KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2008 kell 10.00, Tallinn, Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja

§ 201– omastamine).

Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud nõutud andmeid vara kohta. Ka siin võib olla tegemist kuriteo tunnustega teoga (

§ 385

). Ajutine haldur peab vajalikuks pöörduda õiguskaitseorganite poole juhul, kui pankroti võimaliku väljakuulutamise ei anna võlgniku dokumente ja senises pankrotimenetluses deklareeritud vara viivitamatult pankrotihaldurile üle. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara – maksude ettemaksu tagasinõude õigus – katab pankrotimenetluse kulud. V Kohtuistung 16.04.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik tunnistas võlausaldaja nõuet põhivõla ulatuses. Viiviste nõudele vaidles võlgnik vastu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Täiendavalt selgitas ajutine pankrotihaldur, et töötasunõude esitanud võlgniku töötajate väidetel on töövaidluskomisjon nende kasuks nõutud summad välja mõistnud. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas, et temale teadaolevalt on töövaidluskomisjon nimetatud otsused teinud. VI Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. 5 2-07-20887 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetud. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel 06.12.2006 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping, mille alusel võlausaldaja teostas kõik lepingus ettenähtud tööd. Tööd on võlgniku poolt vastu võetud 16.12.2006 aktiga, kuid võlausaldaja 15.12.2006 arvet nr 181201 võlgnik arvel näidatud tähtajaks ega pankrotiavalduse kohtusse esitamise ajaks ei tasunud. Võlgnik võlgneb võlausaldajale põhivõla summas 176 292 krooni ja viivised summas 124 749 krooni. Poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingu p 8.

1. on pooled kokku leppinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivise määr 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 31.05.2007 on võlgnik viivitanud kohustuse täitmisega 167 päeva, mistõttu viivitusintressi suuruseks on 124 749 krooni. Võlausaldaja hinnangul on pankrotiavalduse esitamise seisuga 31.05.2007 võlgniku võlgnevus 301 041 krooni. 13.04.2007 pankrotihoiatusele võlgnik ei reageerinud. Võlgniku seaduslik esindaja võttis 11.12.2007 eelistungil võlausaldaja nõude nii põhivõla kui viiviste osas summas 301 401 krooni omaks (tl 78), 16.04.2008 toimunud kohtuistungil võttis võlgniku seaduslik esindaja varem antud omaksvõtu viiviste osas tagasi, põhjendamata omaksvõtu tagasi võtmist. Võlausaldaja seaduslik esindaja avaldas 16.04.2008, et ei ole nõus, et võlgnik varem antud omaksvõtu tagasi võtab. Tulenevalt TsMS § 231 lg 3 võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetud. Tulenevalt PankrS § 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohus leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingu (tl 3-5), punktis 8.
2. on pooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % kogumaksumuse summast päevas ja 16.12.2006 on võlgnik võlausaldaja tehtud tööd vastu võtnud (tl 6) ning võlgnik ei vaidlusta, et on jätnud võlausaldaja poolt tehtud tööde eest tasumata 167 päeva (tl 78), siis on võlausaldaja esitanud põhjendatult viivise nõude ja kuna võlgnik ei ole põhjendanud viivise omaksvõtu tagasivõtmist ning puuduvad TsMS § 231 lg 3 toodud alused omaksvõtu tagasivõtmiseks, siis on võlgnik viivise nõude omaks võtnud. Järelikult on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 301 041 krooni selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 13.04.2007 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 9), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on pankrotihaoiatuse võlgnikule ja võlgniku seaduslikule esindajale posti teel tähitud kirjaga kätte toimetanud. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole pankrotihoiatuse kättesaamist vaidlustanud. 6 2-07-20887 Võlgniku seaduslik esindaja on selgitanud 16.04.2008 toimunud kohtuistungil, et võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a, võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara. Samuti selgitas võlgniku seaduslik esindaja, et võlgniku investeeringu summas 600 000 krooni tegelik väärtus on kümme korda väiksem. Võlgniku lepinguline esindaja on selgitanud kohtuistungil, et võlgnik on maksejõuetu alates 23.12.
3. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna võlgnik ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; võlgniku omaksvõtt; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud
4. a, töölepingud töötajatega lõpetatud. Nõuded, mida võlgnik tunnustab, tekkisid juba
5. aasta lõpus ja võlgnik on omaks võtnud, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja juba 23.12.
6. Võlgnik ei ole äriregistrile, ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitanud
7. ega
8. majandusaasta aruandeid. Võlgniku väitel pole neid koostatud. Võlgnik on Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonides näidanud, et viimased väljamaksed töötajatele toimusid
9. a mais. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul kassas 180 000 krooni, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik täitnud võlausaldaja nõuet. Võlgniku lepinguline esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kassaraha on võlgniku seadusliku esindaja käes, kuid selle tagastamisega läheb aega. Samuti on võlgnik selgitanud, et investeeringu summas 600 000 krooni tegelik väärtus on kümme korda väiksem ja kui käsitleda nimetatud summat laenuna, siis ei ole OÜ xxx suuteline tähtajaks tagastama saadud laenu summas 600 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku vara koosneb rahast summas 227 krooni ja nõuetest nominaalväärtusega 231 682 krooni (maksuvõla ettemaksu summas 51 682 krooni ja kassaraha summas 180 000 krooni, mis on juhatuse liikme Valev Visnapuu valduses) investeeringutest summas 60 000 krooni ning tööriistadest ja ehitusmaterjalidest, mille väärtust ei ole võimalik hinnata enne, kui on teada, millised konkreetsed esemed võlgnikule kuuluvad ja milline on nende seisukord. Seega on võlgniku vara väärtuseks 291 909 krooni. Kohustusi on võlgnikul võlausaldajate ja avalike teabekandjate andmetel kokku 414 520.85 krooni. Järelikult ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Ajutine pankrotihaldur ei pea võlgniku tervendamist võimalikuks, kuna võlgniku tegevus on lõppenud ja sisulist majandustegevust pole peaaegu aasta jooksul toimunud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri põhjendustega. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara – maksude ettemaksu tagasinõude õigus – katab pankrotimenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on tuvastatud ja võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et juhul kui võlgnik ei anna üle tema valduses olevat kassaraha, on ajutise pankrotihalduri hinnangul tegemist kuriteo tunnustega teoga (

§ 201– omastamine).

Samuti ei ole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud nõutud andmeid vara kohta, ka siin võib olla tegemist kuriteo tunnustega teoga (

§ 385

). Ajutine haldur peab vajalikuks pöörduda õiguskaitseorganite poole juhul, kui pankroti võimaliku väljakuulutamise ei anna võlgniku dokumente ja senises pankrotimenetluses deklareeritud vara viivitamatult pankrotihaldurile üle. Kuna eelnimetatud asjaoludest võib ilmneda, et võlgnik on pannud toime kuriteo tunnustega teo, siis teeb kohus pankrotihaldurile ülesandeks eeltoodud asjaolud välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus, samuti selgitada 7 2-07-20887 välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks xxx osaühingu pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 8