli kahjumlik. 2006.a lõpetas võlgnik majandustegevuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgniku tegevus on lõppenud 2006.a, võlgniku omakapital ei vasta seisuga 31.12.2005
sätestatud nõuetele ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu.
sätestab tingimused, mille esinemisel tuleb otsustada võlgniku pankrotiavalduse esitamine. Kohus leiab, et kuna võlgniku omakapital ei vastanud seisuga 31.12.3005
nimetatud nõuetele ja võlgnik ei võtnud tarvitusele
nimetatud abinõusid ja on esitanud pankrotiavalduse alles 03.04.2008, siis ei ole võlgniku juhatuse liige tähtaegselt täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust.
lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata
Eeltoodud juhatuse liikme tegudel on karistusseadustiku § 380 ja 3851 tunnused. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks 2006.a järsult kasvanud ehitusmaterjalide ja –tööde omahinnad, mille tõttu eelnevalt kokku lepitud müügihinnad osutusid madalaks ja hindade muutmisega kliendid ei nõustunud. Selle tagajärjel jäi teostatud tööde maht 2006.a oodatust väiksemaks, võlgnik töötas kahjumiga ning võlgniku 4 2-08-12234 püsiv maksejõuetus kujunes välja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjused nii sisesd: ei suudetud turuahelas müügihindu ümber kujundada, kui välised: ehitusmaterjalide hinna järsk tõus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku kahjumi põhjuseks oli asjaolu, et ei järgitud, et allhanke korras pakutud tööde hind oli alla omahinna. Välja müüdud teenuse hind ei katnud pakkumiseks vajaminevaid kulutusi. Allhanke tegemisel ei arvestatud ehitusmaterjali kallinemist, mistõttu ehitusteenuste eelarvestus on puudulik. Võlgniku tegevus oli orinteeritud allhankele ja 2006.a töövõtjad, kes vahendusteenust osutasid, ei olnud hinnaläbirääkimistes paindlikud. Alates 2005.a lõpust on võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik olnud üks ja sama isik. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõusetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku juhatus teostas võlgniku põhitegevust – väikesemahulisi ehitustöid – allhanke korras alla teenuse omahinna, võlgniku juhatuse liige ei taganud lepingute sõlmimisel võimalust ehitusmaterjalide ja -tööde hindade tõusu korral muuta pakutava teenuse hinda, samuti ei osanud või ei suutnud võlgniku juhatuse liige võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise suurenemisel taotleda lepinguliste kohustuste vahekorra muutmist (võlaõigusseaduse § 97), mille tagajärjel on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ei esine. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, vara tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi ei esine, siis tuleb OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.